{"id":2077,"date":"2024-08-29T20:26:26","date_gmt":"2024-08-29T17:26:26","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4729\/"},"modified":"2024-08-29T20:26:26","modified_gmt":"2024-08-29T17:26:26","slug":"4729","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4729\/","title":{"rendered":"Ave Matsin seob iidset ja uudset"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n

\u201eR\u00e4\u00e4gime palju looduslikust elurikkusest, aga samamoodi on oluline kultuurilise elurikkuse s\u00e4ilimine ja p\u00e4randi hoidmine!\u201c \u00fctleb Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili lektor ja\u00a0<\/strong>p\u00e4randtehnoloogia \u00f5ppekava<\/strong>\u00a0juht Ave Matsin.<\/strong><\/p>\n

Ave Matsin on j\u00e4\u00e4nud kodukandile truuks. Tema lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus P\u00f5hja-Viljandimaal S\u00fcrgaveres. Isakodus peeti lehmi ja kasvatati k\u00f5ike eluks vajalikku ise.<\/p>\n

P\u00f5hikooli l\u00f5petamise j\u00e4rel l\u00e4ks Matsin Tartu Kunstikooli kunstilist kujundamist \u00f5ppima ja temast pidi saama kolhoosi Kindel Tee kunstnik. Ent ajaks, mil kunstikool l\u00e4bi sai, olid ka okupatsiooniaeg ja kolhoosikord otsas.<\/p>\n

\"\"
\n\n

Ave Matsin<\/strong> (Foto: Jassu Hertsmann)<\/p>\n

    \n
  • S\u00fcndinud 25.\u00a0oktoobril 1973.<\/li>\n
  • \u00d5ppinud aastail 1988\u20131993 Tartu Kunstikoolis kunstnik-dekoraatoriks ning aastail 1999\u20132000 Eesti Kunstiakadeemias kunsti ja kunstiajaloo \u00f5petajaks.<\/li>\n
  • L\u00f5petanud 2002.\u00a0aastal Eesti Kunstiakadeemia tekstiilieriala magistrikraadiga. Kirjutab Siksali kalme arheoloogiliste leidude p\u00f5hjal doktorit\u00f6\u00f6d L\u00f5una-Eesti varakeskaegse naister\u00f5ivastuse rekonstrueerimisest.<\/li>\n
  • Loonud aastail 2003\u20132017 Viljandi p\u00e4rimusmuusikafestivali lavakujundusi.<\/li>\n
  • On vaimse kultuurip\u00e4randi n\u00f5ukogu, Eesti Rahvakunsti ja K\u00e4sit\u00f6\u00f6 Liidu juhatuse ning Kutsekoja kultuuri kutsen\u00f5ukogu liige.<\/li>\n
  • Aktiivne p\u00e4rimuskultuuri edendaja, mitme raamatu kaasautor, avaldanud erialaseid artikleid paljudes v\u00e4ljaannetes, juhendanud \u00fcle 20\u00a0v\u00e4itekirja.<\/li>\n
  • P\u00e4lvinud \u00fcle k\u00fcmne teaduspreemia ja tunnustuse, teiste seas 2011.\u00a0aastal Tartu \u00dclikooli aum\u00e4rgi, 2016.\u00a0aastal Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri Sihtkapitali aastapreemia ja 2022.\u00a0aastal Valget\u00e4he V\u00a0klassi teenetem\u00e4rgi.\u00a0Saanud korduvalt ka kultuuriakadeemia aastapreemia.<\/li>\n<\/ul>\n<\/figcaption><\/figure>\n

    Sestap leidis 20-aastane Matsin t\u00f6\u00f6 S\u00fcrgavere kooli kunsti- ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6\u00f5petajana. Sinna j\u00e4i ta paariks aastaks: kolmandal katsel sai ta sisse Eesti Kunstiakadeemiasse ja asus Tallinnas \u00f5ppima tekstiili eriala.<\/p>\n

    \u201eOlen sealtmaalt alates EKA-ga ikka natuke seotud olnud\u00a0\u2013 tegin seal \u00f5petajakoolituse magistrikraadi ja loodan, et varsti l\u00f5petan ka doktorantuuri,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta. Tema doktorit\u00f6\u00f6 teema on L\u00f5una-Eesti varakeskaegse naister\u00f5ivastuse rekonstrueerimine Siksali kalme arheoloogiliste leidude p\u00f5hjal.<\/p>\n

    Matsini s\u00f5nul on tal rahvakunsti vastu olnud huvi kogu elu. T\u00f5uke p\u00e4rimuse ja p\u00e4randiga tegelemiseks andsid nii kodune kasvatus ja ema huvid kui ka p\u00f5hikooli kunsti\u00f5petaja, filmire\u017eiss\u00f6\u00f6rina tuntud Virve Reiman.<\/p>\n

    \u201eReiman sidus kunstitunni \u00fclesanded kas kohalike rahvajuttude v\u00f5i mingi p\u00e4randiteemaga, v\u00f5i siis kasutasime looduslikke materjale. Need asjad kuidagi k\u00f5netasid mind ja j\u00e4id h\u00e4sti meelde,\u201c \u00fctleb Matsin.<\/p>\n

    Kui \u00fclesanne oli n\u00e4iteks kujundada karp, pakkus \u00f5petaja \u00f5pilastele kasutamiseks v\u00e4lja rahvuslikud ornamendid. Matsini s\u00f5nul on \u00f5petaja Reimani m\u00f5ju teda ikka saatnud: nii Tartu Kunstikooli kui ka kunstiakadeemia koolit\u00f6\u00f6des on Matsin ikka ja j\u00e4lle eri nurkade alt p\u00e4randist inspiratsiooni ammutanud.<\/p>\n

    Kunstikooli ajal \u00f5ppis Matsin aasta aega Norras.\u00a0\u201eSeal sain esimesed impulsid tegeleda tekstiiliga ja \u00f5ppisin kangastelgedega kuduma.\u201c H\u00e4sti j\u00e4i k\u00fclge ka norra keel, millest on hilisemas elus kasu olnud\u00a0\u2013\u00a0m\u00f5nda aega on Matsin nimelt ka norra keele \u00f5petajana t\u00f6\u00f6tanud.<\/p>\n

    V\u00f5iks arvata, et rahvusliku tekstiili lektoril on kogunenud p\u00e4ris palju omatehtud rahvariideid, ent tegelikult on kapis ainult \u00fcks komplekt: see, mis valmis p\u00f5hikooli l\u00f5pus 1988.\u00a0aastal, rahvusliku \u00e4rkamise k\u00f5rgajal. Lihtsalt niiv\u00f5rd palju on toimetamist, et k\u00e4sit\u00f6\u00f6 tegemiseks ei j\u00e4\u00e4 eriti aega, \u00fctleb ta.<\/p>\n

    1980.\u00a0aastate algus oli veel s\u00fcgav n\u00f5ukogude aeg, aga k\u00fcmnendi teises pooles sai rahvustunnete n\u00e4itamiseks kodus kokku \u00f5mmeldud sinimustvalge patsipael, meenutab Matsin.<\/p>\n

    Toona peeti rahvuslikkust loomuldasa p\u00e4randiga kokku k\u00e4ivaks. Tagantj\u00e4rele arvab ta, et need ei tarvitse \u00fcldse nii tugevalt seotud olla. Sellest hoolimata on Eestis p\u00e4randkultuur tema arvates igati elus ja rikkalik.<\/p>\n

    Anu Raua loodud p\u00e4randtehnoloogia \u00f5ppekaval t\u00e4itub t\u00e4navu 30.\u00a0tegevusaasta. Selle \u00f5ppekava \u00fcli\u00f5pilased saavad rakendusk\u00f5rghariduse: nad \u00f5pivad tundma traditsioonilise k\u00e4sit\u00f6\u00f6 tehnikaid ja materjale ning kasutama neid praktiliselt ja loovalt. Selle k\u00f5rval on \u00fclikoolile kohaselt t\u00e4htsal kohal p\u00e4randi uurimine ja m\u00f5testamine.<\/p>\n

    \u201eAlgul oli vaid \u00fcks v\u00e4ike eriala\u00a0\u2013 talukujundus ja rahvuslik k\u00e4sit\u00f6\u00f6, mis oli tekstiilikeskne ja k\u00e4sitles taluilma ning kujundust pigem romantilisest k\u00fcljest,\u201c \u00fctleb Matsin.<\/p>\n

    P\u00e4randtehnoloogia on menukas<\/strong><\/p>\n

    N\u00fc\u00fcdseks on sellele lisandunud tekstiil, ehitus, metall ja uusima erialana ringtehnoloogia, mis \u00f5petab paikamist, parandamist, taas- ja uuskasutust. Enamik Eesti p\u00e4randtehnoloogia materjalidest, tehnikatest, oskustest ja teadmistest on praegu \u00f5ppekavas h\u00f5lmatud, puudu on veel vaid v\u00e4ikepuut\u00f6\u00f6nduse osa.<\/p>\n

    Programmijuhina p\u00f6\u00f6rab Matsin palju t\u00e4helepanu sellele, kuidas p\u00e4randi osa \u00f5ppekavas rohkem v\u00e4\u00e4rtustada. Tema s\u00fcdameasi on, et \u00f5ppekavast kujuneks Eesti p\u00e4randkultuuri valdkonna t\u00e4htis m\u00f5jutaja.<\/p>\n

    Mis sorti inimesed \u00fcldse p\u00e4randtehnoloogia \u00f5ppekavast huvituvad? \u201eAeg on n\u00e4idanud, et p\u00e4randi vastu hakkavad inimesed huvi tundma pigem keskeas ja v\u00e4ga noori tuleb seda \u00f5ppima suhteliselt v\u00e4he,\u201c nendib Matsin.<\/p>\n

    \u201eSeda on ka v\u00e4ga keeruline muuta, kuna selleks peaks tohutult panustama p\u00f5hikoolide k\u00e4sit\u00f6\u00f6tundidesse. Muidugi p\u00fc\u00fcame j\u00f5udum\u00f6\u00f6da asja parandada, uus ringtehnoloogia eriala on meil v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud just selleks, et rohkem noorte huvi \u00e4ratada.\u201c<\/p>\n

    Ringtehnoloogias tulevad m\u00e4ngu moodsad m\u00e4rks\u00f5nad nagu\u00a0ringmajandus<\/em>\u00a0ja\u00a0taaskasutus<\/em>. See t\u00e4hendab, et midagi uut valmistades kasutatakse vana materjal j\u00e4\u00e4ke j\u00e4tmata \u00e4ra, tundes ja teades selle v\u00e4\u00e4rtusi. Matsini s\u00f5nul on tark ja s\u00e4\u00e4stlik materjalikasutus \u00fcks p\u00e4randkultuuri peamisi s\u00f5numeid.<\/p>\n

    Muu hulgas on ringtehnoloogia \u00f5ppekava s\u00f5num, et\u00a0inimesel ei ole \u00e4raelamiseks vaja ilmtingimata midagi kusagilt mujalt tuua, kui ta tunneb oma kohalikke taastuvaid loodusmaterjale, oskab neid k\u00e4sitseda ja teab, mida millestki teha saab. Selle m\u00f5tteviisiga sobib kokku ka lihtne asjade parandamine.<\/p>\n

    \u201eNeid v\u00f5imalusi tuleks just praegu rohkem esile t\u00f5sta, kui soovime keskkonnaprobleemide leevenemist,\u201c \u00fctleb Matsin veendunult.<\/p>\n

    Kaug\u00f5pe teeb p\u00e4randtehnoloogia \u00f5ppekava ligit\u00f5mbavaks ka neile, kes \u00f5pivad t\u00f6\u00f6 ja pere k\u00f5rvalt.\u00a0\u00dcli\u00f5pilaste\u00a0seas on p\u00e4\u00e4stjaid ja politseinikke, \u00f5petajaid ja raamatukogut\u00f6\u00f6tajaid, kes soovivad selgeks saada n\u00e4iteks rahvariiete valmistamise v\u00f5i palkmaja ehitamise.<\/p>\n

    \u201e\u00d5ppima tullakse meile \u00fcle Eesti ja v\u00e4ga palju on selliseid inimesi, kes on l\u00e4bi ja l\u00f5hki p\u00e4randkultuuri maailmavaatega. N\u00e4iteks tekstiili\u00f5ppijad tulevad oma kodulammaste villaga, teevad meie villalaboris valmis l\u00f5nga, seej\u00e4rel koovad kanga ja \u00f5mblevad r\u00f5ivad valmis, ja siis teevad veel tootearenduse sinna otsa,\u201c tunneb Matsin heameelt.<\/p>\n

    K\u00fcsimuse peale, millega Ave Matsin v\u00e4ljaspool t\u00f6\u00f6aega tegeleb, hakkab ta naerma ja vastab, et t\u00f6\u00f6ga: tegeleb arendusprojektidega, teeb vabatahtlikku t\u00f6\u00f6d Eesti Rahvakunsti ja K\u00e4sit\u00f6\u00f6 Liidu juures v\u00f5i otsib UNESCO loovlinnade seast Viljandile sobivaid partnereid.\u00a0\u201eMul on v\u00e4ga keeruline t\u00f5mmata piiri t\u00f6\u00f6 ja muu elu vahele\u00a0\u2013 selles m\u00f5ttes olen \u00f5nnelik inimene,\u201c naerab Matsin.<\/p>\n

    Ja kuigi augustis on veel puhkus, l\u00f5petab ta parasjagu kevadist t\u00f6\u00f6j\u00e4rge, kirjutab edasi kaua tehtud doktorit\u00f6\u00f6d, valmistub t\u00f6\u00f6reisiks Namiibiasse ja peab s\u00fcgisel Viljandis toimuva p\u00e4randusfestivali asjus kirjavahetust kolleegide ja partneritega.<\/p>\n

    Rahvusvaheline festival ongi suuresti Matsini eest vedada. Seni\u00a0parandusfestivali<\/em>\u00a0nime all toimunud \u00fcritus on Tartu kultuuripealinna-aastal nimetatud \u00fcmber\u00a0p\u00e4randusfestivaliks<\/em>. Eesm\u00e4rk on tutvustada k\u00e4sit\u00f6\u00f6d ja rahvakultuuri ning edendada Viljandi kui Eesti kultuurip\u00e4randi Meka mainet.<\/p>\n

    Viimasel kahel festivalil on peaasjalikult tutvustatud k\u00f5ikv\u00f5imalikke parandust\u00f6id, et juhtida t\u00e4helepanu \u00fcletarbimisele.\u00a0\u201e\u00d5petame inimestele oskusi, mis aitaks neil asjade ja materjalide eluiga pikendada,\u201c \u00fctleb Matsin.<\/p>\n

    K\u00e4sit\u00f6\u00f6 on eluline oskus<\/strong><\/p>\n

    Kuidas k\u00f5netab meie p\u00e4randkultuur praegusi noori, kes t\u00e4helepanumajanduse survel veedavad suure osa oma ajast, nina nutitelefonis? Kas \u00fcleilmne kultuur on paeluvam kui iidsed kohalikud \u201emeemid\u201c, meie oma rahvap\u00e4rimus? Matsini s\u00f5nul s\u00f5ltub palju kodust, kasvatusest ja ka lapsevanemate huvidest.<\/p>\n

    \u201eViimastel aastatel kurdavad lapsevanemad leheveergudel, et k\u00e4sit\u00f6\u00f6 on koolis justkui \u00fclearune ja iganenud. Samas on k\u00e4eliste oskuste areng ilmselgelt \u00fclioluline ka aju arengu juures,\u201c r\u00f5hutab Matsin. \u201ePaljudes elukutsetes ongi vaja teatud t\u00fc\u00fcpi k\u00e4elise tegevuse oskust. M\u00f5tleme kas v\u00f5i hambaarsti, kirurgi v\u00f5i elektrooniku t\u00f6\u00f6le \u2013 see on puhas k\u00e4sit\u00f6\u00f6,\u201c\u00a0n\u00e4itlikustab ta.<\/p>\n

    Mitmel kevadel on Viljandis toimunud noore meistri koolid, kus huvilistele \u00f5petatakse traditsioonilist k\u00e4sit\u00f6\u00f6d, p\u00e4randkultuuri ja materjalide kestlikku kasutamist. T\u00e4navu said noored meistrid lisaks t\u00f6\u00f6tubades osalemisele tutvuda n\u00e4iteks viikingiaja metallit\u00f6\u00f6 jap\u00e4rimustoitudega. Muu hulgas saadi tuttavaks ka Viljandi linnaga.<\/p>\n

    \u201eNoored nokitsevad kolm p\u00e4eva Vilma \u00f5ppehoones t\u00f6\u00f6kodades, valmistavad praktilisi esemeid ning on ise v\u00e4ga \u00f5nnelikud ja t\u00e4nulikud, kui saavad midagi p\u00e4riselt oma k\u00e4tega valmis tehtud,\u201c\u00a0on Matsin rahul. Ta loodab, et kultuuriakadeemia ringtehnoloogia eriala lisab isetegemisr\u00f5\u00f5mule juurde ka maailma hoidmise v\u00e4\u00e4rtuse.<\/p>\n

    Milline on praegune Eesti p\u00e4randkultuur?\u00a0\u201eMeil on teatud piirkonnad, kus p\u00e4randi pool h\u00e4sti v\u00e4lja paistab ja elab, n\u00e4iteks Kihnus, Setos, Peipsiveeres ja Muhus, ka Vormsil ja Hiiumaal. Tegime paar aastat tagasi p\u00e4randiturismi uuringut, millest selgus, et Kesk-Eestis on selle osakaal v\u00e4iksem\u00a0\u2013 v\u00f5ib-olla ka seet\u00f5ttu, et seal pole riiklikke toetusmeetmeid,\u201c vastab Matsin.<\/p>\n

    Kuid p\u00e4randil on palju tasandeid ja see on seotud ka meie identiteediga. \u201eP\u00e4rand on kontsentraat, mille kihid on tekkinud aegade jooksul, just meie looduskeskkonnas ja siinsete inimeste kaudu.\u201c<\/p>\n

    P\u00e4randkultuuri t\u00e4htsusest k\u00f5neldes ta s\u00fcttib.\u00a0\u201eSee on \u00fclioluline! R\u00e4\u00e4gime palju looduslikust elurikkusest, aga samamoodi on oluline kultuurilise elurikkuse s\u00e4ilimine ja p\u00e4randi hoidmine!\u201c<\/p>\n

    Rahupaik p\u00f5ldude vahel<\/strong><\/p>\n

    Oma Viljandimaal asuvas talus jagub Matsinil toimetamist aasta l\u00e4bi.<\/p>\n

    1930.\u00a0aastatel rajatud asunikutalu\u00a0\u00fcmber laiuvad p\u00f5llud ja augustis m\u00fcrisevad seal viljakombainid. Elamises on suur m\u00f5isaaegne magasiait, pea sada aastat vana elamu, triiphoone ja p\u00f5llulapp, kus kasvavad k\u00f6\u00f6giviljad. Vesi tuleb kaevust ja k\u00fcttepuud metsast. Matsin on seal elanud 17\u00a0aastat. Kuna t\u00fctar on n\u00fc\u00fcdseks Tartus, siis pakuvad maal seltsi kolm kassi.<\/p>\n

    \u201eMaal elamine annab mulle h\u00e4sti palju: mingi m\u00f5\u00f5tkava on paigas. Linnas elades ei taju inimene enda \u00f5iget m\u00f5\u00f5tu ja v\u00e4ikeses korteris v\u00f5ib tekkida tunne, et oled k\u00f5ikv\u00f5imas. Maal aga saab elada ilma v\u00e4liste segajateta ning ka loodusetaju on hoopis teine,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n

    Ka pimedus on maal teistsugune. Matsin tunneb r\u00f5\u00f5mu aastaaegade vaheldumisest ja looduse l\u00f5hnadest:\u00a0\u201ePraegu on siin juba\u00a0s\u00fcgisese viljap\u00f5llu l\u00f5hnad, aga kevadel on n\u00e4iteks lume sulamisel oma l\u00f5hn!\u201c K\u00f5ik see teeb teda \u00f5nnelikuks.<\/p>\n

    \n

    Suur p\u00e4randkultuuri pidu oktoobris<\/strong><\/span><\/p>\n

    \"\"
    Viljandi parandusfestival 2022.\u00a0<\/span>Foto: K\u00e4rt Petser<\/figcaption><\/figure>\n

    T\u00e4navu oktoobri alguses toimub Ave Matsini kureeritaval p\u00e4randusfestivalil 40\u00a0ettekandega teaduskonverents. Osalejaid on nii Aasiast, Ameerikast kui ka Euroopast ning nad k\u00e4sitlevad eri nurkade alt p\u00e4randiga seotud teemasid.<\/p>\n

    \u201eMinu meelest aitab\u00a0see, et sa tegeled kohalike ressurssidega ja kutsud kaasa l\u00f6\u00f6ma kohalikke inimesi, lahendada paljusid keskkonna- ja sotsiaalseid muresid,\u201c \u00fctleb Matsin.<\/p>\n

    \u00dcks konverentsi peaesinejatest, \u00dchendkuningriigis asuva Swansea \u00dclikooli kaasprofessor ja BBC\u00a0dokumentalist Alex Langlands tulebki k\u00f5nelema sellest, kuidas kogukonnad saavad n\u00e4iteks k\u00e4sit\u00f6\u00f6 kaudu osaleda oma kodukoha arendamises, mis omakorda aitab hoida p\u00e4randit ja liita kogukondi veelgi.<\/p>\n

    Konverentsile j\u00e4rgneb meistrikodade p\u00e4ev. Festival tipneb 4.\u00a0ja 5.\u00a0oktoobril toimuva p\u00e4randuspeoga, mis toob rahvast kokku mitmelt mandrilt.<\/p>\n

    \u201eOleme kutsunud siia UNESCO loovlinnad \u00fcle terve maailma ja ausalt \u00f6eldes ma ei tea, kuidas see k\u00f5ik l\u00e4heb\u00a0\u2013 see on ka meie jaoks suur avant\u00fc\u00fcr,\u201c s\u00e4rab Matsin ootuses.<\/p>\n

    UNESCO loovlinnade v\u00f5rgustikku kuulub enam kui 350\u00a0linna \u00fcle maailma. Eestist on esindatud Tartu kirjanduslinnade kategoorias, Viljandi k\u00e4sit\u00f6\u00f6- ja rahvakunstilinnade omas ja Tallinn muusikalinnade seas.<\/p>\n

    \"Viimased<\/p>\n

    ,\"Ave,\"Matsini,\"Rahvus\u00fclikooli,\"Matsin,\"Matsin<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    \u201eR\u00e4\u00e4gime palju looduslikust elurikkusest, aga samamoodi on oluline kultuurilise elurikkuse s\u00e4ilimine ja p\u00e4randi hoidmine!\u201c \u00fctleb Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili lektor ja\u00a0p\u00e4randtehnoloogia \u00f5ppekava\u00a0juht Ave Matsin. Ave Matsin on j\u00e4\u00e4nud kodukandile truuks. Tema lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus P\u00f5hja-Viljandimaal S\u00fcrgaveres. Isakodus peeti lehmi ja kasvatati …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2068,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[34],"tags":[],"class_list":["post-2077","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-portree"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2077","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2077"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2077\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2068"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2077"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2077"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2077"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}