Rootsi Kuninglikus Armeemuuseumis on hoiul enam kui 300\u00a0aasta vanune Tartu linna puitmakett, mida on seni oma silmaga n\u00e4inud v\u00e4hesed. N\u00fc\u00fcd on sellest valmimas t\u00e4pne koopia, mis j\u00e4\u00e4b Tartusse.<\/p>\n 17. sajandi Tartu maketi teevad eriti v\u00e4\u00e4rtuslikuks objektid, mis on t\u00e4nap\u00e4evaks linnaruumist kadunud. Nii on sellel kujutatud \u00fclikooli peahoone kohal asunud Maarja kirikut, Tartu Uue Teatri kohal olnud P\u00fchavaimu kirikut ja Toomel t\u00e4hetorni kohal seisnud piiskopilinnust. Samuti saab n\u00e4ha silda \u00fcle pealinnuse ja eeslinnuse vahelise vagumuse, kuhu hiljem rajati p\u00fcssirohukelder.<\/p>\n Kui omaaegsest kahe kilomeetri pikkusest linnam\u00fc\u00fcrist on t\u00e4nap\u00e4eval maapinnal s\u00e4ilinud ainult m\u00f5ned l\u00fchikesed jupid, siis maketil on keskaegne ringm\u00fc\u00fcr n\u00e4htav terviklikuna, koos arvukate tornide ja v\u00e4ravaehitistega.<\/p>\n Toomkirik, algselt maketil nimetusega\u00a0afbr\u00e4ndt Domkyrkia<\/em>, on seevastu kujutatud ilma katuse ja tornikiivriteta. See kunagine Liivimaa v\u00f5imsaim katedraal oli 17.\u00a0sajandiks varemetes.<\/p>\n Makett tehti s\u00f5jalisel otstarbel<\/strong><\/p>\n Muidugi polnud ruumilise mudeli valmistamise eesm\u00e4rk j\u00e4\u00e4dvustada keskajast s\u00e4ilinud objekte, vaid planeerida ja visualiseerida linna uusi s\u00f5jalisi kindlustusi. Suurt\u00fckkide ajastul ei pakkunud keskaegsed kivist linnam\u00fc\u00fcrid enam piisavat kaitset, mist\u00f5ttu hakati vanade linnas\u00fcdamete \u00fcmber rajama muldkindlustuste v\u00f6\u00f6ndeid.<\/p>\n Tartus algas bastionide ehitus juba 1630.\u00a0aastatel, kuid kogu protsess oli v\u00e4ga vaevaline, kuna n\u00f5udis mahukaid pinnase- ja ehitust\u00f6id ning kauge provintsilinna arendamine ei olnud Rootsi riigi prioriteet. Uuesti hoogustusid kindlustust\u00f6\u00f6d p\u00e4rast Vene-Rootsi s\u00f5da, kui Rootsi sai vahepeal Vene v\u00e4e k\u00e4es olnud Tartu 1661.\u00a0aastal uuesti enda valdusesse.<\/p>\n 1682.\u00a0aastal k\u00fclastas Tartut pikema ringreisi k\u00e4igus Rootsi juhtiv kindluseinsener, kindralkortermeister Erik Dahlbergh, kelle \u00fclesanne oli koostada kuningale p\u00f5hjalik \u00fclevaade Rootsi L\u00e4\u00e4nemere-provintside kindlustuste seisukorrast. Dahlberghi kirjalikku raportit t\u00e4iendasid Tartu olemasolevate kindlustuste \u00fclesm\u00f5\u00f5tmisjoonised ja puitmakett, mille Dahlbergh esitas maketil oleva teksti j\u00e4rgi 8.\u00a0detsembril 1686.<\/p>\n Kuigi Dahlbergh ise pidas Tartu kindlustamist oluliseks, ei suutnud ta kuningat lisaraha vajalikkuses veenda. Maketi valmistamise ajaks olid t\u00e4ielikult v\u00e4lja ehitatud kaks eskarpm\u00fc\u00fcridega ehk kivijalamitega bastioni, \u00fclej\u00e4\u00e4nud olid planeerimisj\u00e4rgus. Kavandatud kaheksast bastionist j\u00f5udsid rootslased enne p\u00f5hjas\u00f5da valmis ehitada ainult pooled. Ka maketil kujutatud Rootsi-aegsed bastionid ei ole linnaruumis algsel kujul s\u00e4ilinud, vaid p\u00e4rast \u00f5hkimist 18.\u00a0sajandil taastati need veel samal sajandil samades kohtades ja samas mahus.<\/p>\n Valmistatud Eestis, hoitud Rootsis<\/strong><\/p>\n M\u00e4nnipuust tehtud makett on 1,4 \u00d7 1,6 m suurune ja kaetud pealt \u00f5liv\u00e4rvidega. Maketil olevad kirjad osutavad, et algselt oli sellel rohkem hooneid, n\u00e4iteks raekoda ja Jaani kirik, kuid need on aja jooksul h\u00e4vinud. Osa maketil olnud infost on kaduma l\u00e4inud ka restaureerimise ja \u00fclev\u00e4rvimise k\u00e4igus, mida tehti 1880.\u00a0aastatel ja viimati 1930.\u00a0aastate l\u00f5pus.<\/p>\n Rootsi riigile kuulunud kindlustuste makettide valmistamine kujunes 17.\u00a0sajandil tavap\u00e4raseks. Sellest ajast on teada v\u00e4hemalt 16\u00a0maketti, millest enamik oli Dahlberghi tellitud. Eesti linnadest tehti ruumilised kujutised lisaks Tartule ka Tallinnast ja Kuressaarest.<\/p>\n Makettide valmistamiseks olid Rootsis eraldi ametis mudelistid. M\u00f5nel puhul on maketid jooniste j\u00e4rgi valmistatud ja v\u00e4rvitud Stockholmis. Tartu oma valmis Eestis kohapeal ja on teada, et fortifikatsiooniekspert ooberstleitnant Paul von\u00a0Essen, kelle kavandil makett p\u00f5hines, viis selle Stockholmi, kus seda hoiti koos teiste linnamakettidega kuningalossi fortifikatsiooni osakonnas. 1937.\u00a0aastal anti k\u00f5ik ajaloolised kindlustuste maketid \u00fcle armeemuuseumile ja praegu asuvad need muuseumi uues hoidlas Arlandastadis.<\/p>\n Koopia valmib digitehnoloogia abiga<\/strong><\/p>\n Koopia valmistamise initsiaator oli ajaloolane Kalle Kroon, kes kirjutas maketist ja selle t\u00e4htsusest p\u00f5hjalikumalt 2012.\u00a0aasta Horisondis. Tookord kaaluti, kas tuua makett kopeerimiseks Tartusse v\u00f5i s\u00f5ita kontrollm\u00f5\u00f5tmisteks Rootsi vahet. N\u00fc\u00fcd oli kopeerimisel v\u00f5imalik kasutada digitehnoloogiat.<\/p>\n Esmalt k\u00e4is t\u00f6\u00f6r\u00fchm Tartu \u00dclikooli muuseumi eestv\u00f5ttel 2023.\u00a0aasta detsembris Rootsis originaalmaketiga tutvumas ja seda dokumenteerimas.<\/p>\n Arheoloogia teadur Ragnar Saage pildistas maketi igast k\u00fcljest \u00fcles ja tegi fotogramm-meetria tarkvara abil digitaalse kolmem\u00f5\u00f5tmelise mudeli, millelt on v\u00f5imalik m\u00f5\u00f5te v\u00f5tta. Selle p\u00f5hjal valmistab Viljandi kultuuriakadeemia lavastusala spetsialist Eero Ehala koos kunstnik K\u00fclli Tamj\u00e4rvega maketi f\u00fc\u00fcsilise koopia. Sellele lisanduvad ka liigutatavad detailid, mis m\u00e4rgivad \u00e4ra n\u00fc\u00fcdseks maketilt kadunud olulisemad Tartu keskaegsed hooned.<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA20MATER20Tartu20makett_tekstiga2028Ragnar20Saage29-scaled.jpeg\")