<\/p>\n
K\u00fcmnes Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm toob teadusrahastusse muudatusi.<\/strong><\/p>\n Tartu \u00dclikooli teaduskoost\u00f6\u00f6 peamine v\u00e4lisrahastusallikas on praegu raamprogramm \u201eEuroopa horisont\u201c aastateks 2021\u20132027. Sealt saadud 62,7\u00a0miljoni euro suurune toetus moodustab umbes kolmandiku kogusummast, mis tuleneb alates 2021.\u00a0aastast \u00fclikoolis s\u00f5lmitud teadus- ja arendustegevuse v\u00e4lislepingutest.<\/p>\n J\u00e4rgmine, k\u00fcmnes teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm algab k\u00fcll alles 2028.\u00a0aastal, kuid liikmesriigid on juba v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud\u00a0\u00fchised l\u00e4htealused selle strateegilise kava koostamiseks<\/a>\u00a0ja huvir\u00fchmad on esitanud oma ettepanekuid.<\/p>\n Ka Tartu \u00dclikool on uue raamprogrammi seisukohtade kujundamisel osalenud\u00a0\u2013 nii rahvusvahelistes \u00fclikoolide v\u00f5rgustikes kui ka koost\u00f6\u00f6s Eesti poliitikakujundajatega.<\/p>\n Itaalia endine peaminister Enrico Letta tegi oma aprillis ilmunud raportis Euroopa \u00fchisturu tugevdamise kohta<\/a> ettepaneku s\u00f5nastada lisaks neljale p\u00f5hivabadusele (inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine) ka viies: teadmiste (hariduse, teaduse ja innovatsiooni) vaba liikumine. See eeldab \u00f5igusaktide ja rahastusv\u00f5imaluste \u00fchtlustamist, paremat ligip\u00e4\u00e4su andmetele, uute ettev\u00f5tete toetamist ja \u00fclikoolide koost\u00f6\u00f6 suurendamist.<\/p>\n Liikmesriigid soovivad suuremat eelarvet<\/strong><\/p>\n Enamik Euroopa liikmesriike soovib j\u00e4rgmise raamprogrammi eelarve olulist kasvu. See aitaks\u00a0parandada Euroopa konkurentsiv\u00f5imet nii uute tehnoloogiasektorite toetamise, kriitilise t\u00e4htsusega ressursside kestliku kasutamise kui ka \u00fchiskondlike probleemide lahendamise kaudu.\u00a0Pealegi on uute eelisvaldkondadena lisandunud (teadus)julgeolek ja kaitsev\u00f5imekuse suurendamine.<\/p>\n Euroopa Komisjon ei ole uue raamprogrammi eelarve suhtes seni veel seisukohta v\u00f5tnud. Arvestades aga v\u00e4lispoliitilist olukorda, liikmesriikide pigem konservatiivset eelarvepoliitikat ja seda, et uus raamprogramm on \u00fcks osa Euroopa Liidu j\u00e4rgmise eelarvestrateegia (2028\u20132034) kokkuleppest, peetakse t\u00f5en\u00e4oliseks pigem eelarvet, mis on senise programmiga samas suurusj\u00e4rgus ja kohandatud inflatsioonist tingitud kulude kasvuga.<\/p>\n Samuti r\u00f5hutab komisjon, et vaid neli liikmesriiki (Austria, Belgia, Rootsi ja Saksamaa) on t\u00e4itnud Euroopa teadusruumi keskse eesm\u00e4rgi kulutada teadus- ja arendustegevuseks kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust.<\/p>\n Siiski on komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraat tunnistanud vajadust leida lisaraha, et hoogustada tipp-projektide elluviimist ja teadustulemuste rakendamist. \u00dcks keskseid k\u00fcsimusi on, kas Euroopa pikaajalise konkurentsiv\u00f5ime tagab pigem tipptasemel alusuuringute v\u00f5i hoopiski v\u00f5tmet\u00e4htsusega tehnoloogiate toetamine.<\/p>\n Nii teadusmahukate \u00fclikoolide v\u00f5rgustik The Guild kui ka Euroopa \u00fclikoolide liit, mille liige Tartu \u00dclikool on, toetavad k\u00fcmnenda raamprogrammi eelarve kahekordistamist 200\u00a0miljardi euroni. Sellest v\u00e4hemalt kolmandik oleks ette n\u00e4htud tippteaduse ja teadlaste j\u00e4relkasvu toetamiseks.<\/p>\n Teisalt soovivad mitmed Euroopa ettev\u00f5tete \u00fchendused suurema tehnoloogilise valmidusega teadus- ja arendusprojektide ning t\u00f6\u00f6stuspartnerluse eelarve osakaalu kasvatamist.<\/p>\n Seega peavad \u00fclikoolid ja teadlased senisest paremini selgitama alusuuringute t\u00e4htsust ja teadust\u00f6\u00f6 m\u00f5ju \u00fchiskonnas. Tartu \u00dclikooli teadusprorektori Mari Moora s\u00f5nul on just k\u00f5rgel tasemel alusuuringute piisav rahastus tuleviku majanduse ja \u00fchiskonna konkurentsiv\u00f5ime tagatis, sest tulevikutehnoloogiate loomise baas on praegu saadud alusteadmised.<\/p>\n \u201eTehnoloogiaid arendavad nii avalik kui ka erasektor. Alusuuringuid tehakse aga valdavalt avaliku sektori teadus- ja arendusasutustes, peamiselt \u00fclikoolides, ning seda rahastab avalik sektor,\u201c selgitab Moora. Euroopa Teadusn\u00f5ukogu (ERC) finantseeribki n-\u00f6\u00a0eesliiniteadust, mis tegeleb suuremalt jaolt alusuuringutega.<\/p>\n \u201eERC n\u00e4itab oma\u00a0avalduses k\u00fcmnenda raamprogrammi tuleviku kohta<\/a>\u00a0ilmekalt, et alusuuringud on t\u00f5husaim viis Euroopa konkurentsiv\u00f5ime kasvatamiseks,\u201c kinnitab teadusprorektor.<\/p>\n Praeguse, 2027.\u00a0aastani kehtiva raamprogrammi eelarvest 3,3% on m\u00f5eldud v\u00e4iksema innovatsiooniv\u00f5imekusega liikmesriikide, sh\u00a0Eesti toetamiseks. Selleks on \u201eEuroopa horisondis\u201c olemas osaluse laiendamise ja Euroopa teadusruumi tugevdamise t\u00f6\u00f6programm.<\/p>\n Kas osaluse laiendamine t\u00e4idab eesm\u00e4rki?<\/strong><\/p>\n Enam kui kolmandik Tartu \u00dclikooli \u201eEuroopa horisondi\u201c rahastusest, ligi 26\u00a0miljonit eurot, tuleb osaluse laiendamise t\u00f6\u00f6programmist. Muu hulgas on sellest rahastatud \u201eTeamingu\u201c meetme personaalmeditsiini ja bioinseneeria tippkeskusi, samuti on meie teadlased saanud hulgaliselt \u201eTwinningu\u201c, Euroopa teadusruumi \u00f5ppetooli jt grante.<\/p>\n Ent kui grantide poolest on Eesti \u00fcks edukamaid osaluse laiendamise riike, siis kas see programm tervikuna t\u00e4idab oma eesm\u00e4rke?<\/p>\n Teadusasutuste v\u00f5rgustiku\u00a0Alliance4Life anal\u00fc\u00fcs<\/a>\u00a0viitab, et kuigi edukuse m\u00e4\u00e4rad on raamprogrammis \u00fchtlustumas, saavad v\u00e4iksema innovatsiooniv\u00f5imekusega riikide asutused j\u00e4tkuvalt v\u00e4he ERC ja Euroopa Innovatsioonin\u00f5ukogu grante ning on \u201eEuroopa horisondi\u201c projektides harva juhtpartnerid.<\/p>\n Seet\u00f5ttu toetavad need riigid osaluse laiendamise eelarve suurendamist. R\u00f5hutatakse, et meetmed ei peaks keskenduma pelgalt sihtr\u00fchmade institutsionaalsele v\u00f5imekusele ja teaduskoost\u00f6\u00f6 v\u00f5rgustikule, vaid pigem tippteadlaste ja rahvusvahelise teaduskoost\u00f6\u00f6 toetamisele.<\/p>\n Alliance4Life\u2019i t\u00f6\u00f6r\u00fchmas osalev Tartu \u00dclikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets peab k\u00f5ige olulisemaks kokkulepet Euroopa teadusruumi tuleviku kohta.\u00a0<\/p>\n \u201eV\u00f5ib ju argumenteerida, et parim oleks koondada kogu teaduse ressurss ja talendid \u00fcle Euroopa vaid m\u00f5nesse kohta, mis asuks loogiliselt eelk\u00f5ige \u201evanades\u201c liikmesriikides,\u201d arutleb Maimets. \u201eTaolised argumendid k\u00f5lasid kunagi ka Euroopa tehnoloogiainstituudi loomise algsete ideede ajal. Selle m\u00f5tte varjuk\u00fclg on aga just v\u00e4iksemate ja seni v\u00e4hem v\u00f5imekate riikide jaoks asjaolu, et tipptasemel k\u00f5rghariduse eeldus on nimelt tippteaduse olemasolu.\u201c<\/p>\n Nii kannataks paljude Euroopa Liidu \u00fclikoolide ja sedakaudu ka pikaajalise innovatsiooniv\u00f5imekuse tase. \u201eTulemuseks v\u00f5ib olla nn\u00a0kahekiiruseline Euroopa,\u201c m\u00e4rgib Maimets.<\/p>\n Seet\u00f5ttu kutsuvad\u00a0The Guild<\/a>\u00a0ja teised \u00fclikoolide \u00fchendused \u00fcles suurendama osaluse laiendamise eelarve osakaalu, kohaldama meetmeid ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud raamprogrammi osadele ja suurendama riikide kaasrahastusv\u00f5imalusi, sh t\u00f5ukefondidest.<\/p>\n Eesti on liikmesriikide innovatsiooniv\u00f5imekuse edetabelis viimastel aastatel teinud m\u00e4rgatava t\u00f5usu ning praegu on ebaselge, kas ja millises rollis saame uues raamprogrammis osaluse laiendamise sihtriigina j\u00e4tkata. Lisanduda v\u00f5ib ka uusi liikmesriike. Nii v\u00f5i teisiti m\u00f5jutab osaluse laiendamise programmi tulevik \u00fclikooli teadusrahastust m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt.<\/p>\n V\u00e4lispoliitiline foon m\u00f5jutab ka teadust<\/strong><\/p>\n Muutunud v\u00e4lispoliitilises olukorras on kerkinud k\u00fcsimusi nii teadustulemuste tsiviil- ja militaarotstarbelise kasutamise kui ka \u00fcldisema teadusjulgeoleku kohta.<\/p>\n \u00dchest k\u00fcljest soovitakse j\u00e4tkata avatud teaduse p\u00f5him\u00f5tete laiendamist, teisalt aga suunata paremini teadustulemuste kasutamist ning anda rohkem ressursse liikmesriikide kaitsev\u00f5imekuse ja -koost\u00f6\u00f6 arendamiseks.<\/p>\n Maikuus kinnitasid liikmesriigid\u00a0teadustulemuste vastutustundliku kasutamise ja rahvusvahelistumise soovitused<\/a>. Nende soovituste p\u00f5hjal koostatakse \u00fchised eeskirjad nii teadusrahastuse taotlemise kui ka tulemuste kasutamise kohta koos kolmandate riikidega.<\/p>\n Raamprogrammi toetusi n\u00e4hti seni ette vaid tsiviilotstarbeliseks teadus- ja arendust\u00f6\u00f6ks. Militaararendust toetab Euroopa Kaitsefond, mille eelarvet on komisjon samuti suurendanud.<\/p>\n T\u00e4navu mais toetas Eesti valitsus kahesuguse, st nii tsiviil- kui ka militaarkasutusega tehnoloogia alaste\u00a0teadusuuringute rahastamist j\u00e4rgmisest raamprogrammist<\/a>. Samas pidas valitsus oluliseks, et see ei halvendaks nende rakenduste rahastamist ja teadustulemuste kasutamist, mis on loodud ainult tsiviil- v\u00f5i ainult kaitseotstarbel.<\/p>\n Uue raamprogrammi abil tuleks enam lahendusi otsida ka \u00fcleilmsetele probleemidele nagu radikaliseerumine, r\u00e4nne, majanduskriisid, kliimasoojenemine jne.<\/p>\n Sellega seoses on arutletud ka sotsiaal- ja humanitaarteaduste t\u00e4htsuse \u00fcle. Praeguse \u201eEuroopa horisondi\u201c mitmetes meetmetes on nende l\u00f5imimine uurimisprojektidesse kas soovitatav v\u00f5i suisa kohustuslik. J\u00e4rgmises raamprogrammis peaks see j\u00e4tkuma veelgi laialdasemalt.<\/p>\n Samas r\u00f5hutavad \u00fclikoolid, et sotsiaal- ja humanitaarteadusi ei tohiks k\u00e4sitleda ainult teiste teadusalade satelliitidena, vaid neid tuleb senisest enam toetada ka iseseisvate valdkondadena: just neilt oodatakse senisest konkreetsemat \u00fchiskondlikku m\u00f5ju.<\/p>\n Ligikaudu veerandi k\u00e4imasoleva raamprogrammi eelarvest saavad 59\u00a0valdkondlikku partnerlusv\u00f5rgustikku (s\u00f5ltuvalt partnerluse t\u00fc\u00fcbist lisandub liikmesriikide v\u00f5i ettev\u00f5tete kaasrahastus).\u00a0Selgituseks, partnerluse all on silmas peetud p\u00fcsiva iseloomuga, 7\u201315-aastaste lepingute alusel tegutsevaid teaduskoost\u00f6\u00f6v\u00f5rgustikke.<\/p>\n Eelarvest suurima osa saavad komisjoni ja erasektori t\u00f6\u00f6stuspartnerlusprojektid, mis toetavad uute toodete ja teenuste turuletoomist Euroopa jaoks t\u00e4htsates t\u00f6\u00f6stus- ja tehnoloogiasektorites.<\/p>\n Riigi kaasrahastus peab kasvama<\/strong><\/p>\n Paraku puudub v\u00e4iksemate riikide ettev\u00f5tetel ja \u00fclikoolidel sageli v\u00f5imalus pakkuda suurematele konkurentsi mahukates tehnoloogiap\u00f5histes taotlusvoorudes. Riikide kaasrahastusega partnerlusprojektide v\u00e4ljavalimine ja algatamine on olnud aeglane ning t\u00f6\u00f6mahukas.<\/p>\n Praegu toimib Eesti osalusel\u00a015\u00a0valdkondlikku koost\u00f6\u00f6v\u00f5rgustikku<\/a>, millele j\u00e4rgmisel aastal lisandub veel viis. V\u00f5rreldes varasemate ERA-NET-i partnerlusprojektidega on taotlusvoorude maht ja projektid m\u00e4rksa suuremad, kuid Eesti kaasrahastus (u\u00a0150\u00a0000\u00a0eurot projekti kohta) on j\u00e4\u00e4nud samale tasemele. See v\u00e4hendab nii taotluste edukuse m\u00e4\u00e4ra kui ka Eesti rolli projektides.<\/p>\n Liikmesriigid soovivad partnerlusv\u00f5rgustike elluviimist lihtsustada ja v\u00e4hendada nende kattuvust raamprogrammi teiste osadega. Eesti teadlaste partnerluses osalemise ulatuse, sh\u00a0kaasrahastuse suurendamine eeldab riigi otsust.<\/p>\n Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) v\u00f5rgustikes on mureks projektide suhteliselt suure omaosaluse kohustus ning kasumi jagamine v\u00e4ljaarendatud toodete ja teenuste turustamisel. Need raskendavad ettev\u00f5tlus- v\u00f5i \u00f5ppearendusteenuste partnerite leidmist ja \u00fclikoolile sobiva koost\u00f6\u00f6mudeli saavutamist.<\/p>\n EIT v\u00f5rgustikud on muutumas uuenduste rahastajatest pigem ettev\u00f5tlus\u00f5ppe ja iduettev\u00f5tluse toetamise kompetentsikeskusteks.<\/p>\n T\u00e4navu s\u00fcgisel korraldab Haridus- ja Teadusministeerium avaliku konsultatsiooni Eesti huvide kohta k\u00fcmnendas raamprogrammis. Grandikeskus kutsub \u00fclikooliperet \u00fcles selles aktiivselt osalema.<\/p>\n Komisjon peaks \u201eEuroopa horisondi\u201c 2025.\u00a0aasta t\u00f6\u00f6programmid avalikustama tuleva aasta m\u00e4rtsis v\u00f5i aprillis. V\u00f5ib juba arvata, mida need sisaldavad, kuna komisjon on avaldanud\u00a0strateegilise plaani \u201eEuroopa horisondi\u201c viimasteks aastateks,<\/a>\u00a0sh\u00a0\u00fcheksa kavandatavat uut avaliku ja erasektori partnerlust. Euroopa Teadusn\u00f5ukogu ja Marie Sk\u0142odowska-Curie meetmete praeguseid t\u00f6\u00f6programme on komisjon pikendanud, et need kataksid ka 2025.\u00a0aasta.<\/p>\n