Noorukieas oli Kaspar Valgepea\u00a0(40) andekas kergej\u00f5ustiklane, nagu ka tema isa, k\u00f5rgush\u00fcppaja Tarmo Valgepea. Vigastuse t\u00f5ttu tuli spordiga teha l\u00f5pparve ja seej\u00e4rel p\u00fchendus Valgepea teadusele, ent ta leiab, et neil kahel tegevusalal on palju \u00fchist.<\/p>\n
\u201eNii spordis kui ka teaduses on t\u00e4htsad sihikindlus, s\u00fcdikus, t\u00f6\u00f6kus, ambitsioon, kirg ja kannatlikkus\u00a0\u2013 ja uudishimu! Tippu j\u00f5udmiseks on v\u00f5tmet\u00e4htsusega see, et oskaksid n\u00e4ha p\u00f5hjuse ja tagaj\u00e4rje seoseid ning toimuvat anal\u00fc\u00fcsida. M\u00f5lemal alal pakub andekus vaid eeldusi, saavutused tulevad ikkagi r\u00e4nga t\u00f6\u00f6ga,\u201c r\u00e4\u00e4gib Valgepea, kes on alates maikuust gaasfermentatsiooni professor.<\/p>\n
Gaasfermentatsioon on sisuliselt fermenteerimine ehk hapendamine, kus kasutatakse toiteallikana gaasilist toitainet, n\u00e4iteks vingugaasi, s\u00fcsihappegaasi v\u00f5i vesinikku. Seni on seda meetodit t\u00f6\u00f6stuslikult kasutatud esmajoones etanooli tootmisel.<\/p>\n
\u201eSee tehnoloogia v\u00f5imaldab s\u00fcsinikup\u00f5histest j\u00e4\u00e4tmetest, olgu siis heitgaasidest v\u00f5i gasifitseeritud olmepr\u00fcgist, mikroobide abil toota vajalikke materjale, n\u00e4iteks lennukik\u00fctust v\u00f5i plasti\u00a0\u2013 see t\u00e4hendab, et see on inimestele kahekordselt kasulik,\u201c selgitab Valgepea, kes p\u00e4lvis aasta algul Euroopa Teadusn\u00f5ukogult 2,3\u00a0miljoni euro suuruse grandi.<\/p>\n
Grandi toel asub ta oma t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga uurima ja arendama heitgaase \u201es\u00f6\u00f6vaid\u201c baktereid. Muu hulgas on plaanis kirjeldada sadade bakterit\u00fcvede ainevahetust ja koondada andmed teadmuskogusse, mis v\u00f5imaldaks kiirendada t\u00f6\u00f6stuslike rakuvabrikute arendamist. Rakuvabrik on siinses kontekstis geneetiliselt muundatud bakter millegi kasuliku tootmiseks.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6r\u00fchm uuribki atsetogeensete (oma elutegevuseks gaasi tarbivate) bakterite ainevahetust ja t\u00f6\u00f6tab v\u00e4lja uut meetodit bakterit\u00fcvede suure l\u00e4bilaskev\u00f5imega geneetiliseks muundamiseks, et t\u00f5hustada gaasfermentatsiooni protsessi.<\/p>\n
Valgepea usub, et igale rakendusteadlasele on teadust\u00f6\u00f6 tulemuste kasutuselev\u00f5tt ettev\u00f5tluses edu m\u00e4rk ja t\u00f5end selle kohta, et tema t\u00f6\u00f6st on p\u00e4riselt kasu. Teadust\u00f6\u00f6ks vajaliku rahastuse leidmisel v\u00f5ivad suuresti kasuks tulla nii v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud meetodite kaitsmine patentidega kui ka teadlaskarj\u00e4\u00e4ri rahvusvahelisus.<\/p>\n
Valgepea ise on k\u00e4inud teadmisi t\u00e4iendamas USA-s, Taanis, Jaapanis ja Austraalias. Oma kogemuse p\u00f5hjal kinnitab ta, et erinevate t\u00f6\u00f6keskkondade kogemine ja uute inimestega koos t\u00f6\u00f6tamine on igas m\u00f5ttes \u00f5petlik.<\/p>\n
\u201eSoovitaksin igal alustaval teadlasel panna end proovile eri situatsioonides. Teistes kultuuriruumides elamine avardab tublisti silmaringi, kodust eemal saad hoopis teise kogemuse,\u201c kiidab ta.<\/p>\n
Valgepea on juhendanud teadust\u00f6\u00f6 tegemisel ka nooremaid kolleege. Ta leiab, et juhendamine on suurep\u00e4rane viis oma teadmistepagasi, m\u00f5tteteravuse, leidlikkuse ja loomingulisuse kasvatamiseks ning aitab olla edukam teadlane.<\/p>\n
\u201eSelleks, et \u00f5petada kedagi teemast p\u00e4riselt aru saama, peab \u00f5petaja ise seda detailideni valdama. Ja muidugi on see teadust\u00f6\u00f6s \u00fcks suurimaid r\u00f5\u00f5me, kui juhendatav \u00f5pitut edukalt kasutab v\u00f5i edasi arendab!\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n
Kaspar Valgepea on l\u00f5petanud Tallinna Tehnika\u00fclikooli 2014.\u00a0aastal keemia ja geenitehnoloogia erialal. Ta on end t\u00e4iendanud Tokyo Elektro-Kommunikatsiooni \u00dclikoolis (2007\u20132008), Taani Tehnika\u00fclikoolis (2010), USA biotehnoloogiaettev\u00f5ttes Genomatica (2012\u20132013) ning Queenslandi \u00dclikoolis (2015\u20132018).<\/p>\n
Ta on p\u00e4lvinud erialastipendiume ja v\u00f5itnud auhindu \u00fcli\u00f5pilaste riiklikul teadust\u00f6\u00f6de konkursil, avaldanud \u00fcle 30\u00a0teadusartikli ning pidanud loenguid ja juhendanud \u00fcli\u00f5pilasi mitmes \u00fclikoolis. Alates maikuust on Kaspar Valgepea Tartu \u00dclikooli gaasfermentatsiooni professor.<\/p>\n
UT palus uuel professoril t\u00e4ita ankeedi, et saaksime temaga tutvust teha.<\/p>\n
\n
Uurimist\u00f6\u00f6 sisu \u00fche lausega<\/strong><\/p>\n Arendame oma t\u00f6\u00f6r\u00fchmas gaasfermentatsiooni tehnoloogiat, mis v\u00f5imaldab toota s\u00fcsinikup\u00f5histest j\u00e4\u00e4tmetest mikroobide abil k\u00fctuseid, kemikaale ja muid materjale.<\/p>\n Huvipakkuvad teemad, mida uurida<\/strong><\/p>\n Gaasfermentatsioonis kasutatavaid atsetogeenseid baktereid on suhteliselt v\u00e4he uuritud. Need on anaeroobsed organismid, mis kasutavad toiduks plahvatusohtlikke ja m\u00fcrgiseid gaase (H2<\/sub>\u00a0koos CO2<\/sub>-ga ja CO) ning kasvavad aeglaselt. Nende bakterite geenide funktsioonidest on praegu teadmisi v\u00e4ga napilt ja see t\u00f5siasi pidurdab rakuvabrikute arendamist. On oodata, et meie uuringud viivad arusaamise atsetogeenidest uuele tasemele ja aitavad kaasa rakuvabrikute arendusele.<\/p>\n Olulisim t\u00f5demus<\/strong><\/p>\n Kuigi baktereid peetakse \u00fcldiselt primitiivseteks, on nad minu arvates v\u00e4gagi targad ja kavalad isepaljunevad organismid, kelle ainevahetusest, rakuprotsessidest ja toimemehhanismidest on meil palju \u00f5ppida.<\/p>\n Innustavad \u00f5petajad<\/strong><\/p>\n Enim on mind innustanud minu esimene juhendaja emeriitprofessor Raivo Vilu, kes \u00f5petas igale olukorrale lahendust leidma, ja j\u00e4reldoktorantuuri juhendaja professor Esteban Marcellin, kelle v\u00f5ime m\u00f5elda kastist v\u00e4lja on muljetavaldav. Kaudselt on mind inspireerinud ka nobelist Richard Feynman oma \u00fctlusega \u201eWhat I cannot create, I do not understand<\/em>\u201c (\u201eSeda, mida ma ei suuda luua, ma ka ei m\u00f5ista\u201c).<\/p>\n Midagi kehale ja vaimule<\/strong><\/p>\n Parima meelega veedan koos perega aega looduses v\u00f5i teen sporti. Kui oleks v\u00f5imalus, reisiks rohkem ja tsivilisatsioonist kaugemale.<\/p>\n Parim viis puhata<\/strong><\/p>\n K\u00f5ige m\u00f5nusam on teha sporti, lugeda, kuulata muusikat ja veeta aega s\u00f5pradega.<\/p>\n Soovitan!<\/strong><\/p>\n Lugemiseks Haruki Murakami raamat \u201e1Q84\u201c, vaatamiseks film \u201e180\u00b0 South\u201c, kuulamiseks Centre El Muusa samanimeline album.<\/p>\n Mida peaks teadma gaasfermentatsiooni kohta?<\/strong><\/p>\n Gaasfermentatsiooni, nagu ka m\u00f5ne teise biotehnoloogilise protsessi kombineerimine bioinseneeriaga v\u00f5imaldab \u00fchte \u201eriistvara\u201c (loe: tehast) ning eri \u201etarkvara\u201c (loe: rakuvabrikuid) kasutades toota erinevaid \u00fchendeid.<\/p>\n Millest v\u00f5iks alustada tudeng, kes tunneb teie eriala vastu s\u00fcgavamat huvi?<\/strong><\/p>\n Samast, mida soovitaksin iga eriala puhul: k\u00fcsi nii kaua, kuni saad vastused, ja siis k\u00fcsi, mis k\u00fcsimata j\u00e4i.<\/p>\n , Professor Kaspar Valgepea uurib heitgaase \u201es\u00f6\u00f6vaid\u201c baktereid, kelle abil on v\u00f5imalik toota k\u00fctuseid, kemikaale ja muid materjale. Noorukieas oli Kaspar Valgepea\u00a0(40) andekas kergej\u00f5ustiklane, nagu ka tema isa, k\u00f5rgush\u00fcppaja Tarmo Valgepea. Vigastuse t\u00f5ttu tuli spordiga teha l\u00f5pparve ja seej\u00e4rel p\u00fchendus Valgepea …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2087,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[40],"tags":[],"class_list":["post-2091","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uus-professor"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2091","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2091"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2091\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2087"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2091"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2091"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2091"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\n
\n
\n![\"Kaspar](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS20PROFESSOR20Kaspar20Valgepea2028erakogu29_0.jpeg\")
<\/p>\n![\"Kaspar](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS20PROFESSOR20Kaspar20Valgepea_matk2028erakogu29.jpeg\")
,![\"Tuulisel](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS20PROFESSOR20Kaspar20Valgepea_talvesurf2028erakogu29-scaled.jpeg\")
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"