{"id":2167,"date":"2024-06-06T23:13:39","date_gmt":"2024-06-06T20:13:39","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4690\/"},"modified":"2024-06-06T23:13:39","modified_gmt":"2024-06-06T20:13:39","slug":"4690","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4690\/","title":{"rendered":"Vanas keemiahoones: huulepulkadest tippteaduseni"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n

Jakobi t\u00e4nava endisesse keemiahoonesse mahub maailmatasemel tegusid mitme raamatu jagu. N\u00fc\u00fcdseks humanitaaride valduses olevast majast r\u00e4\u00e4gitakse siiani legende.<\/strong><\/p>\n

\u00dclikooli hoonete ajakohastamine ja \u00fclikoolilinnaku ehitamine oli p\u00e4evakorral ka sada aastat tagasi. Keemikute \u00f5ppehoone ehitust Jakobi t\u00e4navale \u00fclikooli peahoone k\u00f5rvale alustati 1938.\u00a0aastal.<\/p>\n

Arhitektide Paul Mielbergi ja Harald Sultsoni kavandatud hoone on suurep\u00e4rane n\u00e4ide 1930.\u00a0aastatele iseloomulikust neoklassitsistlikust arhitektuurikeelest. Maja ehitati mitmes etapis. 1938\u20131939 valmis Toomem\u00e4e-poolne tiib koos peasissep\u00e4\u00e4su ja trepikojaga farmaatsia instituudi tarbeks. 1939 algas t\u00e4nava\u00e4\u00e4rse hooneosa ehitamine, kuid selle peatas s\u00f5ja algus. 1949.\u00a0aastal sai uus maja l\u00f5puks valmis. Seni peahoones tegutsenud keemiaosakond kolis 1951.\u00a0aastaks sinna k\u00f5ige t\u00e4iega sisse.<\/p>\n

Professor Vello Past (1928\u20132014) on oma m\u00e4lestustes kirjutanud, et esialgu lahendas see ruumiprobleemi. \u201eUued laboratooriumid sisustati suhteliselt kiiresti. [\u2014] Keemiakateedrite k\u00e4sutuses koos arstiteaduskonna biokeemia kateedriga oli kogu vastvalminud hoone, kus t\u00f6\u00f6tingimused olid esialgu k\u00fcllalt head. Ajapikku majutati hoonesse ka mitmeid teisi kateedreid, mis t\u00e4hendas keemiaosakonna kasvu arvestades uue ruumikitsikuse tekkimist.\u201c<\/p>\n

Eesti geneetika s\u00fcnnipaik<\/strong><\/p>\n

Jakobi\u00a02 majas on tehtud k\u00f5vasti ajalugu. Ruumis\u00a0414 p\u00f5les tuli peaaegu \u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi. Tolle aja \u00fcks silmapaistvamaid molekulaarbiolooge, professor Artur Lind (1927\u20131989) oli oma t\u00f6\u00f6d alustanud praktiliselt nullist: labor sisustati 1970.\u00a0aastatel toonaste kasinate v\u00f5imaluste j\u00e4rgi. Sellest aga piisas, et koondada enda \u00fcmber noori keemikuid, arste, biolooge ja teiste erialade tudengeid, kes tegid maailmatasemel teadust. V\u00f5ib kindlalt v\u00e4ita, et just sellest toast kasvas v\u00e4lja kogu t\u00e4nap\u00e4eva Eesti molekulaarbioloogia ja -geneetika. Kuid mitte ainult.<\/p>\n

Nagu on kirjutanud professor Kaido Tammeveski: \u201eAndumus teadusele p\u00f5hjustas laboris elamise eluviisi tekke, kus vahet polnud \u00f6\u00f6l ja p\u00e4eval. Lisaks teadusele toimis samal ajal ka noorte elu, moodustusid perekonnad, s\u00fcndisid lapsed.\u201c<\/p>\n

Geeniteadlane professor Andres Metspalu on meenutanud: \u201eKui me polnud loengus v\u00f5i seminaris, olime laboris. Uurisime RNA ja valkude seostumist, sekveneerisime 5S RNA-d\u00a0\u2013 panime selliste asjade alla palju energiat ja aega. Artur uskus, et k\u00f5ike seda l\u00e4heb arstipraktikas vaja\u00a0\u2013 ilmselt k\u00fcll alles siis, kui meie oleme juba surnud. Arvan, et tal oleks hea meel n\u00e4ha, et osa tema ideid on juba meditsiinis kasutusel.\u201c<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fcs huulepulga n\u00e4itel<\/strong><\/p>\n

Teadusfilosoofia kaasprofessor Endla L\u00f5hkivi, kes on huvilistele vanas keemiahoones ka ringk\u00e4ike korraldanud, sattus sinna esmakordselt 1970-ndate l\u00f5pus vabariikliku keemiaol\u00fcmpiaadi eksperimendivoorus. \u201eLaborid ja \u00f5ppej\u00f5ud avaldasid mulle muljet,\u201c m\u00e4rgib ta.<\/p>\n

Keemia\u00f5pinguid 1980.\u00a0aastal alustanud L\u00f5hkivi \u00fctleb, et eriliselt on meelde j\u00e4\u00e4nud ringauditoorium oma kriuksuvate ja nagisevate p\u00f6\u00f6rdistmetega. Lisaks kohustuslikele ainetele sai m\u00f5ne \u00f5ppej\u00f5u juhendamisel teha uuringuid ka v\u00e4ljaspool \u00f5ppekava. \u201eL\u00e4ksime koos kursusekaaslasega kohe esimese aasta s\u00fcgisel dotsent Tullio Ilometsa juurde, kes pani meid harjutama \u00f5hukese kihi kromatograafilist anal\u00fc\u00fcsi tohutu hulga huulepulkade peal,\u201c meenutab L\u00f5hkivi. See \u00f5petas k\u00e4sit\u00f6\u00f6oskusi.<\/p>\n

\u201eMinul tekkis kohe k\u00fcsimusi: miks me seda teeme, kust tulevad kasutatud lahuste retseptid, miks just sellise koostisega?\u201c Teadusfilosoofihakatis temas k\u00fcsis juba siis \u201et\u00fc\u00fctuid, vahel kohatuidki k\u00fcsimusi\u201c. Aga ikkagi oli v\u00e4ga tore laup\u00e4eval ja p\u00fchap\u00e4eval, kui maja oli poolt\u00fchi, laboris toimetada.<\/p>\n

Sigaretisuits ja ise\u00e4ralik l\u00f5hn<\/strong><\/p>\n

V\u00e4ljaspool \u00f5ppet\u00f6\u00f6d v\u00f5is auditooriumides ka oma \u00fcritusi korraldada. L\u00f5hkivi kursuse viimasel aastal oli stiilipidu rahvusvahelise konverentsi stiilis, kus iga\u00fcks kehastas mingit konverentsik\u00fclalist\u00a0\u2013 ja seda 80-ndate sumbunud \u00f5hustikus raudse eesriide taga.<\/p>\n

L\u00f5hkivi meenutab 1980.\u00a0aasta 1.\u00a0septembri avaloengut, kus professor Ants Tuulmets selgitas \u00fclikooli k\u00e4itumisreegleid. \u00d5ppej\u00f5u ruumi sisenedes oli kombeks p\u00fcsti t\u00f5usta ja alles loa saamisel uuesti istuda. See komme kadus \u00f5ige pea.<\/p>\n

Iga 45-minutilise loengu j\u00e4rel oli vaheaeg. \u201eNii m\u00f5nigi \u00f5ppej\u00f5ud siirdus koos tudengitega neljanda korruse trepikotta suitsu tegema; seal oli l\u00f5bus ja toimus mitteametlik infovahetus,\u201c r\u00e4\u00e4gib L\u00f5hkivi. Tol ajal suitsetati \u00f5ppehoonetes palju, sigaretisuitsu h\u00f5ljus majas ikka. Ta kirjutas \u00fclikooli ajalehte isegi nupu: keemiahoones ei peaks suitsetama, sest see on ohtlik. Sellele vastas lehes heatahtliku irooniaga vanemteadur Toomas J\u00fcriado.<\/p>\n

\u201eR\u00e4\u00e4gin seda sellep\u00e4rast, et keemikute kogukond oli v\u00e4ga s\u00f5bralik, \u00fcli\u00f5pilased ja \u00f5ppej\u00f5ud suhtlesid tihedalt. Muidugi suhtuti \u00f5ppej\u00f5ududesse suure lugupidamisega,\u201c \u00fctleb L\u00f5hkivi.<\/p>\n

Paljudele seostub keemiahoonega ise\u00e4ralik l\u00f5hn. Aastatel 1995\u20131997 keemiahoones \u00f5ppinud Helja Niinem\u00e4e meenutab, et esimese korruse kohvikus oli alati ruumi, sest kahtlase l\u00f5hna t\u00f5ttu linnarahvas sinna eriti ei kippunud.<\/p>\n

Ja eks seal majas juhtus ka. Niinem\u00e4e meenutab \u00fche laboriruumi laes olnud kilukarbikujulist plekki, mis tekkis sinna p\u00e4rast luhta l\u00e4inud keemiakatset. 2010.\u00a0aastal puhkes hoones p\u00f5leng ja inimesed evakueeriti.<\/p>\n

Helmholtz-Zentrum Berlini vanemteadur Eneli Monerjan alustas oma keemia\u00f5pinguid 1998.\u00a0aastal.<\/p>\n

Ta otsustas sisseastumisdokumente esitades tulevasele \u00f5ppepaigale pilgu peale heita. Palaval suvep\u00e4eval majja sisenedes avaldasid talle l\u00f5hna asemel muljet hoopis jahedus\u00a0\u2013 paksud seinad hoidsid k\u00fclma v\u00e4ga h\u00e4sti\u00a0\u2013 ja majas valitsenud pimedus.<\/p>\n

\u201eH\u00e4maralt trepilt tuli alla meesterahvas, jalas kukep\u00fcksid, valged villased sokid ja lahtised sandaalid,\u201c meenutab Monerjan tookordset \u00fcllatust.<\/p>\n

Taoline boheemlik stiil saatis kogu tema \u00f5pingute aega. \u201eK\u00f5ik toimetasid rahulikult ja kulgevalt, nokitsesid justkui omaette, aga samal ajal ka koos,\u201c kirjeldab ta. Igal koridoril oli oma iseloom. Loengutes tuli sageli istuda jopega: \u201eK\u00f5ige k\u00fclmem ruum oli 320.\u201c<\/p>\n

Keemiahoones nappis ruumi, kuid selline olukord toob inimesed omavahel kokku, m\u00f5tiskleb Monerjan. \u201eIkka sai \u00fche v\u00f5i teise juurest spontaanselt l\u00e4bi astutud ning p\u00e4rast pikka p\u00e4eva \u00f5llele kutsutud.\u201c Suhtlemine ei piirdunud vaid keemikutega\u00a0\u2013 ka f\u00fc\u00fcsikud, arstid ja farmatseudid olid \u201eomad\u201c.<\/p>\n

Monerjan, kes aitas 2009.\u00a0aastal Maarjav\u00e4ljal avatud Chemicumi f\u00fc\u00fcsikalise keemia laborit planeerida, \u00fctleb, et vanast majast lahkuda oli kahju. \u201eKesklinna l\u00e4hedus soodustas teiste erialade inimestega suhtlemist ja linna kultuurielus osalemist,\u201c nendib ta. \u201eMaarjav\u00e4ljal on k\u00f5ik see pea olematu v\u00f5i n\u00f5uab pingutust.\u201c<\/p>\n

Monerjani lend oli \u00fcks viimaseid, kes vanas majas \u00fclikooli l\u00f5petas.<\/p>\n

Tervitus humanitaaridele<\/strong><\/p>\n

Praeguseks on renoveeritud Jakobi\u00a02 majast saanud \u00fcks osa humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna linnakust. Pika looga keemiahoone aga justkui tervitas oma uusi asukaid: 2010.\u20132011.\u00a0aasta renoveerimis- ja kaevet\u00f6\u00f6de k\u00e4igus leiti seal, keskaegse Maarja kiriku kalmistu asukohas terved inimluustikud. Need talletati edasisteks uuringuteks arheoloogiakogus.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcdseks on Jakobi\u00a02 \u00f5ppehoone juba enam kui k\u00fcmme aastat olnud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna kodu: siin on valdkonna dekanaat, ajaloo ja arheoloogia instituut, eesti ja \u00fcldkeeleteaduse instituut, filosoofia ja semiootika instituut, \u00fclikooli eetikakeskus ja muud \u00fclikooli \u00fcksused. Kuulsas ringauditooriumis, kus on n\u00fc\u00fcd pehmed punase kattega istmed, peavad oma loenguid vabade kunstide professorid.<\/p>\n

Semiootikute korrusel v\u00f5ib n\u00e4ha Juri Lotmani b\u00fcsti. Valgust on piisavalt ning trepigaleriist on saanud n\u00e4itusepaik. Maja sisemus on paljuski muutunud, juhuslik sisseastuja ei kohta enam spetsiifilist l\u00f5hna ega valges kitlis keemiatudengeid.<\/p>\n

On aga sedagi, mis meenutab vanu aegu. N\u00e4iteks on esimese korruse fuajees m\u00e4lestustahvel \u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5ule, keemik J\u00fcri Kukele, kelle n\u00f5ukogude v\u00f5im m\u00f5istis 1981.\u00a0aastal s\u00fc\u00fcdi \u201epoliitilise laimu levitamise eest\u201c ja kes suri Vologda vanglahaiglas.<\/p>\n

Teoreetilise filosoofia \u00f5ppetoolis, varasemas suures loenguruumis, on aga alles vana must klaastahvel ja puhkeruumis juuakse kohvi vana laborilaua \u00e4\u00e4res.<\/p>\n

Keemiagi pole majast p\u00e4riselt kadunud\u00a0\u2013 see on olemas nii arheoloogialaboris kui kaude ka teadusfilosoofia \u00f5ppetoolis.<\/p>\n

\"Kolloid-<\/p>\n

,\"Anal\u00fc\u00fctilise,\"Koos,\"Endise<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jakobi t\u00e4nava endisesse keemiahoonesse mahub maailmatasemel tegusid mitme raamatu jagu. N\u00fc\u00fcdseks humanitaaride valduses olevast majast r\u00e4\u00e4gitakse siiani legende. \u00dclikooli hoonete ajakohastamine ja \u00fclikoolilinnaku ehitamine oli p\u00e4evakorral ka sada aastat tagasi. Keemikute \u00f5ppehoone ehitust Jakobi t\u00e4navale \u00fclikooli peahoone k\u00f5rvale alustati 1938.\u00a0aastal. …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2162,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-2167","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-alma-mater"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2167","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2167"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2167\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2162"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2167"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2167"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2167"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}