<\/p>\n
Aprillis ja mais Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uuriti l\u00e4hemalt n\u00e4iteks s\u00f5nat\u00e4henduste normimise problemaatikat, teaduse m\u00f5jukust bibliomeetria vaatenurgast ning seoseid stressi, monots\u00fc\u00fctide ja mikrogliia funktsiooni vahel skisofreenias. K\u00f5igi kaitstud t\u00f6\u00f6dega saab tutvuda \u00fclikooli DSpace\u2019is ja kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda \u00fclikooli raamatukogu lugemissaalis.<\/strong><\/p>\n Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond<\/strong><\/span><\/p>\n Rodolfo Basile<\/strong>\u00a0kaitses eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6d \u201eInvenitive-locational constructions in Finnish: a mixed methods approach\u201c (\u201eInvenitiiv-lokatsionaalsed konstruktsioonid soome keeles: segametoodiline l\u00e4henemine\u201c).<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk oli selgitada v\u00e4lja, kui tihti ja kui laialt kasutatakse soome keeles tegus\u00f5na leiduma (l\u00f6yty\u00e4<\/em>), kas sellel on samad omadused kui teistel sama otstarbega tegus\u00f5nadel ja kas vastav s\u00f5na leidub ka muudes Euroopa keeltes. Selgus, et Euroopa keeltes on pilt arvatust keerukam, soome keeles aga kasutatakse invenitiivseid konstruktsioone v\u00e4ga laialt ja erinevate t\u00e4henduslike funktsioonidega.<\/p>\n Juhendajad prof\u00a0Liina Lindstr\u00f6m, prof\u00a0Tuomas Huumo (Turu \u00dclikool ja Tartu \u00dclikool) ja kaasprof\u00a0Ilmari Ivaska (Turu \u00dclikool), oponent lektor\u00a0Seppo Kittil\u00e4 (Helsingi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Lydia Risberg<\/strong>\u00a0kaitses eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6d \u201eS\u00f5nat\u00e4hendused ja s\u00f5naraamat. Kasutusp\u00f5hine sisend eesti keelekorraldusele\u201c.<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6 k\u00e4sitleb s\u00f5nat\u00e4henduste normimise problemaatikat eesti keelekorralduses, keskendudes \u00fcldkeelele.\u00a0Uurimuse praktiline eesm\u00e4rk on pakkuda tuge Eesti Keele Instituudi \u00fchends\u00f5nastiku ja 2025.\u00a0aastal ilmuva \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatu koostamiseks. Doktorit\u00f6\u00f6 p\u00f5hiline tulemus on teoreetiliste k\u00e4sitluste toel p\u00f5him\u00f5tte kinnistamine eesti keelekorralduse jaoks: \u00fcldkeele s\u00f5nade t\u00e4hendusi ei normita ega suunata soovituste teel.<\/p>\n Juhendajad kaasprof\u00a0K\u00fclli Habicht ja Margit Langemets (Eesti Keele Instituut), oponent prof\u00a0Pirkko Nuolij\u00e4rvi (Kodumaa Keelte Keskus, Soome).<\/em><\/p>\n Sotsiaalteaduste valdkond<\/strong><\/span><\/p>\n Simone Eelmaa<\/strong>\u00a0kaitses sotsioloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d \u201eThe social categorization of sexual abuse\u201c (\u201eSeksuaalse v\u00e4\u00e4rkohtlemise \u00fchiskondlik m\u00e4\u00e4ratlus\u201c).<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6s leiti, et inimesed tunnevad paremini \u00e4ra v\u00e4\u00e4rkohtlemist, mis n\u00e4eb selgelt v\u00e4lja nagu kuritegu, nt\u00a0kui sellega kaasnevad f\u00fc\u00fcsiline v\u00e4givald ja n\u00e4htavad vigastused. \u00dchiskondlik arusaam seksuaalsest v\u00e4\u00e4rkohtlemisest on palju piiravam kui seadustes s\u00e4testatu. Ohvritesse, kes vastavad nn\u00a0t\u00f5elise ohvri stereot\u00fc\u00fcbile (nt\u00a0alla 10-aastased, n\u00e4htavalt traumeeritud lapsed), suhtutakse \u00fcldjuhul empaatiliselt, kuid ohvreid, kes stereot\u00fc\u00fcbi raamidesse ei sobitu, pigem h\u00e4bistatakse ja neil soovitatakse abi otsimisest loobuda.<\/p>\n Juhendajad kaasprof\u00a0Judit Str\u00f6mpl ja kaasprof\u00a0Maria Murumaa-Mengel, oponent prof\u00a0Corinne May-Chahal (Lancasteri \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Viivika Eljand-K\u00e4rp<\/strong>\u00a0kaitses meedia ja kommunikatsiooni alal doktorit\u00f6\u00f6d \u201eT\u00f5husad k\u00fcsitlemispraktikad uudisintervjuudes. Ammendava teemak\u00e4sitluse saavutamine eksperdi- ja kogemusintervjuudes\u201c.<\/p>\n T\u00f6\u00f6s uuriti l\u00e4hemalt kogemus- ja eksperdiintervjuusid, kus intervjueeritavaid kannustab suur koost\u00f6\u00f6tahe, kuid mis ei paku sageli ammendavat teemak\u00e4sitlust. Selleks, et intervjuud oleksid sisukamad ja arvestaksid k\u00f5igi asjaosaliste huvidega, pakkus autor v\u00e4lja ligi 30\u00a0soovitust. N\u00e4iteks tasub v\u00e4ga h\u00e4sti l\u00e4bi m\u00f5elda intervjuus osalejate rollid, v\u00e4ltida meelevaldseid eeldusi ja hinnanguid, j\u00e4lgida k\u00fcsimuste mahu sobivust ja p\u00fcsida kindlas fookuses.<\/p>\n Juhendajad prof\u00a0Halliki Harro-Loit ja kaasprof\u00a0Anu Masso (Tallinna Tehnika\u00fclikool), oponendid prof\u00a0Pille Pruulmann-Vengerfeldt (Malm\u00f6 \u00dclikool) ja dots\u00a0Indrek Treufeldt (Tallinna \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Tanel Hirv<\/strong>\u00a0kaitses majandusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6d \u201eInternationalisation of the Estonian research system through the lens of bibliometric indicators: criticism and policy recommendations\u201c (\u201eEesti teaduss\u00fcsteemi rahvusvahelistumine bibliomeetriliste n\u00e4itajate vaatenurgast: kriitika ja poliitilised soovitused\u201c).<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6 tulemused n\u00e4itavad tugevat seost rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 ja teadusartiklite viidatavuse vahel. N\u00e4iteks Euroopa Liidu rahastatud teadusuuringutes on rahvusvaheline koost\u00f6\u00f6 ulatuslikum ja viidatavus suurem kui riiklikult rahastatutes. Eesti teadlased on suutnud rahvusvahelise toetuse ja t\u00f5husate riiklike strateegiate abil saavutada teaduspublikatsioonide m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse viidatavuse.<\/p>\n Juhendaja prof\u00a0Kadri Ukrainski, oponendid vanemteadur Attila Havas (Ungari Teaduste Akadeemia) ja prof\u00a0Meelis Kitsing (Estonian Business School).<\/em><\/p>\n Kristi Paron<\/strong>\u00a0kaitses sotsioloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d \u201eChild-patient autonomy: interplay between normativity and relationality\u201c (\u201eLapspatsiendi autonoomia. Otsides tasakaalu normatiivse ja suhetekeskse l\u00e4henemise vahel\u201c).<\/p>\n Uuringuandmete kohaselt tunnevad lapsed tervishoiuasutustes tihti, et neid ei kuulata ja nad ei saa piisavalt kaasa r\u00e4\u00e4kida. Doktorit\u00f6\u00f6 tulemused n\u00e4itavad, et lapspatsiendi autonoomia on suhetekeskne: lapse \u00f5igus ja v\u00f5imalus oma tervist puudutavates k\u00fcsimustes kaasa r\u00e4\u00e4kida s\u00f5ltub suurel m\u00e4\u00e4ral t\u00e4iskasvanute ja ka lapse enda sotsiaalsetest oskustest. Lapse osalemist arutelus ja otsustamises v\u00f5ivad toetada v\u00f5i maha suruda muu hulgas ruumi kujundus, m\u00f6\u00f6bli paigutus ja istekohtade asetus.<\/p>\n Juhendaja kaasprof\u00a0Dagmar Kutsar, oponent kaasprof\u00a0Daniel Stoecklin (Genfi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Janar Pekarev<\/strong>\u00a0kaitses sotsioloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d \u201eMilitary AI and autonomous weapon systems: an interdisciplinary exploration of ethical, legal, and sociological aspects\u201c (\u201eS\u00f5jaline tehisintellekt ja autonoomsed relvas\u00fcsteemid: interdistsiplinaarne uurimus eetilistest, \u00f5iguslikest ja sotsioloogilistest aspektidest\u201c).<\/p>\n T\u00e4nap\u00e4eva relvaj\u00f5ud p\u00fc\u00fcavad v\u00e4hendada inimeste kohalolekut lahinguv\u00e4ljal ja toetuvad \u00fcha enam mehitamata platvormidele, mis t\u00e4idavad monotoonseid v\u00f5i eriti ohtlikke \u00fclesandeid. Masinate langetatud otsused v\u00f5ivad olla s\u00f5jaliselt ratsionaalsed, kuid mitte tingimata humaansed, \u00f5iguslikult kaalutletud ega \u00fchiskondlikult vastuv\u00f5etavad. Doktorit\u00f6\u00f6s leiti, et on ekslik m\u00f5elda s\u00f5jalisest tehisintellektist kui tapjarobotist, pigem tuleb tuvastada autonoomse relvas\u00fcsteemi tugevad ja n\u00f5rgad k\u00fcljed ning need oskuslikult \u00e4ra kasutada.<\/p>\n Juhendaja prof\u00a0Veronika Kalmus, oponent kaasprof\u00a0Ren\u00e9 Moelker (Hollandi Kaitsev\u00e4e Akadeemia).<\/em><\/p>\n Meditsiiniteaduste valdkond<\/strong><\/span><\/p>\n Celia Teresa Pozo Ramos<\/strong>\u00a0kaitses farmaatsia alal doktorit\u00f6\u00f6d \u201ePreparation and assessment of antimicrobial electrospun matrices for prospective applications in wound healing\u201c (\u201eAntimikroobsete elektrospinnitud maatriksite valmistamine ja hindamine haavaravis rakendamiseks\u201c).<\/p>\n Halvasti paranevad haavad on suur mure nii patsientidele kui ka tervishoius\u00fcsteemile. Doktorit\u00f6\u00f6s arendati uudseid ravimkandurs\u00fcsteeme, mis v\u00f5imaldaksid suurendada antimikroobsete ainete t\u00f5husust. Elektrospinnitud maatriksid parandavad raviainete seondamist ning suurendavad niiskustasakaalu ja gaasivahetust haavas, soodustades seel\u00e4bi haavade paranemist.<\/p>\n Juhendajad prof\u00a0Karin Kogermann, prof\u00a0Tanel Tenson, kaasprof\u00a0Ivo Laidm\u00e4e ja k\u00fclalisteadur Marta Putrin\u0161, oponent prof\u00a0Hanne M\u00f8rck Nielsen (Kopenhaageni \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Fangling Xuan<\/strong>\u00a0kaitses neuroteaduste alal doktorit\u00f6\u00f6d \u201eRegulation of stress response in first episode schizophrenia by monocytes and microglia\u201c(,,Stressivastuse reguleerimine skisofreenia esimese episoodi korral monots\u00fc\u00fctide ja mikrogliia abil\u201c).<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6s keskenduti esimese episoodi skisofreeniaga (FES) patsientidele ja loomade stressimudelitele, et selgitada v\u00e4lja nende immuunrakkude vahendatud molekulaarsed mehhanismid. Kuigi monots\u00fc\u00fctide alamr\u00fchmad ja nende geenid v\u00f5ivad olla tervete inimeste aju funktsioonile ja kognitsioonile kahjulikud, v\u00f5ivad need arendada kohanemisvastaseid p\u00f5letikuga seotud mehhanisme, et leevendada aju- ja kognitiivset defitsiiti FES-i korral. Ka mikrogliia \u00fcmberprogrammeerimine v\u00f5ib pakkuda stressitajus eeliseid.<\/p>\n Juhendajad prof\u00a0Li Tian, prof\u00a0Claudio Rivera Baeza (Helsingi \u00dclikool), prof\u00a0Eero Vasar ja teadur Kersti Lillev\u00e4li (Maaelu Teadmuskeskus), oponent prof\u00a0Pentti Tienari (Helsingi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkond<\/strong><\/span><\/p>\n Mohammed Abdulhameed Shaif Ali<\/strong>\u00a0kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6d \u201eDeep learning methods for cell microscopy image analysis\u201c(\u201eS\u00fcgav\u00f5ppemeetodid rakumikroskoopia kujutise anal\u00fc\u00fcsiks\u201c).<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6s v\u00f5eti kokku uuringud, milles arendati rakumikroskoopia piltide analu\u0308u\u0308simiseks m\u00f5eldud su\u0308va\u00f5ppemeetodeid ning hinnati nende kvaliteeti ja sobivust. Muu hulgas t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja su\u0308va\u00f5ppemeetoditel p\u00f5hinev tehnika, mis v\u00f5imaldab minimaalse inimsekkumisega tuvastada ja seej\u00e4rel eemaldada mikroskoopiapiltidel leiduvad anomaaliad. T\u00f6\u00f6 k\u00e4igus saadud teadmisi kasutati ka ravimikandidaatide s\u00f5elumise meetodi arendamisel.<\/p>\n Juhendajad lektor Dmytro Fishman ja kaasprof\u00a0Leopold Parts, oponendid prof\u00a0Carolina W\u00e4hlby (Uppsala \u00dclikool ja SciLifeLab) ja abiprof\u00a0Mohammed Al-masni (Sejongi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Ave Ansper-Toomsalu<\/strong>\u00a0kaitses keskkonnatehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d \u201eSynergy of Earth Observation data to advance monitoring of optically complex waters\u201c (\u201eS\u00fcnergia loomine kasutamaks kaugseire andmeid t\u00e4iustamaks optiliselt keeruliste vete seiret\u201c).<\/p>\n Copernicuse programmi satelliitidel Sentinel-2 ja Sentinel-3 on potentsiaal t\u00e4iendada veekvaliteedi seiret EL-i veepoliitika raamdirektiivi alusel. Doktorit\u00f6\u00f6 n\u00e4itas, et satelliidiandmetel p\u00f5hinevate rakenduste arendamisel tuleb l\u00e4htuda uuritavast parameetrist, veet\u00fc\u00fcbist ja maapinna m\u00f5just. Kohapeal m\u00f5\u00f5detud andmete ja satelliidiandmete kombineerimine v\u00f5ib parandada \u00f6koloogilise seisundi hindamist, sest suurem andmete hulk v\u00f5imaldab n\u00e4ha d\u00fcnaamikat ja suundumusi.<\/p>\n Juhendaja kaasprof\u00a0Krista Alikas, oponent teadus- ja arendusjuht Carmen Cillero Castro (ettev\u00f5te 3edata).<\/em><\/p>\n Maarja J\u00f5eloo<\/strong>\u00a0kaitses geenitehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d \u201eAdvances in microarray-based copy number variation discovery and phenotypic associations\u201c (\u201eArengud mikrokiibip\u00f5histe koopiaarvu variatsioonide tuvastamises ja fenot\u00fc\u00fcpidega seostamises\u201c).<\/p>\n Inimese genoomis toimuvad muutused, mille tulemusena on mingi DNA piirkond kadunud v\u00f5i mitmekordistunud\u00a0\u2013 neid nimetatakse DNA koopiaarvu variatsioonideks. Doktorit\u00f6\u00f6s keskenduti nende anal\u00fc\u00fcsimetoodika arendamisele ning variatsioonide, haiguste jm\u00a0meditsiiniliselt oluliste tunnuste vaheliste seoste tuvastamisele. Eri andmekogude ja biopankade abil tuvastati selliseid seoseid mitusada.<\/p>\n Juhendajad prof\u00a0Reedik M\u00e4gi, prof\u00a0Andres Metspalu, prof\u00a0Andres Salumets ja prof\u00a0Andrew P.\u00a0Morris (Manchesteri \u00dclikool), oponent vanemteadur Elliott G.\u00a0Rees (Cardiffi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Ahto Salumets<\/strong>\u00a0kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6d \u201eBioinformatics analysis of various aspects in immunology\u201c (\u201eImmunoloogia erinevate tahkude bioinformaatiline anal\u00fc\u00fcs\u201c).<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6s \u00fchendati bioloogia ja andmeteaduse valdkonnad ning kasutati bioinformaatilist anal\u00fc\u00fcsi, et vastata immunoloogilistele k\u00fcsimustele. Artiklites keskenduti T-raku alat\u00fc\u00fcpidele ja \u00fchtlasi uuriti ka Covid-19 kulgu. Muu hulgas loodi rakkude taset ennustav mudel, mis v\u00f5iks kasulik olla inimese terviseseisundi hindamisel, ning leiti, et isegi as\u00fcmptomaatilistel inimestel v\u00f5ib SARS-CoV-2 infektsioon kaasa tuua pikaajalise p\u00f5letikuliste valkude taseme t\u00f5usu.<\/p>\n Juhendajad prof\u00a0Hedi Peterson ja prof\u00a0P\u00e4rt Peterson, oponendid kaasprof\u00a0Benjamin Fairfax (Oxfordi \u00dclikool) ja kaasprof\u00a0Can Kesmir (Utrechti \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Chung-Yueh Yeh<\/strong>\u00a0kaitses biomeditsiini tehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d \u201eCharacterization of MPK and HT1 kinases in CO\u2082-induced stomatal movements\u201c\u00a0 (\u201eMPK ja HT1 kinaaside iseloomustamine CO\u2082-toimelises \u00f5hul\u00f5hede liikumises\u201c).<\/p>\n Taimed peavad hoidma tasakaalus fotos\u00fcnteesiks vajaliku CO\u2082 omastamise ja veeauru v\u00e4ljutamise l\u00e4bi \u00f5hul\u00f5hede (kahest sulgrakust moodustuvad poorid). CO\u2082 sisalduse kasv vallandab \u00f5hul\u00f5he sulgemise ning see m\u00f5jutab lehtede temperatuuri, veekasutuse t\u00f5husust, taimede kasvu ja saagikust. Doktorit\u00f6\u00f6s pakuti v\u00e4lja sulgrakkude CO\u2082 tuvastamise mudel ja n\u00e4idati, et CO\u2082-tundlikkuse mehhanism ei s\u00f5ltu MPK12 kinaasi aktiivsusest.<\/p>\n Juhendajad prof\u00a0Hannes Kollist ja kaasprof\u00a0Yuh-Shuh Wang, oponent prof\u00a0Taishi Umezawa (Tokyo P\u00f5llumajandus- ja Tehnika\u00fclikool).<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Aprillis ja mais Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uuriti l\u00e4hemalt n\u00e4iteks s\u00f5nat\u00e4henduste normimise problemaatikat, teaduse m\u00f5jukust bibliomeetria vaatenurgast ning seoseid stressi, monots\u00fc\u00fctide ja mikrogliia funktsiooni vahel skisofreenias. K\u00f5igi kaitstud t\u00f6\u00f6dega saab tutvuda \u00fclikooli DSpace\u2019is ja kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2168,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[42],"tags":[],"class_list":["post-2169","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-doktoritood"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2169","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2169"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2169\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2168"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2169"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2169"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2169"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}