<\/p>\n
Uue koalitsioonilepingu koostamine vallandas keset suve \u00e4reva diskussiooni k\u00f5rghariduse tasuliseks muutmise \u00fcle.<\/strong><\/p>\n \u00c4rksaid tudengeid teeb see teema murelikuks: raha eest \u00f5ppimine suurendaks kihistumist ning muudaks k\u00f5rghariduse paljudele k\u00e4ttesaamatuks. \u00d5igupoolest, kihistumine on Tartu \u00dclikooli tudengite seas olemas juba praegu ning see paljastus ilmekalt ka siinse artikli jaoks kaasa k\u00f5nelejaid otsides: \u00fcli\u00f5pilased, kellel on kindel rahaline seljatagune, suuresti s\u00f5na sekka \u00f6elda ei soovinud, ja nagu \u00fctles \u00fcks neist: \u201eMa pole pidanud sellele m\u00f5tlema, pigem keskendun olemasolevale.\u201c<\/p>\n Kathleen Loss<\/strong>\u00a0(22) on kolmanda kursuse ajakirjandustudeng. Ta on \u00f5ppimise k\u00f5rvalt kogu aeg t\u00f6\u00f6tanud, praegugi teeb ta kaast\u00f6\u00f6d mitmele v\u00e4ljaandele.<\/p>\n Reti Toom<\/strong>\u00a0(24) on neljanda kursuse arstitudeng. Kuna vanemad on \u00f5pinguid toetanud, pole tal olnud otsest vajadust t\u00f6\u00f6tada, seda on ta teinud kogemuse saamiseks.<\/p>\n Karl Lembit Laane<\/strong>\u00a0(27) on politoloogia doktorant Johan Skytte poliitikauuringute instituudis. Esimesed kaks \u00fclikooliaastat\u00a0toetus ta vanemate abile, seej\u00e4rel on ennast ise majandanud.<\/p>\n<\/div>\n Veidi paremas olukorras on ka Tartust p\u00e4rit \u00fcli\u00f5pilased, kes elavad kodus ega pea maksma toidu, s\u00f5idu ja \u00fc\u00fcrikorteri v\u00f5i \u00fchikakoha eest. Nemad loobusid kaasa r\u00e4\u00e4kimast, sest pidasid oma vastuseid v\u00e4hehuvitavaks.<\/p>\n Ent kuidas siis elab tudeng, keda tasulise k\u00f5rghariduse v\u00f5imalik tulek murelikuks teeb?<\/p>\n T\u00f6\u00f6l k\u00e4imata ei saa<\/strong><\/p>\n Ajakirjandustudeng Kathleen Loss katab \u00fclikoolis k\u00e4imisega seotud kulud ise. \u201e\u00dc\u00fcri maksmisse panustab m\u00f5nikord ka pere,\u201c \u00fctleb Tallinna l\u00e4hedalt p\u00e4rit piiga.<\/p>\n Arstitudengi Reti Toomi \u00f5pinguid on suuresti toetanud vanemad.<\/p>\n \u201eT\u00f6\u00f6l olen k\u00e4inud rohkem kogemuse kui vajaduse p\u00e4rast. Samas annab oma raha ikka ka rohkem v\u00f5imalusi,\u201c \u00fctleb Toom. Ta on olnud hooldekodus hooldaja, m\u00f6\u00f6dunud suvel t\u00f6\u00f6tas lastelaagri arstina ning n\u00fc\u00fcd otsib rakendust abi\u00f5ena.<\/p>\n Doktorant Karl Lembit Laane sai \u00fclikooli astumise j\u00e4rel kaks aastat vanematelt rahalist tuge. P\u00e4rast seda on ta elatist teeninud \u00fcli\u00f5pilasesinduses ja Domus Dorpatensise Sihtasutuses. Doktorant-nooremteadurina saab ta praegu t\u00f6\u00f6tasu \u00fclikoolilt.<\/p>\n Viimasel ajal korduvalt k\u00f5lanud m\u00f5te, et \u00fcli\u00f5pilased v\u00f5iksid ka ise oma \u00f5pingute eest maksta, ei tundu neile praeguses oludes hea plaan.<\/p>\n \u201eMingil kujul t\u00f6\u00f6tab juba praegu suurem osa mu tuttavaid\u00a0\u2013 kui mitte t\u00e4iskohaga, siis n\u00e4dalavahetustel v\u00f5i argi\u00f5htutel. M\u00f5ni teeb toitlustusvaldkonnas topeltvahetusi, noored ajakirjanikud kirjutavad v\u00e4ljaannetele kaast\u00f6id,\u201c r\u00e4\u00e4gib Loss.<\/p>\n Ka Toomi tuttavatest \u00fcli\u00f5pilastest k\u00e4ib t\u00f6\u00f6l enamik. \u201eSee on majanduslikult oluline, kuid eriti arstiteaduse k\u00f5rvalt p\u00e4ris keeruline: paljud p\u00f5levad l\u00e4bi ning l\u00e4hevad akadeemilisele puhkusele,\u201c nendib ta.<\/p>\n Kathleen Loss arvab, et kui Eestis oleks k\u00f5rghariduse omandamine tasuline, oleks ta t\u00f5en\u00e4oliselt valinud m\u00f5ne teise riigi \u00fclikooli. \u201eEestis haridustee j\u00e4tkamise kasuks r\u00e4\u00e4givad lisaks suurep\u00e4rasele tasemele ikkagi tasuta \u00f5pingud,\u201c s\u00f5nab ta\u00a0\u2013 kui niikuinii maksma peab, l\u00e4heksid paljud v\u00e4lismaale \u00f5ppima.<\/p>\n Millest k\u00f5neleb Eurostudenti kaheksas Eesti uuring?<\/strong><\/p>\n \u00dcleeuroopalises \u00fcli\u00f5pilaste k\u00fcsitlusuuringus Eurostudent kogutakse ja k\u00f5rvutatakse andmeid k\u00f5rghariduse sotsiaalse tasandi kohta \u00fcli\u00f5pilaste seisukohast. Uuringut tehakse 30\u00a0riigis, 2022.\u00a0aasta aprillist juunini korraldatud k\u00fcsitlusele vastas Eestist 3693\u00a0\u00fcli\u00f5pilast.<\/p>\n Uuringu olulisemad tulemused olid n\u00e4iteks j\u00e4rgmised.<\/p>\n Eesti \u00fcli\u00f5pilaste kulud on kasvanud kiiremini kui tulud.<\/strong>\u00a0V\u00f5rreldes 2019.\u00a0aastaga on v\u00e4ljaminekud kasvanud keskmiselt neljandiku v\u00f5rra, sissetulekud aga vaid viiendiku v\u00f5rra, mist\u00f5ttu on tudengite rahaline tasakaal habras.\u00a0<\/strong>Eesti \u00fcli\u00f5pilaste sissetulekud p\u00e4rinevad valdavalt (65% ulatuses) t\u00f6\u00f6tamisest. Viiendikul Eesti \u00fcli\u00f5pilastest ei ole v\u00f5imalik teha ootamatut 500\u00a0euro suurust kulutust. V\u00f5imalike finantsraskuste suhtes on k\u00f5ige haavatavamad \u00fcli\u00f5pilased need, kes on erivajadustega, omandanud p\u00f5hihariduse vene keeles v\u00f5i kelle vanematel ei ole k\u00f5rgharidust, samuti kuni 19-aastased \u00fcli\u00f5pilased.<\/p>\n Suurem osa (70%) Eesti \u00fcli\u00f5pilastest t\u00f6\u00f6tab \u00f5pingute k\u00f5rvalt, kusjuures pea pooled (43%) nendest t\u00f6\u00f6tavad \u00fcle 20\u00a0tunni n\u00e4dalas.<\/strong>\u00a0T\u00f6\u00f6tavate \u00fcli\u00f5pilaste n\u00e4dalakoormus on v\u00e4ga suur, neil kulub \u00f5ppet\u00f6\u00f6le ja tasustatud t\u00f6\u00f6le kokku keskmiselt 59\u00a0tundi n\u00e4dalas. K\u00f5ige sagedasemad t\u00f6\u00f6tamise p\u00f5hjused on elamiskulude katmine (78%), raha kogumine selliste asjade ostmiseks, mida muidu endale lubada ei saaks (77%), ning t\u00f6\u00f6kogemuse saamine (69%).<\/p>\n Allikas: m\u00f5ttekoda Praxis<\/em><\/p>\n<\/div>\n P\u00e4rast esimest \u00fclikooliaastat eriala vahetanud Reti Toom leiab, et \u00f5ppemaksu korral olnuks valik pika \u00f5ppeajaga arstiteaduse kasuks keerulisem.<\/p>\n Lossi s\u00f5nul saab tudeng lubada endale t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikuks hinnatavat elu vaid t\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6l k\u00e4ies, v\u00e4hema koormusega ilmselt mitte. T\u00f5si, ajad on muutunud ja toimetulek on m\u00f5neti ka subjektiivne m\u00f5iste, arutleb ta. \u201e\u00dcha enam n\u00e4en enda ja tuttavate pealt, et tudengi toimetulekuks ei peeta vaid katust pea kohal ja makarone hakklihaga. Palju on n\u00e4iteks taimetoitlasi, laktoosist v\u00f5i gluteenist loobunuid. Klassikalistele toitudele leitakse kergemaid ja tervislikumaid alternatiive, need pole aga enamasti rahakotis\u00f5bralikud.\u201c<\/p>\n Karl Lembit Laane tunnistab, et \u00f5ppetasu oleks temagi \u00f5pingud muutnud m\u00e4rksa keerulisemaks. \u201eMul poleks olnud v\u00f5imalik kaks esimest aastat \u00f5ppimisele p\u00fchenduda. Oleksin pidanud suure t\u00f5en\u00e4osusega esimesest semestrist alates t\u00f6\u00f6le minema,\u201c \u00fctleb ta ja lisab, et juba esimese kursuse algul t\u00f6\u00f6leminek on tudengite seas niikuinii pigem reegel kui erand. Sellest on tal kahju, sest \u201esee on aeg, mil k\u00f5ige olulisem on \u00fclikooli sisse elada ning uute oludega kohaneda\u201c. Laane s\u00f5nul pole ime, et see on \u00fcks suurima v\u00e4ljalangemise ohuga perioode.<\/p>\n Sestap kirjutas ta Tartu \u00dclikooli \u00fcli\u00f5pilasesinduse liikmena suvel\u00a0kriitilise vastulause<\/a>\u00a0rektor Toomas Asseri ajakirjanduses ilmunud\u00a0arvamusele<\/a>.<\/p>\n \u201eTuleb saata s\u00f5num, et kui \u00fcli\u00f5pilased ei saa loota oma juhtkonna toele, ei ole viimasel m\u00f5tet loota ka meile,\u201c nendib Laane.<\/p>\n Loengutes v\u00e4sinud<\/strong><\/p>\n \u00dcli\u00f5pilaste ebav\u00f5rdsus on tajutav ning on n\u00e4ha erinevust t\u00e4iskoormusega \u00f5ppimise k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6tavate ja majanduslikult kindlustatud tudengite vahel.<\/p>\n \u201eT\u00f6\u00f6l k\u00e4ijad on koolis sageli v\u00e4sinud, hinded kannatavad, nad v\u00f5tavad rohkem akadeemilist puhkust. Tunnen end privilegeeritult, et mulle on t\u00f6\u00f6l k\u00e4imine valik,\u201c \u00fctleb Toom.<\/p>\n Laane on n\u00f5us: t\u00f6\u00f6tamise korral peab tudengi aeg ja energia tulema millegi arvelt ning see saab olla kas seltsielu, \u00f5pingud v\u00f5i tervis. \u201eJuba enne koroonakriisi oli tudengite seas sisuliselt vaimse tervise probleemide epideemia, kuid sellele p\u00f6\u00f6ratakse liiga v\u00e4he t\u00e4helepanu,\u201c kahetseb ta.<\/p>\n UT-ga k\u00f5nelnud on \u00fchel meelel, et\u00a0\u00f5ppetoetus on \u00fclikoolis k\u00e4imiseks h\u00e4davajalik, ent praeguses k\u00f5rghariduss\u00fcsteemis on sotsiaalsed tagatised ebaadekvaatsed. Toetuste suuruse suhtes on k\u00f5ik nad kriitilised. \u201eNeed pole piisavad isegi elamiskulude katmiseks, r\u00e4\u00e4kimata \u00f5ppetasudest,\u201c \u00fctleb Laane.<\/p>\n \u201eToetustel on vajadusp\u00f5hisusega v\u00e4ga v\u00e4he pistmist. Tudeng seotakse (v\u00e4ikeste eranditega) oma vanemate leibkonna sissetulekuga kuni 25-aastaseks saamiseni, olenemata sellest, kas perekond teda rahaliselt toetab, ning vaatamata sellele, et perekonnaseaduse j\u00e4rgi on vanematel lapse \u00fclalpidamiskohustus vaid 21-aastaseks saamiseni,\u201c selgitab ta.<\/p>\n Nii on n\u00e4iteks Reti Toom saanud septembrist juunini makstavat vajadusp\u00f5hist toetust v\u00e4ikseimas v\u00f5imalikus summas.<\/p>\n \u201eMinu \u00f5pingute alguses oli see alla 100\u00a0euro, praeguseks on t\u00f5usnud 150\u00a0euroni,\u201c \u00fctleb ta ning lisab, et suurim v\u00f5imalik toetus\u00a0\u2013 artikli kirjutamise ajal 440\u00a0eurot\u00a0\u2013 v\u00f5imaldab elada odavaimas \u00fchikatoas, kui \u00f5nnestub selline saada, ja ka siis tuleb sente lugeda. \u201eOotamatute kulutustega on ikka v\u00e4ga keeruline toime tulla.\u201c<\/p>\n Toom teab tudengeid, kes on toetuse saamise nimel s\u00f5lminud fiktiivabielu: nii loetakse nad oma vanematest eraldi leibkonnaks ja toetuse summa tuleb pisut suurem. Ta viskab nalja, et abieluv\u00f5rdsusega kaasneb lisaboonus\u00a0\u2013 nii on pisut lihtsam kedagi \u201eabiellumiseks\u201c leida.<\/p>\n Aga \u00f5ppelaen?<\/strong><\/p>\n \u00d5ppelaenu pakuvad \u00fcli\u00f5pilastele Swedbank ja LHV. 2024\/2025.\u00a0\u00f5ppeaastal on laenu piirsumma 3000\u00a0eurot \u00f5ppeaastas, kusjuures laenaja ei tohi olla akadeemilisel puhkusel ja tal ei tohi olla v\u00f5lgu. Tagatisena n\u00f5utakse kahe Eesti kodaniku k\u00e4endust v\u00f5i Eestis asuvat kinnisvara. Laenu tingimused v\u00f5ivad pankades olla erinevad.<\/p>\n Laane hindab \u00f5ppelaenu intressi \u00fcheks Euroopa kr\u00f5bedamaks, ka ei pruugi leida k\u00e4endajaid ning summa pole isegi praegu tasulise \u00f5ppekoha eest maksmiseks piisav.<\/p>\n Oleme olnud uhked oma egalitaarse hariduss\u00fcsteemi \u00fcle, ent kuidas sellega tegelikult on?<\/p>\n