Teaduslik orientalistika oli s\u00fcndides filoloogia ning sealjuures filoloogia selle s\u00f5na algses, ajalooliselt kujunenud t\u00e4henduses: teadus kirjalikest m\u00e4lestistest.\u00a0<\/em>\u2013 Nikolai Konrad[1]<\/a><\/p>\n S\u00fcnteesini j\u00f5udnud dialoog L\u00e4\u00e4ne ja Ida vahel on tekitanud vajaduse m\u00f5ista seda, mida Idal on meile \u00f6elda, et me saaksime v\u00f5tta Ida saavutusi meie oma kultuuri olulisteks komponentideks. [\u2014] Orientalistika \u00fclesandeks peaks seega olema p\u00fc\u00fcd luua mudeleid, mis v\u00f5imaldaksid uut l\u00e4henemisviisi L\u00e4\u00e4ne n\u00e4htuste m\u00f5testamiseks.\u00a0<\/em>\u2013 Linnart M\u00e4ll[2]<\/a><\/p>\n \u201eOrientalistika on teadus, mis tegeleb kompleksselt Idamaade keelte, ajaloo, kultuuri, majanduse ja poliitika uurimisega.\u201c N\u00f5nda algas dokument, mis kandis orientalistika t\u00f6\u00f6grupi juhataja, vanemteadur Linnart M\u00e4lli allkirja ja kannab kuup\u00e4eva 31.\u00a0mai 1994.[3]<\/a>\u00a0\u201eKuna Tartu \u00dclikoolis praegu puudub iseseisev struktuuri\u00fcksus orientalistika distsipliinide viljelemiseks (\u00f5petamiseks ja teaduslikuks uurimist\u00f6\u00f6ks), samal ajal on aga olemas vastava erialase ettevalmistusega t\u00f6\u00f6tajad, teen ettepaneku luua Tartu \u00dclikooli filosoofiateaduskonnas orientalistikakeskus,\u201c kirjutas M\u00e4ll 30\u00a0aastat tagasi.<\/p>\n Ettepanek koos lisadega esitati tollase filosoofiateaduskonna n\u00f5ukogule, kes selle sama aasta 7.\u00a0juuni koosolekul heaks kiitis.<\/p>\n Juba 17.\u00a0juunil 1994 kirjutas toonane rektor Peeter Tulviste alla n\u00f5ukogu otsusele, millega\u00a0\u201e[\u2014] otsustati: luua interdistsiplinaarne orientalistikakeskus filosoofiateaduskonnas\u201c.[4]<\/a>\u00a0Seda kuup\u00e4eva v\u00f5ibki pidada orientalistikakeskuse s\u00fcnnip\u00e4evaks.<\/p>\n Aasia t\u00e4htsuse kasv maailmas<\/strong><\/p>\n 1990-ndate algul k\u00e4is Tartu \u00dclikoolis \u00fcsna elav orientalistikaarutelu. Kui taastati usuteaduskond ja klassikalise filoloogia osakond ning t\u00e4iesti uue erialana avati semiootika, paistis igati loogiline, et orientalistikale avaneb samuti roheline tee. Aasia t\u00e4htsuse kasv maailmas oli juba siis n\u00e4htav ja tuntav ning Eesti vajadus hakata koolitama k\u00f5rgharidusega Aasia asjatundjaid ilmselge.<\/p>\n Filoloog-kultuuriteadlane Peeter Olesk (1953\u20132021) v\u00f5ttis selle debati \u00fches intervjuus h\u00e4sti kokku: \u201e[\u2014] just orientalistika on kutsutud \u00fcletama seda vaimset piiratust, mille t\u00f5ttu me oleme harjunud (ning harjutatud!) idapoolsele maailmale k\u00f5\u00f5rdi vaatama. Aga kui me vaatame viltu osale maailmast, siis pole kahtlust, et n\u00e4eme kogu maailmagi ebaadekvaatselt. [\u2014] orientalistikat on vaja ka kaugelt v\u00e4ljaspool neid probleeme, mille lahendamine viib edasi konkreetselt keele, kirjanduse, rahvaluule ja ajaloo uurimist.\u201c[5]<\/a><\/p>\n \u00dclikooli n\u00f5ukogu koosolekul eelnes otsusele debatt,[6]<\/a>\u00a0kus arutati orientalistikakeskuse kahe v\u00f5imaliku vormi \u00fcle: kas luua see filosoofiateaduskonna plaani kohaselt kui kindlat eriala esindav struktuuri\u00fcksus v\u00f5i kui mittekoosseisuline interdistsiplinaarne uurimiskeskus. See viimane\u00a0\u2013 \u00fclikooli valitsuse ettepanek\u00a0\u2013 sai n\u00f5ukogu liikmetelt rohkem h\u00e4\u00e4li.<\/p>\n Sugugi v\u00e4het\u00e4htis polnud ka k\u00fcsimus, kust leida raha uue eriala avamiseks. Ega seda raha kuskilt leida olnudki. Asutamisotsusega pandi paika orientalistika \u00fcsna ebam\u00e4\u00e4rase staatuse \u00fclikoolis. Kuigi rektor Tulviste m\u00f6\u00f6nis, et \u201evalitsuse ettepanek oleks esialgne lahendus, kaugemaks sihiks j\u00e4\u00e4b osakond\u201c,[7]<\/a>\u00a0ei ole see kaugem siht paraku realiseerunud.<\/p>\n Tartu \u00dclikool on l\u00e4hiregioonis ainuke t\u00e4iemahuline \u00fclikool, kus ei ole orientalistika eriala ja \u00f5ppekavasid. Umbes samal ajal ja sarnaste ressurssidega alustati orientalistika arendamist Vilniuse \u00dclikoolis, ka Vytautas Magnuse \u00dclikoolis Kaunases ja L\u00e4ti \u00dclikoolis Riias on need ammu olemas, samuti on vastav \u00f5ppesuund Tallinna \u00dclikoolis.<\/p>\n Niisiis pole k\u00f5ik l\u00e4inud p\u00e4ris nii, nagu toona kavatseti. Orientalistika\u00f5pe on j\u00e4\u00e4nud valikkursuste tasemele ning vaid maailma keelte ja kultuuride instituudis on v\u00f5imalik v\u00f5tta Ida-Aasia keelte ja kultuuride lisamoodulit.<\/p>\n Orientalistika kui p\u00f5hi- v\u00f5i isegi k\u00f5rvaleriala ootab endiselt \u201eparemaid aegu\u201c, mis ei t\u00e4henda muidugi, et orientalistikaaineid ei \u00f5petataks ja \u00fcli\u00f5pilast\u00f6id ei kaitstaks.<\/p>\n Nimekad orientalistid Tartus<\/strong><\/p>\n M\u00f5istagi ei loodud orientalistikakeskust\u00a0deus ex machina<\/em>\u00a0t\u00fchjale kohale\u00a0\u2013 idateadustel on Tartu \u00dclikoolis soliidne traditsioon, mille juured ulatuvad\u00a0Academia Gustaviana\u00a0aegadesse. Rahvusvahelisse teadusesse j\u00e4lje j\u00e4tnud orientaliste on esile kerkinud\u00a0alma mater<\/em>\u2019i k\u00f5ikidel perioodidel, nii tsaariaegses \u00fclikoolis, Eesti Vabariigi Tartu \u00dclikoolis, n\u00f5ukogudeaegses Tartu Riiklikus \u00dclikoolis kui ka Eesti taasiseseisvumise j\u00e4rel.<\/p>\n N\u00e4iteks \u00f5ppis Tartu \u00dclikoolis ja t\u00f6\u00f6tas siin eradotsendina sanskritist ja indoloog, tartlane Leopold von Schroeder (1851\u20131920), kes aga venestamise survel oli sunnitud lahkuma ning j\u00e4tkas teadlase- ja \u00f5ppej\u00f5ukarj\u00e4\u00e4ri kuni elu l\u00f5puni Innsbrucki ja Viini \u00fclikoolis.<\/p>\n Teise maailmateadusesse j\u00f5udnud \u201ekohaliku mehena\u201c v\u00f5ib nimetada T\u00f5stamaalt p\u00e4rit Alexander Sta\u0451l von Holsteini (1877\u20131937), keda tema \u00f5pingud ja uurimist\u00f6\u00f6 sanskriti keele ning Sise-Aasia ja Hiina budistlike k\u00e4sikirjade alal viisid Tartust l\u00e4bi Saksamaa ja Peterburi Hiinasse. Oma elu teisel poolel t\u00f6\u00f6tas ta Pekingi \u00dclikoolis ning on seal sanskriti ja budismi uuringute alusepanijana suure au sees t\u00e4nini. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on, et baltisaksa aadlik\u00a0Sta\u0451l von Holstein v\u00f5ttis 1920-ndatel Hiinas elades Eesti Vabariigi kodakondsuse.<\/p>\n Oma panuse Idamaade uurimisse andis 19.\u00a0sajandil veel terve plejaad Tartu \u00dclikoolis \u00f5ppinud baltisaksa teadlasi, kellest on p\u00f5hjalikult kirjutanud ajaloolased Martin Hallik ja Olaf-Mihkel Klaassen.[8]<\/a><\/p>\n Esimese eestlasena tegeles orientalistikaga t\u00f5sisemalt meie \u00e4rkamisaja tuntud tegelane Karl August Hermann (1851\u20131909), kes 19.\u00a0sajandi viimasel k\u00fcmnendil pidas ettekandeid ja avaldas kirjutisi hiina ja teistest Kaug-Ida keeltest ning nende v\u00f5rdlusest soome-ugri keeltega.<\/p>\n V\u00f5\u00f5bus, Masing, Nurmekund \u2026<\/strong><\/p>\n Kahe maailmas\u00f5ja vahel Tartu \u00dclikoolis oma uurijateed alustanud orientalistidest on maailmas kahtlemata tuntuim nimi varakristlike S\u00fc\u00fcria k\u00e4sikirjade uurija Arthur V\u00f5\u00f5bus (1909\u20131988), kes 1944.\u00a0aastal Eestist p\u00f5genes ning seej\u00e4rel Saksamaa ja Ameerika \u00dchendriikide \u00fclikoolides t\u00f6\u00f6tas.<\/p>\n Eesti orientalistikat ei saa ette kujutada ilma V\u00f5\u00f5buse eakaaslaste Uku Masingu (1909\u20131985), pol\u00fcglotist keeleteadlase Pent Nurmekunna (1906\u20131996) ja juristist sinoloogi Leo Leesmendita (1902\u20131986). Just nemad asutasid 1935.\u00a0aastal Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi, mis k\u00fcll 1940-ndatel kahjuks hingusele l\u00e4ks.<\/p>\n Akadeemiline orientaalselts taastati 1988.\u00a0aastal ja see on t\u00f5usnud arvestatavaks Eesti Teaduste Akadeemiaga assotsieerunud teadusseltsiks, mis annab v\u00e4lja akadeemilist aastaraamatut \u201eIdakiri\u201c ning korraldab orientalistikap\u00e4evade nime all iga-aastasi konverentse ja suvekoole.[9]<\/a><\/p>\n Masingut, Nurmekunda ja Leesmenti v\u00f5ib pidada ka orientalistika j\u00e4rjepidevuse kandjateks Eestis. Nurmekunna 1956.\u00a0aastal asutatud orientalistika kabinet oli praeguse orientalistikakeskuse otsene eelk\u00e4ija. Ligi nelja aastak\u00fcmne jooksul \u00f5petas ta ise ja hiljem juba tema \u00f5pilased fakultatiivainetena hiina, jaapani, hindi, sanskriti, tiibeti jt ida keeli. Kabineti keelekursustelt l\u00e4bik\u00e4inute hulk ulatus sadadesse.<\/p>\n Sealt sai tuule tiibadesse j\u00e4rgmine orientalistide p\u00f5lvkond: Eesti akadeemilise orientalistika suurkujud ja ida keeltest t\u00f5lkijad Linnart M\u00e4ll (1938\u20132010), Haljand Udam (1936\u20132005), \u00dclle Udam (1943\u20132016), Ly Seppel-Ehin, Ott Kurs, aga ka Moskvas Orientalistika Instituudis oma elut\u00f6\u00f6 teinud keeleteadlane, Indoneesia keelte uurija \u00dclo Sirk (1935\u20132011).<\/p>\n Nurmekunna juhtimise all kujunes orientalistika kabinetist mainekas teaduskeskus, mis korraldas \u00fcleliidulisi konverentse ja andis Tartu Riikliku \u00dclikooli toimetiste sarjas v\u00e4lja rahvusvahelise autorkonnaga kogumikke \u201eT\u00f6id orientalistika alalt\u201c, mida aastatel 1968\u20131981 ilmus viis numbrit kuues k\u00f6ites.<\/p>\n M\u00e4lli aeg ja edasi<\/strong><\/p>\n Iseseisvuse taastamise j\u00e4rel taasloodud orientalistikakeskuse esimeseks juhatajaks sai Linnart M\u00e4ll, kes j\u00e4i sellele kohale kuni surmani 2010.\u00a0aastal. M\u00e4lli ajal oli orientalistika p\u00f5hisuund budoloogia ning India ja Hiina klassikaline m\u00f5ttelugu, samuti eestikeelne terminiloome, mida M\u00e4ll v\u00e4ga t\u00e4htsaks pidas. Asutati teadust\u00f6\u00f6de seeria \u201eStudia Orientalia Tartuensia, Series\u00a0nova\u201c, mida praeguseks on ilmunud seitse k\u00f6idet.[10]<\/a><\/p>\n 2006.\u00a0aastal ilmus samas seerias \u201eIda m\u00f5tteloo leksikon\u201c, selle t\u00e4iendatud ja parandatud kordustr\u00fckk tuli v\u00e4lja 2011, ja n\u00fc\u00fcdseks on leksikon k\u00e4ttesaadav ka S\u00f5naveebis.[11]<\/a>\u00a0M\u00e4ll tuli v\u00e4lja oma algup\u00e4rase l\u00e4henemisega Ida klassikaliste m\u00f5ttetekstide uurimisele, mis sai nimeks\u00a0humanistlike baastekstide kontseptsioon<\/em>. 2008.\u00a0aastal p\u00e4lvis Linnart M\u00e4ll selle eest riigi teaduspreemia humanitaarteaduste alal.<\/p>\n Orientalistikakeskus teadus\u00fcksusena on niisiis pigem edulugu. Esimese poole oma senisest ajaloost tegutses see ajaloo osakonna, hilisema instituudi juures, kuid 2011.\u00a0aastal viidi \u00fcle kultuuriteaduste instituuti, mis pakkus interdistsiplinaarsemat \u201ekatust\u201c.<\/p>\n Praeguseks on orientalistika uurimissuunad \u00fclikoolis esindatud \u00fcsna ulatuslikult. Regionaalses plaanis on meil vana L\u00e4his-Ida uuringud, indoloogia, sinoloogia, japanoloogia, t\u00fcrkoloogia, mongolistika, koreanistika; valdkonniti tegeldakse religiooni- ja m\u00f5tteloo (sh islamistika, budoloogia, Hiina ja India \u00f5petused), ajaloo, antropoloogia, \u00fchiskonnateaduste ja rahvusvaheliste suhete uuringutega.<\/p>\n Kuna rahastamine on algusest peale olnud peamiselt projektip\u00f5hine (aga see on praegu trend igal pool) ja paraku \u00fcsna napp, on teadurite p\u00f5hikoosseis \u00fcpris ahtake ja enamik neist on rakendatud osakoormusega, kuid keskusega teevad koost\u00f6\u00f6d ka \u00fclikooli teiste \u00fcksuste teadlased ja Aasia-uurijad v\u00e4ljastpoolt \u00fclikooli. On ju orientalistika oma olemuselt interdistsiplinaarne ja saab edukas olla vaid erialade koost\u00f6\u00f6s.<\/p>\n R\u00f5\u00f5mustav on noorte uurijate osakaalu kasv just viimasel ajal. Kuigi orientalistikat p\u00f5hierialana \u00f5ppida ei saa, on noored uurijad mitmelt erialalt leidnud tee Aasia-uuringute juurde ning valminud v\u00f5i valmimas on rida orientalistikaalaseid magistrit\u00f6id. Nimetagem n\u00e4iteks Betti Marie Petersoni v\u00f5rdlevat uurimust korea ja eesti rahvar\u00f5ivastest, Rodion Krupini t\u00f6\u00f6d Jaapani strateegiatest Hiina ja Venemaa m\u00f5ju tasakaalustamiseks Kesk-Aasias, Anne Nestori uurimust Taiwani religioonist jpt.<\/p>\n Noor p\u00f5lvkond on peale tulemas ja orientalistika ei ole ammu enam ni\u0161iteadus. Linnart M\u00e4lli visioon, et orientalistika eesm\u00e4rk peaks olema aidata kaasa L\u00e4\u00e4ne n\u00e4htuste m\u00f5testamisele uuel viisil, on saanud tegelikkuseks.<\/p>\n 30 aastat orientalistikakeskust: hoogsalt edeneb rahvusvaheline teadust\u00f6\u00f6<\/strong><\/span><\/p>\n Tartu \u00dclikooli orientalistikakeskus oli Baltimaade Aasia-uuringute \u00fchenduse (Baltic Alliance for Asian Studies, BAAS) \u00fcks asutajaid aastal 2014. 2016.\u00a0aastal v\u00f5\u00f5rustati Tartus teist BAAS-i konverentsi, mis toimub iga kahe aasta tagant kordam\u00f6\u00f6da erinevate Balti \u00fclikoolide juures. Loodi uusi loengukursusi mitme \u00f5ppekava, sh\u00a0usuteaduskonna ja keelekeskuse all.<\/p>\n Aastatel 2010\u20132015 arendati Euroopa Liidu ettev\u00f5tete ja \u00fclikoolide koost\u00f6\u00f6meetme toetusel Tartu \u00dclikooli, Tallinna \u00dclikooli ja Tallinna Tehnika\u00fclikooli Aasia-uuringute \u00fchis\u00f5ppekava, millest kasvas v\u00e4lja Tartu \u00dclikooli Aasia keskus, mis koordineerib Aasia-uuringuid \u00fcle \u00fclikooli.<\/p>\n Orientalistikakeskuse osalusel loodi maailma keelte ja kultuuride kolled\u017eis (alates 2023.\u00a0aastast instituut) Aasia regiooni keelte osakond Ida-Aasia (hiina, jaapani, korea) keelte ja kultuuride lisamooduliga. 2015.\u00a0aastal ilmus Gao Jingyi ja M\u00e4rt L\u00e4\u00e4nemetsa koostatud esimene algup\u00e4rane eestikeelne hiina keele \u00f5pik-k\u00e4siraamat.[12]<\/a><\/p>\n Viimastel aastatel on orientalistikakeskuse tegevus ja uurimissuundade valik tunduvalt laienenud antropoloogia ja \u00fchiskonnauuringute suunas. Klassikaline suund ei ole aga kuhugi kadunud, eriti vana L\u00e4his-Ida uuringud, mida esindavad Peeter Espak ja Vladimir Sazonov.<\/p>\n Mongolistist juhataja Alevtina Solovyeva initsiatiivil loodi keskuse juurde mongolistika laboratoorium. T\u00e4hts\u00fcndmusteks selles valdkonnas olid 2021.\u00a0aastal Eesti ja Mongoolia diplomaatiliste suhete 30.\u00a0aastap\u00e4evale p\u00fchendatud mongoli budistliku kunsti n\u00e4itus ja konverents koost\u00f6\u00f6s Mongoolia saatkonnaga ning 2023.\u00a0aastal Mongoolia filmip\u00e4evad.<\/p>\n Budoloogia suund l\u00e4heb edasi rahvap\u00e4rase budismi uuringute projektiga, mille esimene suur rahvusvaheline konverents \u201eRahvap\u00e4rane budism Euroopas ja Aasias\u201c toimus 2023.\u00a0aastal. See p\u00e4lvis Tartu linna konverentsitunnustuse 2023. Ettevalmistamisel on \u201eStudia Orientalia\u201c k\u00f6ide \u201eBudism tekstides. Budistliku p\u00e4randi t\u00f5lgendamine ja \u00fcmberm\u00f5testamine\u201c.<\/p>\n Aasia riikide suurenevat ja vastuolulist rolli t\u00e4nap\u00e4eva turbulentses maailmas k\u00e4sitlesid orientalistikakeskuse t\u00e4navukevadised konverentsid \u201eV\u00f5imuv\u00f5itlus Kesk-Aasias: v\u00e4ljavaated, huvid ja tasakaal\u201c ning \u201eT\u00fchistamine kui hirmukultuuri loomine\u201c.<\/p>\n [1]<\/a>\u00a0Nikolai Konrad<\/strong>, Ajaloo m\u00f5ttest. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 17.<\/p>\n<\/div>\n [2]<\/a>\u00a0Linnart M\u00e4ll<\/strong>, Nulli ja l\u00f5pmatuse kohal. Tartu: Ilmamaa, 1998, lk 302\u2013303.<\/p>\n<\/div>\n [3]<\/a>\u00a0Tartu \u00dclikooli arhiiv, S 1404, lk 231.<\/p>\n<\/div>\n [4]<\/a>\u00a0Samas, lk 229.<\/p>\n<\/div>\n [5]<\/a>\u00a0Maailmakultuurist ja orientalistikast. Intervjuu Peeter Oleskiga. \u2013 S\u00f5numitooja, nr 1\u20132, jaanuar, 1989;\u00a0https:\/\/www.eao.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/02\/sonumitooja_nr01-02.pdf<\/a>.<\/p>\n<\/div>\n [6]<\/a>\u00a0Arutelu protokoll. Tartu \u00dclikooli arhiiv, S 1404, lk 201\u2013203.<\/p>\n<\/div>\n [7]<\/a>\u00a0Samas, lk 203.<\/p>\n<\/div>\n![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS20orientalistika_Holsteini20mC3A4lestuskivi20avamine2028TC39C20orientalistikakeskus29-scaled.jpeg\")
![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS20orientalistika_Linnart20MC3A4ll2028TC39C20orientalistikakeskus29.jpeg\")
\n
\n