pentimento<\/em>\u00a0t\u00e4hendab muudatust, mida kunstnik maalimise ajal teeb.<\/p>\nTegevus toimub toimub v\u00e4ljam\u00f5eldud Alpi linnas Tassingis ja selle l\u00e4hedal asuvas Kiersau benediktiini kloostris 16.\u00a0sajandil. M\u00e4ngija \u00fclesanne on uurida silmapaistvate isikute m\u00f5rvu. P\u00e4rast t\u00f5endite ja linnaelanikelt saadud teabe kogumist tuleb leida s\u00fc\u00fcdlane.<\/p>\n
Nn\u00a0dialoogipuude kaudu saab m\u00e4ngija ise luua tegelase ajaloo, sealhulgas m\u00e4\u00e4ratleda Andrease varasemad reisid, keeleoskuse ja akadeemilise tausta, mis v\u00f5ivad saladuste lahendamisele kaasa aidata.<\/p>\n
Ajalooaineline seiklusm\u00e4ng ilmus Windowsi, Xbox One\u2019i ja Xbox Seriesi jaoks novembris 2022 ning Nintendo Switchi, PlayStation\u00a04 ja PlayStation\u00a05 jaoks veebruaris 2024. M\u00e4ngu on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud Obsidian Entertainment ja tootnud Microsoft.<\/p>\n
M\u00e4ngu arendusmeeskonda kuulus kirjanikuna ka T\u00dc\u00a0vilistlane M\u00e4rten Rattasepp.<\/p>\n
Allikas: mobygames.com<\/em><\/p>\n<\/figcaption><\/figure>\nT\u00f5epoolest. Kui tr\u00fckipress tegi teadmised k\u00e4ttesaadavamaks, siis internet on loonud veel keerulisema olukorra. Meil on juurdep\u00e4\u00e4s tohutule hulgale infole, kuid selle filtreerimine on raske. T\u00e4pselt nagu internet, aitas ka tr\u00fckipress levida valeinfol ja hirmudel, mida teatud seltskond enda huvides \u00e4ra kasutas.<\/p>\n
On \u00f6eldud, et n\u00f5iajaht oli osaliselt just tr\u00fckipressi leiutamise tagaj\u00e4rg.<\/strong><\/p>\nSee on t\u00f5si. Tr\u00fckipress v\u00f5imaldas levitada materjale n\u00f5idade kohta ja ettekujutust neist, sageli pamflettide kujul, mis olid v\u00e4ga populaarsed ja kergesti k\u00e4ttesaadavad. N\u00f5iajahiga seotud tekstid, n\u00e4iteks \u201eMalleus Maleficarum\u201c, mida tr\u00fckiti tohututes tiraa\u017eides, tekitasid k\u00f5iksugu veidraid hirme; kirik ise m\u00f5istis hiljem m\u00f5ningaid neist tekstidest hukka. Aga kahju oli juba tehtud, inimesi s\u00fc\u00fcdistati ja hukati sisuliselt nende raamatute tekitatud hirmu t\u00f5ttu.<\/p>\n
Renessansiajal levima hakanud tekste, mis k\u00e4sitlesid n\u00f5idu ja nende v\u00e4idetavaid tegusid, polnud sageli kirjutanud mitte kiriklikud, vaid hoopiski ilmalikud autorid, kellel oli rahvale suur m\u00f5ju. N\u00e4iteks Jean Bodin kirjutas prantsuse keeles ja tema tekstid olid seet\u00f5ttu k\u00e4ttesaadavad palju enamatele inimestele kui ladinakeelsed tekstid.<\/p>\n
Siin on paralleel t\u00e4nap\u00e4evase olukorraga: internet v\u00f5imaldab igasuguse teabe kiiret levikut, kuid selle sisu ja kavatsused v\u00f5ivad olla v\u00e4gagi kahjulikud.<\/p>\n
\u201ePentiment\u201c v\u00f5tabki ette perioodi, mil tr\u00fckipress hakkab k\u00e4sitsi kirjutamist asendama; k\u00e4sitsi tehtud raamatuillustratsioonid annavad teed puul\u00f5ikes tehtud piltidele. Millist rolli m\u00e4ngivad m\u00e4ngus tr\u00fckipress ja selle loomise tagaj\u00e4rjed?<\/strong><\/p>\nV\u00e4ga olulist rolli. Tr\u00fckipress on p\u00f5him\u00f5tteliselt tol ajal toimunud muutuste p\u00f5hjustaja ja s\u00fcmbol. Andreas (peategelane,\u00a0N\u00fcrnbergi kunstnik Andreas Maler\u00a0\u2013 toim.)\u00a0ja Piero (Kiersau kloostri kunstnik) arutlevad, kas on hea, kui iga\u00fcks v\u00f5ib kirjutada ja lugeda k\u00f5ike. Piero \u00fctleb, et seda leiutist\u00a0\u2013 tr\u00fckipressi\u00a0\u2013 ei saa olematuks teha ja me peame selle m\u00f5juga toime tulema. See kehtib ka praegu: peame \u00f5ppima loetut kriitiliselt hindama ja muutustega toime tulema.<\/p>\n
Mulle tundub, et see kehtib t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral ka tehisaru kasutuselev\u00f5tu kohta, millest t\u00e4nap\u00e4eval arvatakse, et see muudab maailma samal moel nagu tr\u00fckipress ja internet.<\/strong><\/p>\nJah, see on v\u00e4ga hea paralleel. Tehisaru v\u00f5ib maailma muuta sarnaselt tr\u00fckipressi ja internetiga. Aga kui aus olla, siis see t\u00e4hendab pigem info, mitte tingimata teadmiste paljundamist. N\u00e4iteks kui tehisaru loob pildi paavst Franciscusest valges kohevas jopes ja inimesed usuvad, et see on p\u00e4ris foto, v\u00f5ib see tekitada segadust ja kahju. Tehisaru abil loodud video ja tekst v\u00f5ivad olla v\u00e4ga veenvad ja provokatiivsed, see muudab valeinfo leviku lihtsaks.<\/p>\n
Praegu valitseb tehisaru kasutamisel palju segadust, eriti loovkirjutamisel. Mina ja mu kolleegid m\u00e4ngut\u00f6\u00f6stuses ei kasuta tehisaru ei kirjutamisel ega pildilise poole peal, sest seal on oluline inimese panus ja h\u00e4\u00e4l. N\u00e4iteks linnaplaanide tegemisel v\u00f5ib tehisaru aga kasulik olla, sest see ei tugine elavate kunstnike loomingule, vaid kasutab vanu linnakaarte ja programmeerija loodud andmestikku. Kuna selleks ei ekspluateerita kellegi t\u00f6\u00f6j\u00f5udu, ei ole minu arvates selles eetilist probleemi.<\/p>\n
Kirjutamisel on muresid aga mitu. \u00dcks neist on seesama andmestik. Kui see on \u00fcldine s\u00f5nade korpus, saame k\u00fcll \u00f5igekirja ja grammatika poolest korrektse teksti, kuid see ei pruugi olla v\u00e4ljendusrikas ega isikup\u00e4rane. Mina kirjutan peamiselt dialoogi, kus tegelastel on oma h\u00e4\u00e4l ja v\u00e4ljendusviis. Neil on ainuomased vaatepunktid ja n\u00fcansid, mida nad soovivad esile tuua v\u00f5i varjata. Ma ei usu, et tehisaru suudab seda piisavalt h\u00e4sti j\u00e4ljendada.<\/p>\n
Kuigi tehisaru v\u00f5ib olla teatud \u00fclesannetes kasulik, on loovkirjutamisel oluline s\u00e4ilitada inimlik pool.<\/p>\n
Eesti Kirjanike Liidus on olnud jutuks, et t\u00e4nap\u00e4evased tehisaru s\u00fcsteemid on inglise keeles p\u00e4devad, aga eesti keeles teevad vigu ega tunne kultuurip\u00e4randit. Kas me ei peaks proovima neid paremaks muuta ja pakkuda arendajatele vabatahtlikult oma tekste kasutada? Ehk oleks parem, kui tehisaru s\u00fcsteemid annaksid eesti keeles v\u00e4hemalt enam-v\u00e4hem korrektseid vastuseid?<\/strong><\/p>\nSee on v\u00e4ga keeruline teema. Ma arvan, et neil t\u00f6\u00f6riistadel on oma koht, kuid mind teeb murelikuks, kuidas ja kelle huvides neid kasutatakse. On \u00fcks osa inimesi, n\u00e4iteks riskikapitalistid, kellele ei l\u00e4he eetilised k\u00fcsimused \u00fcldse korda. Kui anda neile kasutada eesti kirjandust, hakkavad nad selle andmestiku abil endale lihtsalt raha tegema.<\/p>\n
Soovin, et me l\u00e4heneksime tehisarule aeglasemalt ja kaalutletumalt. Esmalt on vaja lahendada eetilised k\u00fcsimused ja potentsiaalsed probleemid, nagu fakti ja fiktsiooni segunemine, valeandmete esitamine jne. Tehisaru tuleks kasutada akadeemilistel v\u00f5i eksperimentaalsetel eesm\u00e4rkidel\u00a0\u2013 mitte kasumi teenimiseks, vaid katsetamiseks ja asjadeks, mis on eetilised ja \u00fchiskonnale kasulikud.<\/p>\n
Paljud inimesed, kes praegu propageerivad tehisaru kasutamist, v\u00e4idavad, et see vabastab nooremad arendajad v\u00f5i kunstnikud igavast ja t\u00fc\u00fctust t\u00f6\u00f6st, et nad saaksid keskenduda huvitavamatele \u00fclesannetele. Tegelikult t\u00e4hendab see tihti, et nad lihtsalt kaotavad t\u00f6\u00f6.<\/p>\n
K\u00e4sit\u00f6\u00f6, kirjutamise, kunstitegemise ja animatsiooni puhul on t\u00fc\u00fctu ja korduva t\u00f6\u00f6 tegemisel oma v\u00e4\u00e4rtus, sest see \u00f5petab [tehnilisi oskusi] ja annab kindla aluse, millele tugineda. Ma ei usu, et sellest saaks m\u00f6\u00f6da hiilida.<\/p>\n
Paljud inimesed, kes loovad tehisaru abil pilte, kasutavad selleks m\u00e4rks\u00f5nu nagu \u201eZeiss\u201c v\u00f5i \u201ePanaflex\u201c, teadmata, miks need s\u00f5nad annavad soovitud tulemuse. Nad ei m\u00f5ista, kuidas objektiivi f\u00fc\u00fcsikalised omadused m\u00f5jutavad valguse murdumist ja l\u00f5pptulemust.<\/p>\n
Kui tegeled ise fotograafiaga ja oled neid p\u00f5hit\u00f5desid \u00f5ppinud, on sul mingi ettekujutus, kuidas asjad t\u00f6\u00f6tavad. Kui sa aga lihtsalt sisestad k\u00e4sureale kusagilt kuuldud m\u00e4rks\u00f5na, ei saa sa tegelikult aru, mida teed, ja su v\u00f5ime saada soovitud tulemust on piiratud.<\/p>\n
P\u00f5him\u00f5tteliselt, kui me ei m\u00f5tle hoolikalt, kuidas tehisaru kasutada, v\u00f5ib see viia olukorrani, kus inimesed kaotavad need oskused ja teadmised, mida on vaja selleks, et t\u00f5eliselt maailma m\u00f5ista ning luua ise midagi uut ja v\u00e4\u00e4rtuslikku.<\/p>\n
Palju r\u00e4\u00e4gitakse sellest, et vananeva rahvastikuga Euroopas ei ole muud v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su, kui hakata tehisaru s\u00fcsteeme kasutama.<\/strong><\/p>\nSiin peame k\u00fcsima, kes selliseid tehnoloogiaid propageerib ja miks. K\u00fcsimus on, mida nad sellest tegevusest v\u00f5idavad. Tihti on nende motiiv teenida raha, v\u00e4hendada t\u00f6\u00f6j\u00f5udu ja suurendada kasumit. Kui praegu peavad kaks inimest t\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6tama ja toimetulekuks on vaja m\u00f5lema sissetulekut, siis kas edaspidi on nii, et \u00fcks neist saab t\u00f6\u00f6tada v\u00e4hem ja tegeleda n\u00e4iteks laste kasvatamisega?<\/p>\n
Ma arvan, et ei, sest ettev\u00f5tted ja valitsused ei edenda sellist lahendust. Pigem t\u00e4hendab see, et t\u00f6\u00f6viljakus suureneb ja inimesed teevad sama arvu tundide jooksul rohkem t\u00f6\u00f6d, ent kasu saavad suuresti ettev\u00f5tete omanikud, mitte t\u00f6\u00f6tajad.<\/p>\n
Kui valitsused sooviksid seda protsessi reguleerida ning tagada, et suuremast tootlikkusest saavad kasu ka t\u00f6\u00f6tajad ja \u00fchiskond tervikuna, peab t\u00f6\u00f6j\u00f5u \u00f5iguste kaitse olema tugevam. Kui t\u00f6\u00f6tajatel pole v\u00f5imu ja valitsused on t\u00f6\u00f6stuse lobi m\u00f5ju all, ei ole mingit hooba, mis aitaks tagada, et tehnoloogia areng teeniks k\u00f5igi huve.<\/p>\n
Mis sa arvad, kuidas tehisaru areng m\u00f5jutab m\u00e4ngude tegijaid?<\/strong><\/p>\nJ\u00e4llegi on\u00a0oluline k\u00fcsida, mis on tegelik probleem, mida tehisaru v\u00f5iks lahendada. Oletame, et keegi \u00fctleb, et m\u00e4ngu kirjutamine v\u00f5tab liiga kaua aega\u00a0\u2013 see ei ole minu arvates mingi argument. Mul ei ole vaja, et minu kirjutis oleks hetkega t\u00e4iuslikult vormitud nagu Zeusi peast s\u00fcndinud Athena. Kirjutamise protsessis on olulised avastused ja \u00f5ppimine, mis muudavad teksti elavaks ja inimlikuks. Me k\u00f5ik teeme vigu, aga just need vead teevad teksti inimlikuks ja isikup\u00e4raseks.<\/p>\n
M\u00e4ngus \u201ePentiment\u201c t\u00f5ime teadlikult sisse vead ja erineva kirjutamiskiiruse, et taasluua kirjutamise f\u00fc\u00fcsilisust. N\u00e4iteks kui tint saab otsa ja sulepea tuleb uuesti tindipotti kasta, annab see edasi ajaloolise tunde. See muudab kirjutise inimlikuks.<\/p>\n
\u201ePentimentis\u201c on ka v\u00e4ga emotsionaalseid ja keerulisi kohti, mida oli raske kirjutada ja mida ma \u00fcsna tugevalt isiklikult l\u00e4bi elasin. Midagi sellist tehisaru teha ei suuda.<\/p>\n
N\u00f5us, ka minu jaoks on kirjutamisprotsessis oluline avastamise tunne. Kui see kaob, muutub tekst mehaaniliseks ja kaotab oma v\u00f5lu, see justkui ei vii kuhugi.<\/strong><\/p>\nJah, ma arvan, et inimestele l\u00e4heb \u201ePentiment\u201c korda sellep\u00e4rast, et see \u00fchendab endas tuntud ja tundmatud elemendid ning toob sisse \u00fcllatusi. Need avastused ja teadmised muudavad kirjutamise ka enda jaoks p\u00f5nevaks.<\/p>\n
Loovkirjutamist \u00f5petades olen r\u00e4\u00e4kinud ka sellest, et kirjutamine ei ole mitte ainult suhtlus lugejaga, vaid sellel on ka autori enda jaoks oluline m\u00f5\u00f5de: v\u00e4ga sageli toimib kirjutamine teraapiliselt.<\/strong><\/p>\nEnne \u201ePentimenti\u201c olin t\u00f6\u00f6tanud m\u00e4ngu \u201ePillars of Eternity\u00a0II: Deadfire\u201c kallal: see sai k\u00fcll kiitvaid arvustusi, kuid m\u00fc\u00fck ei l\u00e4inud h\u00e4sti. Selle m\u00e4ngu tegemine oli vaimselt keeruline nii mulle kui ka paljudele teistele, kes selle kallal t\u00f6\u00f6tasid. See ei olnud piinarikas, aga see polnud ka nauditav kogemus.<\/p>\n
\u201ePentimenti\u201c tegemine oli seevastu v\u00e4ga l\u00f5bus. Meil oli v\u00e4ike meeskond ja rohkem aega. M\u00e4ngus on rollim\u00e4ngu elemente, pole tasemeid ega punkte, mida v\u00f5ita; ei ole v\u00f5itlust. See v\u00f5imaldas meil keskenduda just sellele, mis oli meile oluline, ja k\u00e4sitleda teemasid, mis olid mulle isiklikult t\u00e4htsad.<\/p>\n
Andreas on tegelasena mulle palju l\u00e4hedasem kui \u00fckski teine tegelane, kelle olen loonud. Ma l\u00e4ksin \u00fclikooli, aga l\u00f5petasin hoopis videom\u00e4ngude tegemise juures\u00a0\u2013 selles m\u00f5ttes olen nagu Andreas, kes j\u00e4ttis oma doktori\u00f5pingud pooleli ja hakkas kunstnikuks.<\/p>\n
Oleme \u201ePentimentiga\u201c v\u00f5itnud m\u00f5ned auhinnad, sealhulgas Peabody auhinna ja GDC\u00a0Narrative\u2019i auhinna. Ma usun siiralt, et see on sellep\u00e4rast, et iga m\u00e4nguarendaja tunneb end mingil hetkel nagu teise vaatuse Andreas. Nad tulevad m\u00e4nguarendusse suure kirega, kuid aja jooksul v\u00f5tab see palju energiat ja \u00e4rimaailma tegelikkus v\u00f5ib olla v\u00e4ga demoraliseeriv. Nii et \u201ePentimenti\u201c kirjutamine ja selle kaudu oma pettumuste v\u00e4ljendamine oli minu jaoks teraapiline k\u00fcll, jah.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Videom\u00e4ngustuudio Obsidian Entertainment disainidirektor Josh Sawyer on m\u00e4nge kirjutanud alates 1999.\u00a0aastast. Tema loomingu hulka kuuluvad sellised tuntud videom\u00e4ngud nagu \u201eIcewind Dale\u201c, \u201eNeverwinter Nights 2\u201c, \u201eFallout: New Vegas\u201c, \u201ePillars of Eternity\u201c ja \u201ePentiment\u201c. Sel suvel k\u00fclastas Josh Sawyer Tartut, et arutleda …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2064,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-2066","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-intervjuu"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2066","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2066"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2066\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2064"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2066"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2066"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2066"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/INTERVJUU20Josh20Sawyer_Pentiment2028kaader20mC3A4ngust29_0.jpeg\")