<\/p>\n
Siin ja seal vilksab Tartu linnapildis m\u00f5ni must v\u00f5i kolmev\u00e4rviline tekkel. Nii m\u00f5nelgi majal v\u00f5ib n\u00e4ha lehvimas trikoloori, mis pole riigilipp. Needsamad lipud on kohal \u00fclikooli ja vabariigi aastap\u00e4eval, volbrirongk\u00e4igus ja isamaalistel \u00fcritustel. \u00dclikooli lippu saadavad aktustel teklite ja s\u00e4rpidega noored.<\/strong><\/p>\n Just nii palju\u00a0\u2013 v\u00f5i \u00f5igupoolest nii v\u00e4he\u00a0\u2013 paistab avalikkusele v\u00e4lja Tartu akadeemilise elu \u00fche olulise osa, korporatsioonide* tegevusest. Tuleb t\u00f5deda, et \u00fche keskmise linnaelaniku v\u00f5i isegi akadeemilise pere liikme arusaam sellest, mida korporatsioonid endast kujutavad, on sageli \u00fcsna pinnapealne.<\/p>\n See on paratamatu: korporatsioonid on oma enam kui saja-aastase ajaloo v\u00e4ltel olnud\u00a0\u2013 ja on ka praegu\u00a0\u2013 oma olemuselt intiimorganisatsioonid, kes k\u00f5ike avalikkusega ei jaga. Erinevalt organisatsioonidest, kus liikmeid \u00fchendab v\u00e4ljapoole suunatud missioon (nt\u00a0heategevus v\u00f5i loodushoid), on \u00fcli\u00f5pilaskorporatsioonide tegevus ja eesm\u00e4rgid keskendunud peaasjalikult liikmetele endile.<\/p>\n Oma v\u00e4\u00e4rtused ja kombed<\/strong><\/p>\n Siinkohal tasub korraks m\u00f5elda sellele, mis \u00fcldse on \u00fche organisatsiooni tekkimise ja p\u00fcsimise taga. V\u00e4ga sageli on selleks v\u00e4\u00e4rtused, ideaalid, eesm\u00e4rgid, mida organisatsiooni liikmed jagavad ja mida nad peavad olulisemaks kui \u00fchiskond keskeltl\u00e4bi. Kui organisatsioon oleks kas v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtustasakaalu m\u00f5ttes lihtsalt v\u00e4ike \u00fchiskonna mudel, siis poleks sellel ju kuigi palju m\u00f5tet. Nii on ajaloos tekkinud kogudused, ordud, vabam\u00fc\u00fcrlaste loo\u017eid.<\/p>\n Igal \u00fcli\u00f5pilaskorporatsioonil on oma v\u00e4\u00e4rtused, mis on kirja pandud lipukirja ja p\u00f5him\u00f5tetesse. Kui p\u00fc\u00fcda \u00fcldistada, siis neid \u00fchendavad m\u00e4rks\u00f5nad v\u00f5iks ehk olla haritus, isamaalisus, viisakus, ausus, t\u00f6\u00f6kus, terve keha ja vaim, s\u00f5prus ja \u00fcksteise toetamine.<\/p>\n Kui aga organisatsioon on s\u00fcndinud kindlatest v\u00e4\u00e4rtustest kantuna, siis kuidas tagada, et see t\u00e4idaks liikmete jaoks oma eesm\u00e4rki? Kuidas teha nii, et v\u00e4\u00e4rtused suureneva liikmete arvu juures ei lahjeneks, ehk m\u00f5nev\u00f5rra karmilt \u00f6elduna: kuidas hoida eemal neid, kes neist v\u00e4\u00e4rtustest kuigi palju ei hooli, aga soovivad samuti organisatsiooni pakutavatest h\u00fcvedest osa saada?<\/p>\n Seda eesm\u00e4rki t\u00e4idavad sageli teatud kombed, mis teevad \u00e4ra vajaliku selektsiooni. Kui mingi n\u00f5ue tundub kellelegi piirav, siis ilmselt pole see organisatsioon tema jaoks. Need aga, kes organisatsiooni v\u00e4\u00e4rtusi jagavad, ei tunneta seda piiranguna v\u00f5i on nad v\u00e4\u00e4rtuste nimel valmis end pisut painutama. N\u00e4iteks on korporatsioonides kombeks kanda teklit ja v\u00e4rvilinti \u00fclikonnaga\u00a0\u2013 \u00fchele v\u00f5ib see tunduda piirav, kuid teine tunneb end \u00fclikonnas v\u00e4ga h\u00e4sti. M\u00f5nes korporatsioonis on keelatud suitsetamine, aga oma tervisest hoolivatele noortele, kes niikuinii ei suitseta, pole ka see keeld piirav.<\/p>\n Nii ongi iga\u00fche vaba valik, kas ta otsustab korporandiks saada v\u00f5i mitte. K\u00fcll aga tasub meeles pidada, et kui juba on m\u00e4ngu alustatud, siis m\u00e4ngureeglid on t\u00e4itmiseks. Kuid mis siis on need h\u00fcved, mida korporatsioonid pakuvad?<\/p>\n \u00d5ppetunnid kogu eluks<\/strong><\/p>\n \u00dcks v\u00f5imalik vastus on kogemused ja sotsiaalsed oskused\u00a0\u2013 k\u00f5ik see, mis erialastes loengutes, seminarides ja praktikumides v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da saamata. Bernard Kangrogi on kahe maailmas\u00f5ja vahelist \u00fcli\u00f5pilaselu kirjeldades m\u00e4rkinud, et korporatsioonid tegid \u00e4ra kasvatust\u00f6\u00f6, milleks \u00fclikoolil oli v\u00e4he v\u00f5imalusi.<\/p>\n T\u00f5epoolest, korporatsiooniga liituja l\u00e4bib k\u00f5igepealt rebasaja. Ta \u00f5pib tundma Tartu \u00dclikooli ja korporatsioonide ajalugu, traditsioone ja kombeid ning seda, miks \u00fcht v\u00f5i teist asja tehakse just nii ja mitte teisiti: igal kombel on oma taustalugu. Aga ta \u00f5pib pidama ka k\u00f5net ja seltskondlikku vestlust ning tantsima seltskondlikke tantse ja laulma laule, mida korporandid on l\u00e4bi aastate laulnud, samuti harjutab referaatide kirjutamist ja ettekandmist.<\/p>\n Hiljem, juba v\u00e4rvikandja ehk t\u00e4ie\u00f5igusliku liikmena saab pidada mitmesuguseid ameteid \u2013 on ju liikmete endi vastutus, et organisatsioon toimiks. Nii saab kogemuse, kuidas pidada koosolekut, juhtida meeskonda, korraldada m\u00f5nda \u00fcritust v\u00f5i hoida korporatsioonikorterit ehk konventi korras. Turvalises keskkonnas, kus eba\u00f5nnestumistel on hoopis leebemad tagaj\u00e4rjed kui n-\u00f6\u00a0p\u00e4riselus, omandatakse oskused, mis hiljem v\u00f5ivad osutuda kasulikuks ja ehk isegi konkurentsieeliseks.<\/p>\n Korporatsioonid on eluaegse liikmesusega organisatsioonid: tegevuses osaletakse ja liikmemaksu makstakse elu l\u00f5puni, kuid oskusi omandatakse k\u00f5ige rohkem ikkagi \u00fclikooliajal. Nii v\u00f5ib naljaga pooleks \u00f6elda, et korporatsioonid pakuvad j\u00e4relmaksuga koolitust kogu eluks.<\/p>\n Mitmekesine s\u00f5pruskond<\/strong><\/p>\n \u00dcks m\u00e4rks\u00f5na on veel mitmekesisus. Korporatsiooni\u00fcritustel saavad kokku noored, \u00e4sja \u00fclikooli tulnud liikmed ja juba v\u00e4\u00e4rikas eas vilistlased. \u00dcli\u00f5pilane saab hoopis teises keskkonnas vestelda oma \u00f5ppej\u00f5uga ja seejuures \u00f6eldakse \u00fcksteisele sina. Korporatsioonid ei ole erialaorganisatsioonid, siin saavad kokku k\u00f5ikm\u00f5eldavate erialade esindajad. See avardab maailmapilti ja, mis seal salata, kui on m\u00f5nes v\u00f5\u00f5ramas valdkonnas n\u00f5u vaja, siis v\u00f5ib \u00fcsna kindel olla, et seda ka saab.<\/p>\n Eri korporatsioonide liikmed suhtlevad omavahel aktiivselt ja nii saabki r\u00e4\u00e4kida nn\u00a0Tartu akadeemilisest maastikust. Lisaks k\u00e4iakse l\u00e4bi sarnaste organisatsioonidega L\u00e4tis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Soomes, Rootsis\u00a0\u2013 niisiis pakuvad korporatsioonid huvilistele ka rahvusvahelist kogemust.<\/p>\n Selline heade tutvuste v\u00f5rgustik v\u00f5ib k\u00fcll ehk tunduda lihtsalt n\u00e4htusena iseeneses, kuid selle m\u00f5ju ulatub kindlasti korporatsioonielust kaugemale. Nii v\u00f5ib \u00f5ppej\u00f5u ja \u00fcli\u00f5pilase konvendis peetud vestlusest v\u00e4lja areneda magistrit\u00f6\u00f6 v\u00f5i \u00f5llekannu taga toimunud vaidlusest alguse saada eri teadusalasid \u00fchendav v\u00f5i rahvusvaheline teadusprojekt.<\/p>\n S\u00f5prus ja s\u00f5pruskond on ehk siiski k\u00f5ige olulisem, mida korporatsioon oma liikmetele anda saab. Need on inimesed, kellega v\u00f5ib ette v\u00f5tta k\u00f5ike ja kellele v\u00f5ib alati loota. \u00dchiselt tegutsedes \u00f5pitakse \u00fcksteist tundma ja usaldama, sarnane leiab sarnase.<\/p>\n Teatud m\u00f5ttes v\u00f5ib \u00f6elda, et korporatsioon pakub raamistikku, mis aitab s\u00f5pru leida ka introvertsema loomuga inimestel. Kui t\u00e4naval tutvust teha tundub \u00fcletamatult raske ja ehk ka ettearvamatu tulemusega plaan, siis konventi on ju kogunenud kindlaid v\u00e4\u00e4rtusi jagavad inimesed. Ka korporatsioonis ameteid pidades tuleb paratamatult teistega suhelda ja see v\u00f5imaldab kaaslasi rohkem tundma \u00f5ppida. Nii kujunev s\u00f5prus v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da kogu eluks.<\/p>\n Ajaloo loomine ja elus hoidmine<\/strong><\/p>\n Muidugi v\u00e4\u00e4rtustatakse korporatsioonides ka traditsioone: kannavad ju paljud praegu tegutsevad korporatsioonid edasi juba \u00fcle-eelmisel sajandil v\u00e4lja kujunenud kombeid. Nii nagu on uhke tunne olla Eesti vanima \u00fclikooli pere liige, on uhke tunne kanda pika ajalooga korporatsiooni teklit ja linti. See on omamoodi missioon: hoida elus ajalugu.<\/p>\n Samas aga ei saa ignoreerida, et \u00fchiskond meie \u00fcmber areneb. Paberkirjade k\u00f5rvale on tulnud e-kirjad, liikmemaksu makstakse internetipangas ja juba koostatakse koosolekuprotokolle tehisaru abiga. Aga ka \u00fcldine m\u00f5tteviis \u00fchiskonnas on muutunud: uuringud on n\u00e4idanud, et eestlased peavad j\u00e4rjest olulisemaks iga inimese \u00f5igust enesev\u00e4ljendusele ja -teostusele, j\u00e4rjest v\u00e4hem usaldatakse pimesi autoriteetide arvamust ja j\u00e4rjest rohkem ollakse valmis seda vaidlustama. Ka vanuseprintsiibile tuginevates korporatsioonides tuleb sellega arvestada.<\/p>\n Siiski pole p\u00f5hjust arvata, et korporatsioonidele olulised tuumv\u00e4\u00e4rtused\u00a0\u2013 haridus, ausus, viisakus v\u00f5i s\u00f5prus\u00a0\u2013 oleks praeguses \u00fchiskonnas v\u00e4hem v\u00e4\u00e4rt kui n\u00e4iteks saja aasta eest. Seega, kui \u00fchiskonna arenguga kaasas k\u00e4ivas korporatsioonis toimuvad muutused, siis on need ilmselt pigem korralduslikud, st\u00a0seotud sellega, kuidas t\u00e4pselt neid ajas vastu pidanud v\u00e4\u00e4rtusi ja traditsioone edasi kanda.<\/p>\n Iga semestri alguses avavad korporatsioonid oma uksed k\u00fclalis\u00f5htuteks, eesk\u00e4tt ikka v\u00f5imalikele uutele liitujatele. Seda v\u00f5imalust piiluda sisse \u00fchte veidi salap\u00e4rasesse maailma tasub julgelt kasutada. Ei maksa karta, et konvendiuksest sisenemine on p\u00f6\u00f6rdumatu protsess\u00a0\u2013 korporandiks saab muutuda vaid see, keda see v\u00f5imalus k\u00f5netab.<\/p>\n Nagu eespool mainitud, on korporatsioonid ise huvitatud liikmetest, kellele nende v\u00e4\u00e4rtused ja reeglid sobivad. K\u00fcll aga tasub silmas pidada, et \u00fcks \u00fclemeeliku \u00f5llelaua vormis k\u00fclalis\u00f5htu ei anna ettekujutust kogu korporatsioonielu mitmekesisusest ja v\u00f5imalustest. Siin on m\u00f5tlemisainet nii v\u00f5imalikele liikmetele kui ka korporatsioonidele endile.<\/p>\n * Tartu akadeemilisel maastikul tegutsevad ka akadeemilised seltsid, mis on paljuski korporatsioonidega sarnased, aga paljus ka mitte. Et autor tunneb korporandina korporatsioone m\u00e4rksa paremini, on siin keskendutud just neile.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Siin ja seal vilksab Tartu linnapildis m\u00f5ni must v\u00f5i kolmev\u00e4rviline tekkel. Nii m\u00f5nelgi majal v\u00f5ib n\u00e4ha lehvimas trikoloori, mis pole riigilipp. Needsamad lipud on kohal \u00fclikooli ja vabariigi aastap\u00e4eval, volbrirongk\u00e4igus ja isamaalistel \u00fcritustel. \u00dclikooli lippu saadavad aktustel teklite ja s\u00e4rpidega …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2111,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[62],"tags":[],"class_list":["post-2112","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-parast-loengut"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2112","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2112"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2112\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2111"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2112"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2112"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2112"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}