{"id":2083,"date":"2024-08-29T19:03:50","date_gmt":"2024-08-29T16:03:50","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4726\/"},"modified":"2024-08-29T19:03:50","modified_gmt":"2024-08-29T16:03:50","slug":"4726","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4726\/","title":{"rendered":"Kuidas keelen\u00f5ustaja \u00fcli\u00f5pilasi aitab?"},"content":{"rendered":"<p><?xml encoding=\"utf-8\" ?><\/p>\n<p><strong>K\u00f5ik kirjutajad vajavad kaaluka teksti \u00fclevaatamiseks ja tagasiside saamiseks teist silmapaari. V\u00f5\u00f5rkeeles kirjutamisel on tagasiside veelgi olulisem.<\/strong><\/p>\n<div class=\"right-textbox\">\n<p><strong>Keelen\u00f5ustajaga tasub n\u00f5u pidada, kui soovid<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>selgitusi m\u00f5ne keelek\u00fcsimuse kohta, mis puudutab nt\u00a0s\u00f5navara v\u00f5i grammatikat;<\/li>\n<li>n\u00e4pun\u00e4iteid oma t\u00fc\u00fcpiliste ja korduvate keelevigade m\u00e4rkamiseks ning keeleoskuse arendamiseks;<\/li>\n<li>abi erialaste kirjalike t\u00f6\u00f6de juhiste, t\u00f6\u00f6k\u00e4skude jms m\u00f5istmisel;<\/li>\n<li>teavet kirjutamise eri etappide, tekstide \u00fclesehituse ja stiili kohta;<\/li>\n<li>tagasisidet tekstimustandi kohta;<\/li>\n<li>paremat arusaama kirjalike akadeemiliste tekstide liikidest (nt\u00a0essee, kokkuv\u00f5te, l\u00f5put\u00f6\u00f6);<\/li>\n<li>n\u00f5u akadeemilise suhtluse erip\u00e4rade kohta, nt\u00a0e-kirja puhul;<\/li>\n<li>infot kirjutamisel kasulike abimaterjalide ja keeleressursside kohta.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Tartu \u00dclikooli keelen\u00f5ustajad on Tartus Kulla Mellov (<span class=\"spamspan\"><span class=\"u\">kulla.mellov<\/span> [at] <span class=\"d\">ut.ee<\/span><\/span>) ning Narvas Silvi Seesmaa (<span class=\"spamspan\"><span class=\"u\">silvi.seesmaa<\/span> [at] <span class=\"d\">ut.ee<\/span><\/span>) ja Maria Iqbal (<span class=\"spamspan\"><span class=\"u\">maria.iqbal<\/span> [at] <span class=\"d\">ut.ee<\/span><\/span>).<\/p>\n<\/div>\n<p>M\u00f6\u00f6dunud s\u00fcgisel alustasin Tartus muu emakeelega \u00fcli\u00f5pilaste eesti keele n\u00f5ustamist. Narva kolled\u017eis on seda tehtud juba alates 2015.\u00a0aastast, t\u00f5si k\u00fcll, keskendudes n\u00f5ustamise k\u00f5rval suuresti eesti keele tasemeeksami ettevalmistusele.<\/p>\n<p>Esimese n\u00f5ustamisaasta p\u00f5hjal v\u00f5ib \u00f6elda, et \u00fcli\u00f5pilased on pakutud v\u00f5imaluse hea meelega vastu v\u00f5tnud.Keelen\u00f5ustamisele j\u00f5uavad nad peamiselt pikemate akadeemiliste tekstide kirjutamisel.<\/p>\n<p>K\u00f5ige rohkem tuldi n\u00f5ustaja juurde kevadsemestril, aprillis-mais. Oli n\u00e4ha, et \u00fcli\u00f5pilasi motiveerib oma keelekasutust kontrollima peamiselt l\u00f5put\u00f6\u00f6.<\/p>\n<p>M\u00f5ni k\u00e4is t\u00f6\u00f6 kirjutamise kestel korduvalt konsultatsioonis, suurem osa aga soovis keelen\u00f5u saada viimases etapis, kui t\u00f6\u00f6 oli esitamiseks juba peaaegu valmis. Keelen\u00f5ustaja saab \u00fcli\u00f5pilast toetada enamasti keelelisel tasandil, sisulisi ja terminijuhiseid annab ikka eriala \u00f5ppej\u00f5ud v\u00f5i juhendaja.<\/p>\n<p>Neid, kes soovisid tagasisidet saada ainult faili lisatud kommentaaridega, ja neid, kes tahtsid lisaks kirjalikele n\u00f5uannetele konsultatsiooniks kohtuda, oli enam-v\u00e4hem v\u00f5rdselt.<\/p>\n<p>H\u00e4sti n\u00e4ib toimivat isiklik suhtlus: n\u00f5ustamisele soovitakse tulla \u00fcksi. Pikemaid tekste aga \u00fche n\u00f5ustamistunni jooksul koos \u00fcli\u00f5pilasega paraku l\u00e4bi vaadata ei j\u00f5ua, keskmiselt t\u00f6\u00f6tasime l\u00e4bi kaks-kolm lehek\u00fclge.<\/p>\n<p>Keelen\u00f5ustaja annabki enamasti n\u00f5uandeid vaid v\u00e4ikese tekstiosa p\u00f5hjal. Ehkki t\u00f5en\u00e4oliselt tuleb \u00fclej\u00e4\u00e4nud lehek\u00fclgedel ette muidki t\u00fc\u00fcpi vigu, aitab selline osaline tagasiside kirjutajal m\u00e4rgata parandamist vajavaid kohti edaspidi ka iseseisvalt.<\/p>\n<p>Nii keelen\u00f5ustaja kui ka -toimetaja parandavad \u00f5igekeelsust, stiili ja s\u00f5nastust, ent kui toimetaja teeb need parandused \u00fcldjuhul ise \u00e4ra, siis n\u00f5ustaja annab anal\u00fc\u00fcsitava tekstiosa kohta tagasisidet ja tervikteksti parandused teeb autor. Keelen\u00f5ustamine on nagu interaktiivne toimetamine, kus \u00fcli\u00f5pilane osaleb aktiivselt ning fookus on \u00f5ppimisv\u00f5imalusel ja keeleoskuse parandamisel.<\/p>\n<p>N\u00f5ustamisele tulevad \u00fcli\u00f5pilased ka \u00fcldiste keelek\u00fcsimustega, et olla teadlikum keelekasutaja. N\u00e4iteks k\u00f5rgtasemel eesti keele oskajal, kes vaistlikult k\u00f5neleb korrektselt, aga on m\u00f5elnud, milline seletus \u00fche v\u00f5i teise grammatilise struktuuri taga v\u00f5iks olla, aitab n\u00f5ustaja reeglitest aru saada ja h\u00e4id abimaterjale leida.<\/p>\n<p>N\u00f5ustamiskordi jagus eelmisel \u00f5ppeaastal kummassegi semestrisse v\u00f5rdselt veidi \u00fcle\u00a070. Seejuures j\u00f5udis muu emakeelega \u00fcli\u00f5pilasi minuni k\u00f5igist \u00fclikooli valdkondadest ja ka mujalt peale Tartu. \u00dcli\u00f5pilased on keelen\u00f5ustamisele oodatud ka alanud \u00f5ppeaastal.<\/p>\n<hr>\n<p><span style=\"font-size:22px;\"><strong>Tudengid: keelen\u00f5ustamisest on t\u00f5esti kasu<\/strong><\/span><\/p>\n<p>Keelen\u00f5ustamisest oli eelmisel aastal mulle suur abi. Meeldis, et igale parandusele oli lisatud seletus, v\u00f5i kui ei olnud parandust, siis oli\u00a0soovitus, millele lauses t\u00e4helepanu\u00a0p\u00f6\u00f6rata. Selline l\u00e4henemine \u00f5petas mind oma t\u00f6id ka ise keeleteadlikuma pilguga vaatama. Samuti oli keelen\u00f5ustamise v\u00f5imalus aasta jooksul alati k\u00e4ttesaadav ja tagasiside tuli \u00fcsna kiiresti. Keeruline oli vaid see, et m\u00f5nikord saime \u00fchest lausest erinevat moodi aru ning parandusettepanek v\u00f5is minus hoopis segadust tekitada. \u00dcldiselt on mul aga v\u00e4ga hea meel, et keelen\u00f5ustamine on meie \u00fclikoolis olemas. Muu emakeelega tudengitele on sellest t\u00f5esti kasu!<\/p>\n<p style=\"text-align: right;\"><em><strong>Kristiina Tomilova<\/strong><\/em><\/p>\n<p style=\"text-align: right;\"><em>eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuse\u00f5ppe teise aasta \u00fcli\u00f5pilane<\/em><\/p>\n<p>Keelen\u00f5ustamine on\u00a0muu emakeelega \u00fcli\u00f5pilastele suurep\u00e4rane v\u00f5imalus\u00a0arendada oma keelelisi oskusi ja akadeemilise teksti kirjutamise taset.\u00a0Kuigi valdan eesti keelt k\u00f5rgel tasemel ja kasutan seda iga p\u00e4ev,\u00a0tekib\u00a0akadeemilise teksti kirjutamisel\u00a0kahtlusi\u00a0s\u00f5nastuse ja \u00f5igekeelsuse kohta. Esimest korda p\u00f6\u00f6rdusin keelen\u00f5ustaja poole siis, kui pidin esitama \u00fches \u00f5ppeaines kirjaliku kodut\u00f6\u00f6. Mul oli v\u00e4ga hea meel, et lisaks vigade parandamisele selgitas keelen\u00f5ustaja neid vigu ja p\u00f5hjendas, miks oleks konkreetsel juhul parem oma m\u00f5tteid teistmoodi v\u00e4ljendada.\u00a0Selgitasime v\u00e4lja minu k\u00f5ige sagedasemad vead ja j\u00e4rgmisel kohtumisel tegime harjutusi, kuidas neid vigu v\u00e4ltida.<\/p>\n<p style=\"text-align: right;\"><strong><em>Uljana Ivanova<\/em><\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: right;\"><em>\u00f5igusteaduse magistri\u00f5ppe teise aasta tudeng<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00f5ik kirjutajad vajavad kaaluka teksti \u00fclevaatamiseks ja tagasiside saamiseks teist silmapaari. V\u00f5\u00f5rkeeles kirjutamisel on tagasiside veelgi olulisem. Keelen\u00f5ustajaga tasub n\u00f5u pidada, kui soovid selgitusi m\u00f5ne keelek\u00fcsimuse kohta, mis puudutab nt\u00a0s\u00f5navara v\u00f5i grammatikat; n\u00e4pun\u00e4iteid oma t\u00fc\u00fcpiliste ja korduvate keelevigade m\u00e4rkamiseks ning &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2082,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[23],"tags":[],"class_list":["post-2083","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uks-kusimus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2083","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2083"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2083\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2082"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2083"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2083"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2083"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}