<\/p>\n
Selleks et m\u00f5ista paremini rahvuspoliitikat Ukrainas, tuleb heita pilk kaugemale minevikku, juba esimese maailmas\u00f5ja eelsesse aega.<\/strong><\/p>\n Nii ukrainlased kui ka venelased on idaslaavlased, kuid nende keeled erinevad umbes sama palju nagu inglise ja saksa keel.<\/p>\n Enne 1914.\u00a0aastat polnud ei venelased ega ukrainlased enamasti veel j\u00f5udnud rahvusliku \u00e4rkamiseni, milles on suur roll emakeelsel haridusel, kultuuril ja ajakirjandusel, rahvuslikel m\u00fc\u00fctidel ning oma seltsidel ja \u00fchingutel. Suur osa ukrainlastest oli toona veel kirjaoskamatu. Ukrainlaste asualad kuulusid peamiselt tsaaririigi alla, v\u00e4iksemas osas ka Habsburgide impeeriumisse.<\/p>\n Kaks Ukrainat<\/strong><\/p>\n Vene riigis peeti ukrainlasi\u00a0malorossijani<\/em>\u2019deks (v\u00e4ikesteks venelasteks), kes tuli venestada. Seet\u00f5ttu ei olnud ka ukrainakeelseid koole. Ukrainakeelsete tr\u00fckiste avaldamine oli enamasti keelatud v\u00f5i piiratud, kohati olid siiski ajutiselt lubatud ukraina p\u00fchap\u00e4evakoolid ja \u00fchingud. Alles p\u00e4rast 1905.\u00a0aasta revolutsiooni anti luba avaldada ukrainakeelseid ajalehti ja muid tr\u00fckiseid, kuid omakeelsed koolid j\u00e4id keelatuks.<\/p>\n Kui rahvusk\u00fcsimused p\u00e4evakorda kerkisid, \u00fcritasid Habsburgid oma impeeriumis mittesakslaste eliiti esmalt saksastada. See osutus tulutuks. L\u00f5puks s\u00f5lmiti ungarlastega kokkulepe, nn Austria-Ungari kompromiss, ja impeeriumi Austria-poolses osas aeti umbes 15\u00a0t\u00e4htsama rahvusr\u00fchma suhtes Euroopa liberaalseimat rahvuspoliitikat.<\/p>\n Ukrainlastel, keda nimetati ruteenideks, olid emakeelsed algkoolid ja g\u00fcmnaasiumid. \u00dclikoolides tegelesid m\u00f5ned \u00f5ppetoolid Ukraina teemadega, oli umbes 500\u00a0ukrainakeelset \u00fchingut ja kooperatiivi, samuti ajalehed, ajakirjad jne. Ukraina kultuuri keskuseks muutus Galiitsia, kus ukrainlaste osakaal oli suurim, kuid mis oli \u00fchtlasi impeeriumi vaeseim provints. Samal ajal olid ruteenid keisrile lojaalsed.<\/p>\n 1913. aastal Viinis viibides kirjutas Jossif Stalin artikli \u201eVenemaa sotsiaaldemokraatia ja rahvusk\u00fcsimus\u201c, milles ta v\u00f5ttis eeskujuks Austria ja sealsete sotsiaaldemokraatide rahvuspoliitika, kritiseerides siiski olukorda Austrias. Korduvalt muudetud kujul sai just see artikkel aluseks hilisemale n\u00f5ukogude rahvuspoliitikale, mida hakkas rakendama N\u00f5ukogude valitsuse esimene rahvusasjade rahvakomissar Stalin ise.<\/p>\n Oma artiklis r\u00f5hutas ta emakeelse hariduse ja kultuuri ning \u00fchise territooriumi t\u00e4htsust, samuti seda, et rahvuse \u00fclesehitamine v\u00f5ib toimuda nii kapitalismi kui ka sotsialismi tingimustes. Igal juhul tuli edendada sotsialistlike rahvaste tekkimist Vene impeeriumi etnilistest r\u00fchmadest. Eesm\u00e4rk oli juurutada sotsialismi ning tagada, et ka partei ja teiste institutsioonide koosseis peegeldaks rahvastiku koosseisu ja institutsioonides kasutataks rahvaste keeli (sellist poliitikat nimetati\u00a0korenizatsija<\/em>\u2019ks).\u00a0Stalini moto oli \u201eVormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik\u201c.<\/p>\n Olukorda muutis esimene maailmas\u00f5da. 1917.\u00a0aastast hakkas Ukraina Venemaale j\u00e4\u00e4v osa p\u00fc\u00fcdlema autonoomia ja seej\u00e4rel iseseisvuse poole. Saksa-Austria okupatsiooni ajal alustas ukraina hetman Pavlo Skoropadski koolis\u00fcsteemi ukrainastamist. P\u00e4rast s\u00f5ja l\u00f5ppu v\u00f5itlesid oma eksistentsi eest kaks riiki: Ukraina Rahvavabariik ja endistel Austria aladel tekkinud L\u00e4\u00e4ne-Ukraina Rahvavabariik.<\/p>\n Paraku kustusid \u00fchtse riigi loomise lootused 1920.\u20131921. aastaks. Selle peamised p\u00f5hjused olid poliitilist ja s\u00f5jalist laadi, kuid oma osa m\u00e4ngis ka paljude ukrainlaste rahvusliku eneseteadvuse puudumine.<\/p>\n Enamik L\u00e4\u00e4ne-Ukrainast langes Poola koosseisu \u2013 enamlased olid kodus\u00f5jas olnud edukad ja s\u00f5lmisid Riias rahulepingu Poolaga. Ukrainlaste asualad olid n\u00fc\u00fcd jagatud N\u00f5ukogude Venemaa, Poola, Rumeenia ja T\u0161ehhoslovakkia vahel.<\/p>\n Kahepalgeline poliitika<\/strong><\/p>\n Vene kodus\u00f5jas suutsid enamlased kasutada edukalt Stalini uut rahvuspoliitikat ja v\u00f5ita rahvaid oma poolele v\u00f5itluses valgete vastu, kes unistasid \u00fchtsest ja jagamatust Venemaast. Ukrainas pooldasid aga kohalikud kommunistid, peamiselt venelased ja juudid, esialgu pigem venestamist. P\u00e4rast kodus\u00f5da, 1921.\u00a0aastal tabas Ukrainat n\u00e4ljah\u00e4da.<\/p>\n 1919. aastal asutatud Ukraina NSV-s toimus rahvuslik \u00e4rkamine peamiselt 20-ndatel. Juba 1929.\u00a0aastal \u00f5ppis enamik \u00fcli\u00f5pilasi ukraina keeles ja 1933.\u00a0aastal k\u00e4is 88% k\u00f5igist \u00f5pilastest ukraina koolis, kuigi ukrainlaste osakaal elanikkonnas oli vaid umbes 75%.\u00a0<\/p>\n Arendati ukraina kultuuriasutusi ja kujunes rahvuslik eliit. Siis aga tulid stalinistlik kultuurirevolutsioon, industrialiseerimine ja kollektiviseerimine, mis p\u00e4\u00e4dis taas n\u00e4ljah\u00e4daga. Esimene puhastus ukraina rahvuslikus eliidis tehti 1933. aastal.<\/p>\n P\u00f6\u00f6rdepunkti seni \u00fcsna liberaalses n\u00f5ukogude rahvuspoliitikas t\u00f5i suur terror aastail 1936\u20131938. Valgevene ja ukraina rahvuslikku eliiti k\u00e4rbiti k\u00f5vasti.<\/p>\n N\u00f5nda h\u00e4vitas Stalin s\u00fcsteemi, mis oli alles \u00e4sja just tema rahvuspoliitika abil \u00fcles ehitatud. Ta v\u00e4hendas umbes 100-lt 20-le keelte arvu, milles oli lubatud anda emakeelset haridust\u00a0\u00a0(vabariikide keeled ja m\u00f5ned v\u00e4hemuskeeled). V\u00e4hemusrahvuste koolid venestati. 1938.\u00a0aastal muutusid vene keele tunnid Ukraina mittevenekeelsetes koolides ja \u00fclikoolides kohustuslikuks.<\/p>\n See v\u00e4ga venemeelne poliitika oli Ukraina NSV positsiooni arvestades m\u00f5istetav: Ukrainas asusid N\u00f5ukogude impeeriumile olulised raske- ja m\u00e4et\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted ning sealne p\u00f5llumajandustoodang \u00fcletas sisemaise vajaduse ja moodustas peaaegu poole N\u00f5ukogude Liidu p\u00f5llumajandustoodete ekspordist. Ukraina oli Venemaa j\u00e4rel t\u00e4htsuselt teine n\u00f5ukogude vabariik ja ilma temata ei saanud impeerium eksisteerida.<\/p>\n See on p\u00f5hjus, miks Ukraina rahvustunnet esmalt tugevdati ja seej\u00e4rel j\u00e4lle k\u00f5vasti n\u00f5rgestati. Teisel pool piiri oli palju ukrainlasi, T\u0161ehhoslovakkias isegi demokraatliku \u00fchiskonna liikmeid. Nad oleksid v\u00f5inud olla n\u00f5ukogude diktatuuris elavatele ukrainlastele halvaks eeskujuks.<\/p>\n Teises maailmas\u00f5jas kannatas Ukraina r\u00e4ngalt, kuid s\u00f5ja tulemusel suudeti sellega liita ka ukrainlaste l\u00e4\u00e4nepoolsed asualad, t\u00e4nap\u00e4eva L\u00e4\u00e4ne-Ukraina. P\u00e4rast s\u00f5da leidis seal aset k\u00f5ige ulatuslikum ja ohvriterohkem relvastatud vastupanu n\u00f5ukogude re\u017eiimile ning see t\u00f5i kaasa suured repressioonid \u201ekodanliku natsionalismi\u201c vastu.<\/p>\n Teise maailmas\u00f5ja v\u00f5iduga kinnistas Stalin l\u00f5plikult arusaama venelastest kui k\u00f5igi n\u00f5ukogude rahvaste vanematest vendadest ja algatas vene rahvusliku propaganda kampaania, mis kestis m\u00f5ningate muudatustega ja leebemal kujul N\u00f5ukogude Liidu l\u00f5puni. Kui \u201esuurvenelaste \u0161ovinism\u201c oli pikka aega olnud kuritegu, siis n\u00fc\u00fcd muutus see j\u00e4rk-j\u00e4rgult riiklikuks doktriiniks.<\/p>\n Salakaval keelereform<\/strong><\/p>\n Oluline on m\u00f5ista, et kogu n\u00f5ukogude aja esines Ukraina NSV-s k\u00f5rvuti (ja sageli korraga) nii venestamise kui ka ukrainastamise tendentse. P\u00e4rast Stalini surma t\u00f5steti rahvuslik p\u00e4ritolu taas au sisse: n\u00fc\u00fcd pidi Ukraina esimene parteisekret\u00e4r olema ukrainlane. Nikita\u00a0Hru\u0161t\u0161ovi ja Leonid\u00a0<\/em>Bre\u017enevi ajal olid ukrainlastest poliitikutel Moskvas suurep\u00e4rased karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalused. Esimest korda ilmus ka ukrainakeelne Ukraina Ajalooline Ajakiri. Rahvuspoliitikas vaheldusid \u00fcksteise j\u00e4rel liberaalsemad ja repressiivsemad faasid.<\/p>\n Kuid sulaajal olid ka varjuk\u00fcljed, n\u00e4iteks\u00a0Hru\u0161t\u0161ovi 1959.\u00a0aasta koolireform. Varem oli eesm\u00e4rk \u00f5petada emakeeles ja muuta ukraina keel kohustuslikuks \u00f5ppeaineks k\u00f5ikides koolides. P\u00e4rast reformi lubati vanematel valida, millisesse kooli nende laps l\u00e4heb \u2013 olenemata emakeelest \u2013 ja millist v\u00f5\u00f5rkeelt ta \u00f5pib.<\/p>\n Selle tulemusena said eelistatud valikuks vene koolid ja mitteukraina koolide lapsevanemad valisid laste v\u00f5\u00f5rkeeleks sageli ukraina keele asemel saksa v\u00f5i inglise keele. Kuna \u00fclikoolid ja kutsekoolid muutusid \u00fcha venekeelsemaks, otsustasid ka paljud Ukraina lapsevanemad valida oma lastele vene kooli. Kui hariduskeel on emakeelest erinev, muutub emakeel sageli teiseks keeleks.<\/p>\n Selle reformi ja n\u00f5ukogude rahvuspoliitika tulemusena k\u00e4is 1980.\u00a0aastatel enamik ukraina \u00f5pilasi vene koolides ja ainult 22% k\u00f5igist Ukraina NSV v\u00e4ljaannetest ilmus ukraina keeles. Niisugusel poliitikal oli pikaajaline m\u00f5ju: 2008\/2009. aastal, kui ukrainlased moodustasid juba 77% elanikkonnast, selgus uuringust, et 50% vastanute igap\u00e4evane keel on vene keel, 44%-l on see ukraina keel ning 6%-l vene ja ukraina keele segakeel\u00a0sur\u017eik<\/em>.<\/p>\n Stalini algatatud n\u00f5ukogude rahvuspoliitika muutus aja jooksul korduvalt. Esialgu t\u00f5i see kaasa ukraina rahvusliku identiteedi tugevnemise ja paljude ukrainlaste rahvusliku \u00e4rkamise, pikas plaanis l\u00f5i aga l\u00e4bi venestamise tendents.<\/p>\n Ometi ei tohiks keelt \u00fcle t\u00e4htsustada; isegi vene emakeelega v\u00f5ib ukraina identiteet tugev olla. Teisalt v\u00f5ib oletada, et kui tsaaririigi venestamispoliitika oleks j\u00e4tkunud, ei oleks t\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5ib-olla iseseisvat Ukrainat olemaski. Igal juhul ulatub n\u00f5ukogude rahvuspoliitika m\u00f5ju ka t\u00e4nap\u00e4eva.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Selleks et m\u00f5ista paremini rahvuspoliitikat Ukrainas, tuleb heita pilk kaugemale minevikku, juba esimese maailmas\u00f5ja eelsesse aega. Nii ukrainlased kui ka venelased on idaslaavlased, kuid nende keeled erinevad umbes sama palju nagu inglise ja saksa keel. Enne 1914.\u00a0aastat polnud ei venelased …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2175,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-2176","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2176","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2176"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2176\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2175"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2176"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2176"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2176"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}