{"id":2086,"date":"2024-08-29T18:55:38","date_gmt":"2024-08-29T15:55:38","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4724\/"},"modified":"2024-08-29T18:55:38","modified_gmt":"2024-08-29T15:55:38","slug":"4724","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4724\/","title":{"rendered":"Eesti keel, see salakeel"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n

\u00dclikoolis on uuritud nii\u00a0v\u00e4list\u00f6\u00f6tajate<\/a>\u00a0kui ka \u2013magistrantide<\/a>\u00a0suhtumist eesti keele valdamisse ning nende keele\u00f5ppega seotud muresid. V\u00e4lismaalased, kes ei saa eesti keelt selgeks ja siinse kultuuriga tuttavaks, on altimad t\u00f6\u00f6lepingu v\u00f5i \u00f5pingute l\u00f5ppemise j\u00e4rel Eestist lahkuma.<\/strong><\/p>\n

\u201eKui tahame, et v\u00f5imekad v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilased ja -\u00f5ppej\u00f5ud meile j\u00e4\u00e4ksid ning \u00fclikooli ja Eesti riigi edenemisele kaasa aitaksid, peab keele\u00f5pe olema palju h\u00f5lmavam kui ainult keelekursused. Keeleoskuseta ei pruugi Eestisse j\u00e4\u00e4mise soovist piisata,\u201c nendib Tartu \u00dclikooli keelen\u00f5unik Helika M\u00e4ekivi.<\/p>\n

See t\u00f5siasi ajendab rahvus\u00fclikooli otsima v\u00f5imalusi, kuidas eesti keel v\u00e4list\u00f6\u00f6tajatele ja muukeelsetele \u00fcli\u00f5pilastele senisest lihtsamini selgeks saaks. Pealegi on\u00a0rahvus\u00fclikooli p\u00f5him\u00f5tteline kohus<\/a>\u00a0eesti keelt edendada ja s\u00e4ilitada.<\/p>\n

Kuiv\u00f5rd eestlased ise oma keelt v\u00e4\u00e4rtustavad?<\/strong><\/p>\n

Personaliarenduskeskuse juhataja Piret Tatunts nendib, et ainult keelekursustest eesti keele selgekssaamiseks ei piisa. \u201eMillegip\u00e4rast peetakse k\u00fclalislahkuseks seda, kui hakkame v\u00e4lismaalase v\u00f5i teist keelt k\u00f5neleva inimesega kohe v\u00f5\u00f5rkeeles r\u00e4\u00e4kima. Aga nii ei anna me talle ju v\u00f5imalustki eesti keelt harjutada!\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n

\u00dclikoolis on mitu head n\u00e4idet juhtidest, kes oma v\u00e4list\u00f6\u00f6tajaid keele\u00f5ppes igati aitavad. On instituute, kus on kokku lepitud, et kindlates kohtades ja teatud ajal r\u00e4\u00e4gitakse ainult eesti keeles. M\u00f5ned juhid on korraldanud keele\u00f5ppe t\u00f6\u00f6p\u00e4eva sees v\u00f5i maksavad usinatele keelekursustel k\u00e4ijatele semestri l\u00f5pus lisatasu.<\/p>\n

Tatuntsi s\u00f5nul saab kolleegi v\u00f5i v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilase keele\u00f5pet toetada v\u00e4ikeste igap\u00e4evaste asjadega: kutsuda ta l\u00f5unale, arutada kohvinurgas ilma \u00fcle, \u00f5petada ja selgitada lihtsaid fraase jutu k\u00e4igus.<\/p>\n

\u201eMul on olnud hea v\u00f5imalus j\u00e4lgida, kuidas mu kolleeg Sirli [Urbas] v\u00e4list\u00f6\u00f6tajatega suhtleb. Kohtudes \u00fctleb selgelt tere, \u00fcritustel osalejate allkirju kogudes alustab suhtlust rahulikult eesti keeles, ja k\u00f5ik saavad aru!\u201c kiidab Tatunts.<\/p>\n

Kuidas meil eesti keele \u00f5ppimisega l\u00e4heb?<\/strong><\/p>\n

\u00dclikool pakub k\u00f5igile v\u00f5\u00f5rkeelsete \u00f5ppekavade eesti keele oskuseta \u00fcli\u00f5pilastele eesti keele ja kultuuri \u00f5pet. Doktorante motiveeritakse omandama k\u00f5rgtasemel eesti keelt, muu hulgas selleks, et neist saaks meie akadeemiline j\u00e4relkasv.<\/p>\n

\n

7 soovitust eesti keelt k\u00f5nelevatele \u00fclikoolipere liikmetele<\/strong><\/p>\n

    \n
  1. Suhtu v\u00e4list\u00f6\u00f6tajatesse ja -\u00fcli\u00f5pilastesse k\u00fclalislahkelt. Sina oled Eesti ja Tartu \u00dclikooli visiitkaart.<\/li>\n
  2. N\u00e4ita initsiatiivi! Alusta lihtsatest asjadest: \u00fctle koridoris v\u00f5i loengusaalis tere, k\u00fcsi, kuidas l\u00e4heb, v\u00f5i r\u00e4\u00e4gi ilmast.<\/li>\n
  3. Anna v\u00f5imalus eesti keelt harjutada: ole seejuures kannatlik ja rahulik, vajaduse korral s\u00f5nasta oma m\u00f5te \u00fcmber, too n\u00e4iteid v\u00f5i kasuta kehakeelt.<\/li>\n
  4. Tunnusta teise keele k\u00f5neleja pingutusi eesti keele r\u00e4\u00e4kimisel ja julgusta teda k\u00f5nelema.<\/li>\n
  5. Osale ka ise keelekohvikutes, tandem\u00f5ppes v\u00f5i keeles\u00f5bra kursustel\u00a0\u2013 nii v\u00f5id saada uusi teadmisi ja s\u00f5pru.<\/li>\n
  6. Oska anda h\u00e4id soovitusi!\u00a0\u00dclikoolis on arvukalt eesti keele praktiseerimise ja eneset\u00e4iendamise v\u00f5imalusi, mille kohta leiab teavet sisekoolituskalendrist ja\u00a0keele\u00f5ppepesast.<\/a><\/li>\n
  7. M\u00e4rka\u00a0kleepsu! Sellest s\u00fcgisest hakatakse \u00fclikoolis jagama kleepse, mis innustavad r\u00e4\u00e4kima eesti keeles ja mida saavad arvutikaanele, seinale v\u00f5i kabinetisildile kinnitada nii eestlased kui ka v\u00e4lismaalased. M\u00e4rka kleepsukandjaid ja tee nendega eesti keeles juttu.<\/li>\n<\/ol>\n<\/div>\n

    Seadusest tulenev eesti keele oskuse n\u00f5ue on kirjas k\u00f5igis v\u00f5\u00f5rkeelsete t\u00f6\u00f6tajatega s\u00f5lmitud t\u00e4htajatutes t\u00f6\u00f6lepingutes: esimese viie aastaga tuleb omandada eesti keele B1-taseme oskus. Eesti keelt julgustatakse \u00f5ppima ka t\u00e4htajalise lepinguga t\u00f6\u00f6tajaid, kes tulevad n\u00e4iteks vahetus\u00f5ppej\u00f5uks.<\/p>\n

    Akadeemiliste t\u00f6\u00f6tajate v\u00e4rbamisel ja atesteerimisel v\u00f5etakse senisest rohkem arvesse eestikeelsete originaal- ja t\u00f5lketekstide kirjutamist.<\/p>\n

    Eesti pole oma keelepoliitikaga \u00fcksi \u2013 viimastel aastatel on ka teistes Euroopa riikides hakatud rahvuskeeltele rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama. Kui vahepeal oli n\u00e4iteks Hollandis palju koole, kus \u00f5petatigi ainult inglise keeles, siis n\u00fc\u00fcd soodustatakse j\u00e4rjest enam ka hollandi keele \u00f5ppimist.<\/p>\n

    \u201eMeil on kuulda olnud, et kui n\u00f5uda teiste riikide tippteadlastelt ja -\u00f5ppej\u00f5ududelt eesti keele \u00f5ppimist, ei tule nad meile t\u00f6\u00f6le. Aga paljudes Euroopa \u00fclikoolides on tavaline, et viie aasta p\u00e4rast \u00f5petab ka v\u00e4ljastpoolt saabunud \u00f5ppej\u00f5ud kohalikus, mitte inglise keeles,\u201c \u00fctleb Helika M\u00e4ekivi.<\/p>\n

    Muu kodukeelega eesti keele \u00f5ppijad on m\u00f5tteliselt jagatud kolme r\u00fchma: v\u00e4list\u00f6\u00f6tajad, v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilased ja siinsed eesti keelt teise keelena k\u00f5nelevad \u00fcli\u00f5pilased. K\u00f5igil neil on v\u00f5imalus v\u00f5tta kursusi maailma keelte ja kultuuride instituudist ning eesti ja \u00fcldkeeleteaduse instituudist.<\/p>\n

    Kui \u00fclikooli kursused mingil p\u00f5hjusel ei sobi, saab keelt \u00f5ppida ka mujal, n\u00e4iteks Tartu Rahva\u00fclikoolis v\u00f5i Folkuniversitetetis. Muide, v\u00e4list\u00f6\u00f6tajale ja tema abikaasale v\u00f5i elukaaslasele pakutakse v\u00f5imalust \u00f5ppida igas semestris \u00fchel eesti keele kursusel kuni 300\u00a0euro piires tasuta.<\/p>\n

    Piret Tatunts \u00fctleb, et t\u00f5epoolest on ka riike, kus kohaliku keele \u00f5ppimine on justkui t\u00f6\u00f6taja enda l\u00f5bu: sellega tuleb tegelda vabal ajal ja \u00f5pingute eest ise maksta. See v\u00f5ib olla \u00fcks p\u00f5hjus, miks osa inimesi ka meil keelekursuste suhtes optimistlikud ei ole.<\/p>\n

    \u201eKui keeleoskuse n\u00f5ue on seaduses ja t\u00f6\u00f6lepingus kirjas, tuleb \u00f5ppimist v\u00f5imaldada t\u00f6\u00f6aja sees,\u201c r\u00f5hutab Tatunts. \u201eJah, alguses v\u00f5ib v\u00e4lis\u00f5ppej\u00f5ul olla palju tegemist sisseelamise ja t\u00f6\u00f6asjade \u00f5ppimisega, aga hiljem on kindlasti v\u00f5imalik leida nii sobiv kursus kui ka aeg, mis sobiks muude t\u00f6iste kohustustega. Muidugi on kasulik hakata keelt \u00f5ppima kohe\u00a0\u2013 see teeb tegelikult kohanemise ja l\u00f5imumise lihtsamaks.\u201c<\/p>\n

    Mida me paremini teha saaksime?<\/strong><\/p>\n

    Helika M\u00e4ekivi soovitab juhtidel kasutada pehme n\u00f5udlikkuse p\u00f5him\u00f5tet, mida on kirjeldanud eesti keele (v\u00f5\u00f5rkeelena) professor Birute Klaas-Lang mitmes ettekandes ja kirjutises: uuelt v\u00e4list\u00f6\u00f6tajalt tasub m\u00f5ne aja tagant uurida, kuidas tal eesti keele \u00f5ppimine l\u00e4heb ja mil moel saaks talle selle juures k\u00f5ige paremini abiks olla. \u201eSee annab m\u00f5ista, et soovime aidata inimesel meie kultuurist paremini aru saada ja v\u00e4\u00e4rtustame tema eesti keele oskust,\u201c \u00fctleb M\u00e4ekivi.<\/p>\n

    Lisaks v\u00f5imaldab keeleoskus v\u00e4list\u00f6\u00f6tajail olla rohkem kaasatud\u00a0\u2013 \u00fclikooli t\u00f6\u00f6keel on eesti keel ja seega on ka juhtorganite t\u00f6\u00f6 eestikeelne.<\/p>\n

    Nii Sirli Urbas kui ka Piret Tatunts nendivad, et sageli vajavad v\u00e4list\u00f6\u00f6tajad lihtsalt julgustamist. \u201eIsegi tippteadlased tunnevad end uues keskkonnas ebakindlalt ja on hea, kui kolleegid neid lahkelt toetavad,\u201c arutleb Tatunts.\u00a0\u201eM\u00e4letan, et keskkooli ajal r\u00e4\u00e4kisin v\u00e4lismaal \u00fcsna vigast inglise ja vene keelt\u00a0\u2013 keegi ei pahandatud selle p\u00e4rast. Peaksime ise samamoodi teisest rahvusest inimestega kannatlikkust varuma ja neile abiks olema.\u201c<\/p>\n

    Hea viis keelt \u00f5ppida on n\u00e4iteks tandem\u00f5pe, kus kasu on vastastikune.<\/p>\n

    Urbas, kes on v\u00e4list\u00f6\u00f6tajatega tegelenud juba k\u00fcmme aastat, nendib, et kuigi pikemad jutud ja p\u00e4ris esimesed vestlused uute tulijatega peetakse inglise keeles, on s\u00f5bralik ja lihtne eestikeelne vestlus enamasti igati asjakohane.<\/p>\n

    \u201eP\u00e4ris alguses r\u00e4\u00e4kisin ilmselt liiga keeruliste lausetega, aga kui lausa n\u00e4ed, et vestluskaaslase aju hakkab su jutu peale suitsema, siis p\u00fc\u00fcad m\u00f5elda, kuidas lihtsamalt \u00f6elda. See \u00f5petab ka endale keele ja suhtlemise kohta v\u00e4ga palju,\u201c \u00fctleb Urbas.<\/p>\n

    Piret Tatunts t\u00f5deb, et eesti keele olukorra teeb keeruliseks selle k\u00f5nelejate v\u00e4hesus. Kui inglise, vene, saksa ja prantsuse keelega saab paljudes maailma riikides asju ajada, siis eesti keelt r\u00e4\u00e4gib vaid \u00fcks rahvakild.<\/p>\n

    \u201eKunagi liikus sotsiaalmeedias nali, et eesti keel on salakeel ja eestlased ei tahagi, et teised selle \u00e4ra \u00f5piks\u00a0\u2013 seep\u00e4rast me l\u00e4hemegi v\u00f5\u00f5ramaalast kohates kohe inglise keele peale \u00fcle,\u201c muigab ta. \u201eAga miks mitte r\u00f5hudagi meie keele eksootilisusele ja k\u00fcsida v\u00e4lismaalaselt intrigeerivalt: \u201eKas tahaksid \u00e4ra \u00f5ppida salakeele?\u201c\u201c<\/p>\n

    \n

    Keele \u00f5ppimine loob kuuluvustunnet<\/strong><\/span><\/p>\n

    Tartu \u00dclikooli, Tartu Rahva\u00fclikooli v\u00f5i Folkuniversiteteti eesti keele kursustel \u00f5pivad v\u00e4list\u00f6\u00f6tajad sageli koos tudengitega.\u00a0Lisaks keelekursustele korraldatakse \u00fclikooli v\u00e4list\u00f6\u00f6tajatele pea iga kuu \u00fchiseid ettev\u00f5tmisi, et nad tunneksid end teretulnu ja kaasatuna. Muu hulgas k\u00e4iakse ekskursioonidel ja muuseumides, tehakse s\u00fc\u00fca ja meisterdatakse \u00fcheskoos. Nii \u00f5pivad v\u00e4lismaalased Eestit ja eestlasi paremini m\u00f5istma.<\/p>\n

    Keelekohvikutes suhtlevad erineva keeleoskustasemega inimesed omavahel eesti keeles vabas \u00f5hkkonnas. Keelelaagrites \u00f5pitakse ja harjutatakse keele\u00f5petajate k\u00e4e all intensiivselt eesti keelt, aga ka tutvutakse eesti kultuuriga. Kolm kuni viis p\u00e4eva kestvat laagrit on t\u00f6\u00f6tajal k\u00fcll keerukam oma ajakavasse mahutada, kuid \u00fclikool maksab selle kinni.\u00a0Senistele osalejatele on meeldinud laagrite mitmekesine \u00fclesehitus, r\u00fchmat\u00f6\u00f6d ja \u00f5htused programmid \u2013 see k\u00f5ik aitab v\u00e4list\u00f6\u00f6tajatel ka omavahel tuttavaks saada.<\/p>\n

    Kaheksa korda aastas on \u00dclikooli kohvikus ingliskeelne klubi\u00f5htu \u201eLive Positive Club\u201c, kus r\u00e4\u00e4gitakse vaimse tervisega seotud teemadest. Sinnagi on oodatud ka eestlased, kellega p\u00e4rast seminariosa l\u00f5ppu eesti keeles vestlemist harjutada.<\/p>\n

    Taaselustamisel on avalikud kultuuri\u00f5htud, kus eri rahvustest kogukonnad tutvustavad kolleegidele ja linnarahvale oma keelt ja kultuuri. N\u00e4iteks on huvilised saanud tutvuda India, Ukraina, L\u00e4ti, Saksamaa ja USA traditsioonide ning toitudega.<\/p>\n

    V\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilastele ja eesti keelt teise keelena k\u00f5nelevatele \u00fcli\u00f5pilastele pakutakse keelekursuste k\u00f5rval n\u00e4iteks keelekohtinguid ja tandem\u00f5pet.<\/p>\n

    Keelekohtingul saavad \u00fcks eestlane ja \u00fcks eesti keele \u00f5ppija kaks korda kuus kokku ning r\u00e4\u00e4givad eesti keeles k\u00f5igest, mis neile huvi pakub. M\u00f5ne aja p\u00e4rast partnerid vahetuvad. Keelekohting on hea v\u00f5imalus leida s\u00f5pru, vahetada m\u00f5tteid ja jagada muljeid eesti keele kohta.<\/p>\n

    Tandem\u00f5ppes saavad kokku kaks keele\u00f5ppijat, kellest kumbki \u00f5petab teisele oma emakeelt. \u00dcks tandemis \u00f5pitavatest keeltest peab olema eesti keel.<\/p>\n

    \u201eKui soovid minna n\u00e4iteks Horvaatiasse vahetus\u00fcli\u00f5pilaseks, siis oleks ju tore juba Tartus leida endale Horvaatia s\u00f5ber, kellega vastastikku keelt ja kultuuri \u00f5ppida,\u201c toob Piret Tatunts n\u00e4ite.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    \u00dclikoolis on uuritud nii\u00a0v\u00e4list\u00f6\u00f6tajate\u00a0kui ka \u2013magistrantide\u00a0suhtumist eesti keele valdamisse ning nende keele\u00f5ppega seotud muresid. V\u00e4lismaalased, kes ei saa eesti keelt selgeks ja siinse kultuuriga tuttavaks, on altimad t\u00f6\u00f6lepingu v\u00f5i \u00f5pingute l\u00f5ppemise j\u00e4rel Eestist lahkuma. \u201eKui tahame, et v\u00f5imekad v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilased ja …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2085,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-2086","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2086","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2086"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2086\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2085"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2086"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2086"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2086"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}