<\/p>\n
Suhtluskultuur ehk see, kuidas inimesed omavahel l\u00e4vivad, p\u00f5hineb suhtluseetilisel tundlikkusel ja teadlikkusel, millele igap\u00e4evaelus sageli ei m\u00f5elda.<\/strong><\/p>\n Pea k\u00f5iges, mida \u00fclikoolis tehakse\u00a0\u2013 olgu selleks \u00f5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6, koost\u00f6\u00f6 riigi, ettev\u00f5tete ja vabasektoriga v\u00f5i tugi\u00fcksuste tegevus\u00a0\u2013, on kesksel kohal inimsuhted.\u00a0<\/p>\n Ajakirjanike ja teiste kommunikatsiooniasjatundjate hariduses ja erialases identiteedis on alati olnud keskne koht eetikal, mis oma normatiivse olemusega seab nende tegevusele lisan\u00f5udeid ja -piire. Kommunikatsioonieetilise teadlikkuse ja tundlikkuse omandamine on osa ajakirjanduse ja meedia eriala tudengite \u00f5ppet\u00f6\u00f6st.<\/p>\n \u00dcha rohkem p\u00f6\u00f6ravad sellele aga t\u00e4helepanu n\u00e4iteks ka meedikud ja haridusvaldkonna inimesed. Tartu \u00dclikooli teaduseetika aine l\u00f5puseminaris t\u00f5devad erinevate erialade doktorandid aastast aastasse, et \u201ek\u00f5ik algab kommunikatsioonist\u201c.<\/p>\n Kuigi \u00fclikoolis \u00f5petatakse kommunikatsioonieetikat, aitab see suurendada peamiselt teadlikkust suhtlemise eetilistest k\u00fclgedest. Oma harjumuste muutmine on aga pikaajaline ja vaevaline protsess, mis eeldab sihip\u00e4rast t\u00f6\u00f6d iseendaga.<\/p>\n Kas ma kuulan v\u00f5i r\u00e4\u00e4gin ise? Kas k\u00fcsin abi ja selgitusi? Kas pakun lahendusi v\u00f5i kriitikat? Kas ma osalen arutelus v\u00f5i vaikin? Kas need valikud on teadlikud v\u00f5i on see lihtsalt harjumusp\u00e4rane muster? Suhtlemis- ehk kommunikatsioonieetika valdamine v\u00f5iks olla \u00fcks p\u00f5hilisi p\u00e4devusi, mis aitab suhteid luua ja hoida ning seel\u00e4bi t\u00f6\u00f6keskkonda parandada.<\/p>\n Paraku ei teki ega arene kommunikatsioonieetiline p\u00e4devus iseenesest. Suhtlus on igap\u00e4evane ja k\u00fcllaltki rutiinne tegevus, mis p\u00f5hineb elu jooksul kujunenud ja teiste eeskujul omandatud suhtlusharjumustel.\u00a0<\/p>\n Enne veebiajastut kujundasid avalikku kommunikatsiooni valdavalt erialase v\u00e4lja\u00f5ppega professionaalid. N\u00fc\u00fcd saavad veebi ja eriti sotsiaalmeedia abil avalikus suhtluses osaleda k\u00f5ik, kes tahavad. Vahe varasemaga on selgelt tuntav.<\/p>\n Kaos kasvab<\/strong><\/p>\n \u00dcha tavalisemad on teod ja suhtlusviisid, mis on kommunikatsioonieetika m\u00f5ttes selgelt taunitavad: \u00e4hvardamine, ahistamine ja kius veebis, solvangud, vaenuk\u00f5ne, manipulatsioonid ja teadlik valeinfo levitamine. Lisaks on uus tehnoloogia kaasa toonud era- ja avaliku sf\u00e4\u00e4ri piiri h\u00e4gustumise ning inimese eraelu v\u00f5ib v\u00e4ga kergesti sattuda soovimatu avaliku t\u00e4helepanu alla.<\/p>\n M\u00f5istlike \u00f5iguslike piirangute leidmine, mis aitaks lahendada praegusaja avaliku kommunikatsiooni probleeme, eeldab sageli inimese s\u00f5navabaduse, privaatsuse ning teiste p\u00f5hi\u00f5iguste p\u00f5hjalikku kaalumist. Samas on v\u00f5imalik paljusid probleeme ja konflikte \u00e4ra hoida lihtsalt oma harjumusi ja hoiakuid muutes.<\/p>\n K\u00e4esoleva artikli autorid osalevad \u201eEuroopa horisondi\u201c projektis \u201eDiacomet\u201c, kus erinevate kutseala- ja \u00fchiskonnar\u00fchmade esindajad arutavad, millised on head suhtlemiskombed ja -p\u00f5him\u00f5tted, mis aitavad luua ja hoida h\u00e4id inimestevahelisi suhteid ilma s\u00f5navabadust piiramata.<\/p>\n \u201eDiacometi\u201c uurimisr\u00fchm l\u00e4htub eeldusest, et hea suhtluskultuur algab dialoogilisest kommunikatsioonist. Dialoogilise kommunikatsiooni keskmes on kaks p\u00f5him\u00f5tet: esiteks, kuula teist empaatia ja t\u00e4helepanuga, nii et ta saaks aru, et teda on kuulatud, ja teiseks, ole avatud teistelt inimestelt \u00f5ppima.<\/p>\n \u00dchesuunaline suhtlus<\/strong><\/p>\n Kirjapanduna tunduvad need p\u00f5him\u00f5tted imelihtsad, kuid tegelikkuses kasutatakse sageli pigem \u00fchesuunalist kommunikatsiooni.<\/p>\n Nii arutlevad poliitikud ja asutuste juhid kommunikatsiooniinimestega, kuidas parimal viisil oma s\u00f5numit levitada, nii et k\u00f5ik seda kuuleksid. \u00dchesuunalise kommunikatsiooni n\u00f5udmisi esitatakse ka teadlastele, kellelt oodatakse oma teadustulemuste m\u00f5jusat levitamist ning uute kanalite ja formaatide leidmist. K\u00f5ik see toimub \u00fcha kasvavas v\u00f5istluses eesm\u00e4rgiga saada just oma s\u00f5numile suuremat t\u00e4helepanu.<\/p>\n Harvem kui oma s\u00f5numi levitamise \u00fcle arutletakse aga selle \u00fcle, kuidas avalikkust, kliente, partnereid v\u00f5i isegi t\u00f6\u00f6tajaid paremini kuulata. M\u00f5nev\u00f5rra rohkem r\u00f5hutatakse vajadust kuulata teadlasi ja eksperte, kellelt oodatakse selgitusi ja hinnanguid n\u00e4htustele ja protsessidele meie keerukaks muutunud maailmas.<\/p>\n Teiselt poolt on asutused haaranud suurema kontrolli selle \u00fcle, mida nende t\u00f6\u00f6tajad avalikkuses v\u00f5ivad \u00f6elda. Juhtide liigne mure asutuse maine p\u00e4rast v\u00f5ib praktikas maha suruda avaliku kommunikatsiooni keskse v\u00e4\u00e4rtuse\u00a0\u2013 s\u00f5navabaduse\u00a0\u2013, kui t\u00f6\u00f6tajad ei saa v\u00f5i ei julge olulist teavet avalikkusega jagada.\u00a0<\/p>\n Kui v\u00f5rrelda asutuses harjumusp\u00e4raseks kujunenud suhtlusviise kommunikatsioonieetika p\u00f5him\u00f5tetega, v\u00f5ib v\u00e4lja joonistuda, millistest v\u00e4\u00e4rtustest tegelikult juhindutakse. Kas asutuse jaoks on olulisem poliitiline korrektsus v\u00f5i arvamuste paljusus? Kas lojaalsuskohustus v\u00f5i akadeemiline vabadus?<\/p>\n Samuti piiravad teadlaste ja ekspertide soovi avalikkusele selgitusi anda isiklikud r\u00fcnnakud ja \u00e4hvardused ning maine kahjustamise kampaaniad. Selle artikli autoriteni on j\u00f5udnud aina enam lugusid ja juhtumeid, mis vihjavad, et Eestis s\u00f5navabadus v\u00e4heneb. Seda tunnet ei tohi k\u00fcll segi ajada ajakirjandusvabadusega, mis v\u00f5rdlevate indeksite p\u00f5hjal on juba m\u00f5nda aega olnud Eestis heal j\u00e4rjel.<\/p>\n Dialoog ja s\u00f5navabadus<\/strong><\/p>\n Dialoogilise kommunikatsiooni eetika r\u00f5hutab kuulamisel p\u00f5hineva dialoogi ja \u00fcksikisiku s\u00f5navabaduse t\u00e4htsust.<\/p>\n Kuigi s\u00f5navabadus kaitseb ka h\u00e4iriva ja \u0161okeeriva olemusega v\u00e4ljendusi, p\u00f5hineb dialoogilise kommunikatsiooni eetika lisaks teistel v\u00e4\u00e4rtustel nagu t\u00f5de ja inimv\u00e4\u00e4rikus, mis seavad heale suhtlemisele k\u00f5rgemaid n\u00f5udmisi. Eri \u00fchiskonnar\u00fchmi pilav satiir ei ole k\u00fcll vabas \u00fchiskonnas keelatud, kuid ei aita kaasa dialoogile nende r\u00fchmadega.<\/p>\n Inimesed vajavad, et neid kuulatakse ja kuulda v\u00f5etakse. Samas on kuulamiskultuuril Eestis ja ka \u00fclikoolis veel omajagu arenguruumi. Et midagi muutuks, peaksime teadlikult v\u00e4\u00e4rtustama kuulamise t\u00e4htsust.<\/p>\n Nii n\u00e4iteks k\u00fcsitakse \u00fclikooli iga-aastases t\u00f6\u00f6rahulolu k\u00fcsitluses t\u00f6\u00f6tajailt, kuiv\u00f5rd nad n\u00f5ustuvad v\u00e4idetega \u201et\u00f6\u00f6ks vajalik informatsioon on mulle k\u00e4ttesaadav\u201c, \u201esaan oma t\u00f6\u00f6 kohta piisavalt tagasisidet\u201c ja \u201esaan juhtimisotsustest \u00f5igeaegselt teada\u201c. Need v\u00e4ited v\u00e4ljendavad k\u00f5ik \u00fchepoolset kommunikatsiooni juhilt t\u00f6\u00f6tajale. Kui need oleksid ainsad \u00fclikooli sisekommunikatsiooni puudutavad v\u00e4ited, v\u00f5iks eeldada, et see ongi hea suhtlemise m\u00f5\u00f5dupuu.<\/p>\n Siiski on k\u00fcsimustikus ka dialoogi ja kuulamist eeldav v\u00e4ide: \u201emul on piisavad v\u00f5imalused kaasa r\u00e4\u00e4kida \u00fcksuse arengut puudutavates k\u00fcsimustes\u201c.<\/p>\n Aga ka sel juhul tuleks t\u00e4hele panna, et v\u00f5imalus r\u00e4\u00e4kida v\u00f5i arvamust avaldada ei t\u00e4henda tingimata, et seda kuulatakse v\u00f5i kuulda v\u00f5etakse. Samas sobiksid rahuloluk\u00fcsimustikku ka v\u00e4ited \u201eminu juht kuulab mind ja arvestab minu vajadustega\u201c v\u00f5i \u201eminu juht ja kolleegid kuulavad minu arvamust, isegi kui see on kriitiline\u201c\u00a0\u2013 need r\u00f5hutaksid veelgi inimese soovi ja v\u00f5imalust olla kuulatud.<\/p>\n Dialoogilise kommunikatsiooni eetika seab suured n\u00f5udmised eesk\u00e4tt juhtidele: kuula t\u00e4helepanelikult, juhi vestlusi ja koosolekuid teadlikult, et tekiks argumenteeritud arutelu, kasuta n\u00f5ustamisoskusi, v\u00e4ldi eeldusi ja talu konstruktiivset kriitikat.<\/p>\n Need pealtn\u00e4ha head ja lihtsad suunised eeldavad aga pidevat suhtlemisoskuste treeningut ja eneseanal\u00fc\u00fcsi. Liigne eeldamine v\u00f5ib p\u00f5hjustada suhete sassimineku\u00a0\u2013 me eeldame, et k\u00f5ik on selge v\u00f5i et teame niigi, mida teine inimene tahab v\u00f5i kuidas m\u00f5tleb. Eeldustest lahtisaamine vajab teadlikku t\u00f6\u00f6d endaga, n\u00e4iteks v\u00f5iks endalt ikka ja j\u00e4lle k\u00fcsida: mis on see, mida ma ei tea?<\/p>\n Kuidas \u00f6elda ei?<\/strong><\/span><\/p>\n Suhtluseetika on sageli p\u00f5imunud moraalseid konflikte ja vastutust sisaldavate probleemidega.<\/p>\n \u00dcks t\u00fc\u00fcpolukord, mis ikka ja j\u00e4lle k\u00f5lapinda leiab, on seksuaalne ahistamine t\u00f6\u00f6keskkonnas. Siin pole vaidluskohta: see on lubamatu!<\/p>\n Keerulised otsustuskohad puudutavad pigem kommunikatsioonieetikat. Kuidas edastada oma s\u00f5numit romantilisest huvist nii, et teine pool m\u00f5istaks, aga samas ei tunneks ennast ahistatuna? Kui \u00fcks pool t\u00f5lgendab oma tegevust romantilise t\u00e4helepanuna, kuid teine pool seda ei soovi, siis kas viimasel on v\u00f5imalus \u00f6elda ei? Kas tal on moraalne kohustus oma ei-s\u00f5num edasi anda? Kas inimene julgeb oma ei-s\u00f5numi v\u00e4lja \u00f6elda, hoolimata v\u00f5imalikest tagaj\u00e4rgedest?<\/p>\n K\u00f5ik eelnimetatud ja veel muudki k\u00fcsimused puudutavad \u00fchelt poolt suhtlusoskusi, teisalt on aga seotud kommunikatsioonieetiliste normidega \u00fchiskonnas. Kui kommunikatsioonieetilisi norme pole aga avalikkuses l\u00e4bi arutatud, v\u00f5ib olla keeruline otsustada ka eetikat ja v\u00e4\u00e4rtusi puudutavate olukordade \u00fcle.<\/p>\n Allikas: Halliki Harro-Loit<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Suhtluskultuur ehk see, kuidas inimesed omavahel l\u00e4vivad, p\u00f5hineb suhtluseetilisel tundlikkusel ja teadlikkusel, millele igap\u00e4evaelus sageli ei m\u00f5elda. Pea k\u00f5iges, mida \u00fclikoolis tehakse\u00a0\u2013 olgu selleks \u00f5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6, koost\u00f6\u00f6 riigi, ettev\u00f5tete ja vabasektoriga v\u00f5i tugi\u00fcksuste tegevus\u00a0\u2013, on kesksel kohal inimsuhted.\u00a0 Ajakirjanike …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2061,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-2062","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-eetika"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2062","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2062"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2062\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2061"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2062"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2062"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2062"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\n