<\/p>\n
Suvel Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uuriti l\u00e4hemalt n\u00e4iteks laste semiootilist arengut, doktorantide \u00f5petamisoskusi, kaugisheemilist eelkohastamist ja minirobotite iseseisvust. K\u00f5igi kaitstud t\u00f6\u00f6dega saab tutvuda \u00fclikooli DSpace\u2019is ja kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda \u00fclikooli raamatukogu lugemissaalis.<\/strong><\/p>\n Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond<\/strong><\/span><\/p>\n Liis Ermus<\/strong>\u00a0kaitses eesti keele alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eThe phonetic variation of plosives in Estonian\u201c<\/a>\u00a0(\u201eSulgh\u00e4\u00e4likute h\u00e4\u00e4lduse varieerumine eesti keeles\u201c).<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6s\u00a0uuriti\u00a0seotud k\u00f5ne korpuste p\u00f5hjal sulgh\u00e4\u00e4likute h\u00e4\u00e4ldusvariantide ehk allofoonide esinemist ja seda m\u00f5jutavaid tegureid nagu h\u00e4\u00e4lduskoht ja v\u00e4lde.\u00a0Selgus, et eesti keele l\u00fchikesed sulgh\u00e4\u00e4likud h\u00e4\u00e4lduvad seotud k\u00f5nes isoleeritud h\u00e4\u00e4ldusega v\u00f5rreldes palju n\u00f5rgemalt. Pikki sulgh\u00e4\u00e4likuid h\u00e4\u00e4ldati pisut tugevamalt ja nende vallandumised \u00e4ra ei kadunud, kuid p\u00e4ris helitud allofoonid olid v\u00e4hemuses nii l\u00fchikeste kui ka pikkade h\u00e4\u00e4likute puhul. Eri v\u00e4lteid eristas peamiselt h\u00e4\u00e4liku kestus. Vallandumisfaasi kestus, mis m\u00f5nes teises keeles eri v\u00e4ldetes erineb, oli eesti keeles aga k\u00f5igis pikkuskategooriates sama.<\/p>\n Juhendajad\u00a0kaasprof Pire Teras ja dr Meelis Mihkla (Eesti Keele Instituut), oponent dr Eleanor Chodroff (Z\u00fcrichi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Peeter Kenkmann<\/strong>\u00a0<\/strong>kaitses ajaloo alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eAutoritaarre\u017eiimi areng Eestis aastatel 1934\u20131940: p\u00f5hiseaduse ja kaitseseisukorra roll\u201c<\/a>.<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti, milliste seaduste alusel viidi 1934.\u00a0aastal riigipea Konstantin P\u00e4tsi juhtimisel ellu riigip\u00f6\u00f6re ning millel p\u00f5hines selle tulemusena loodud ebademokraatlik valitsemiskorraldus. Samuti uuriti Eestis resideerinud v\u00e4lisriikide diplomaatide seisukohti alates 1934.\u00a0aastast Eestis toimunud p\u00f6\u00f6rdeliste s\u00fcndmuste kohta ja sedagi, kuidas kirjeldati 30-ndate s\u00fcndmusi paguluses.<\/p>\n Juhendajad<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>kaasprof\u00a0Ago Pajur ja kaasprof\u00a0Jaak Valge, oponent prof\u00a0Andres Kasekamp (Toronto \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Lauri Linask<\/strong>\u00a0<\/strong>kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eAutocommunication in the semiotic development of the child\u201c (\u201eAutokommunikatsioon lapse semiootilises arengus\u201c)<\/a>.<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti laste t\u00e4hendusloomet ja selles aset leidvaid muutusi, mis viivad j\u00e4rk-j\u00e4rgult selleni, et lapsed saavad osalisteks end \u00fcmbritsevas kultuurilises keskkonnas.\u00a0Seejuures keskenduti lapse k\u00f5nelistele ja teistele kultuuriliselt t\u00e4henduslikele kommunikatiivsetele ja loomingulistele n\u00e4htustele, mis on m\u00f5eldud lapsele endale, enese semiootiliseks v\u00e4ljendamiseks.<\/p>\n Juhendaja<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>prof\u00a0Kalevi Kull, oponendid prof\u00a0Edna Andrews (Duke\u2019i \u00dclikool) ja em-prof\u00a0Barend van Heusden (Groningeni \u00dclikool).<\/em><\/p>\n \u00dcllas Linder<\/strong>\u00a0<\/strong>kaitses religiooniuuringute alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eAdam Reinhold Schiewe. Esimese Eesti baptistikoguduse rajaja elulugu\u201c<\/a>.<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6 k\u00e4sitleb Poola sakslasest baptistijutlustaja Adam Reinhold Schiewe (1843\u20131930) elulugu, t\u00e4ites senise t\u00fchimiku kohalikus kirikuloos. Schiewe tegutses Poolas, Vol\u00f5\u00f5nia piirkonnas Ukrainas, Peterburi saksakeelses koguduses Venemaal (ja samal ajal ka Eestis) ning Saksamaal. Suurima j\u00e4lje j\u00e4ttis Schiewe Eestisse, kus ta rajas 1884.\u00a0aastal esimese baptistikoguduse.<\/p>\n Juhendaja<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>prof\u00a0T\u00f5nu Lehtsaar, oponent Tiit P\u00e4dam (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik).<\/em><\/p>\n Valentina Punzi<\/strong>\u00a0<\/strong>kaitses folkloristika alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eMaking (hi)stories in Amdo: voices, genres, and authorities\u201c<\/a>\u00a0(\u201eP\u00e4rimusliku ajaloo loomine Amdos: h\u00e4\u00e4led, \u017eanrid ja m\u00f5juv\u00f5im\u201c).<\/p>\n Amdo on keeleliselt ja etniliselt kirev regioon, mis asub Tiibeti kiltmaal ja kuulub t\u00e4nap\u00e4eval valdavalt Hiina Rahvavabariigi Qinghai maakonna koosseisu. V\u00e4lit\u00f6\u00f6del p\u00f5hinev doktorit\u00f6\u00f6 heidab valgust \u00fcleloomulikkuse t\u00e4htsusele tiibetlaste kultuurilistes strateegiates, milles t\u00f5mmatakse etnilisi piire, avaldatakse suhtumist v\u00f5\u00f5rasse ning v\u00e4ljendatakse isiklikke ja kollektiivseid traumaatilisi kogemusi.<\/p>\n Juhendajad<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>prof\u00a0\u00dclo Valk ja prof\u00a0Charles Ramble (K\u00f5rgemate \u00d5pingute Praktiline Kool (EPHE, Prantsusmaa), oponendid prof\u00a0Cristiana Turini (Macerata \u00dclikool) ja prof\u00a0Daniel Berounsk\u00fd (Praha Karli \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Sotsiaalteaduste valdkond<\/strong><\/span><\/p>\n Artur Simonyan<\/strong>\u00a0<\/strong>kaitses \u00f5igusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eRegional international law in Eurasia\u201c<\/a>\u00a0(\u201eRegionaalne rahvusvaheline \u00f5igus Euraasias\u201c).<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti, kuidas on Venemaa \u00fcritanud n\u00f5ukogudej\u00e4rgses Euraasias kujundada eraldi regionaalset rahvusvahelist \u00f5igust, milliseid tulemusi see on andnud ja kuidas sellega seotud riigid on sellele reageerinud. Venemaa on p\u00fc\u00fcdnud v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada uut \u00f5iguslike p\u00f5him\u00f5tete, normide ja diskursuste kogumit, mis oleks koosk\u00f5las tema geopoliitiliste eesm\u00e4rkide ja ideoloogiaga. Selline imperialistlik l\u00e4henemine ei arvesta regionaalsete erip\u00e4radega.<\/p>\n Juhendajad<\/em>\u00a0prof\u00a0Lauri M\u00e4lksoo ja kaasprof\u00a0Merilin Kiviorg, oponent prof\u00a0Sergey Sayapin (KIMEP-i \u00dclikool, Kasahstan).<\/em><\/p>\n Triinu Soomere<\/strong>\u00a0<\/strong>kaitses haridusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eDoctoral students\u2019 perspectives on learning about teaching in the higher education context\u201c<\/a>\u00a0(\u201eDoktorantide arvamused \u00f5petama \u00f5ppimisest k\u00f5rghariduse kontekstis\u201c).<\/p>\n \u00dclikoolis on \u00f5petamine \u00fcks doktorantide t\u00f6\u00f6\u00fclesannetest, kuid varasemad uuringud on n\u00e4idanud, et doktorandid ei tunne, et oleksid \u00f5petamiseks h\u00e4sti valmis. Doktorit\u00f6\u00f6s intervjueeriti nelja Eesti k\u00f5rgkooli doktorante ning tulemuste p\u00f5hjal tehti \u00fclikoolidele mitu ettepanekut doktorantide formaalse ja mitteformaalse \u00f5ppe, \u00fclikoolide karj\u00e4\u00e4rimudeli ning doktorantide juhendajate rolli kohta \u00f5petama \u00f5ppimisel.<\/p>\n Juhendajad\u00a0kaasprof\u00a0Mari Karm ja kaasprof\u00a0Torgny Rox\u00e5 (Lundi \u00dclikool), oponent prof\u00a0Mari Murtonen (Turu \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Nguyen Hoang Quan Tran<\/strong>\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0\u00e4rijuhtimise alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201ePerception of organisational culture in terms of task and relationship orientations in Vietnam\u201c<\/a>\u00a0(\u201eOrganisatsioonikultuuri tajumine \u00fclesannetele ja suhetele orienteerituse seisukohalt Vietnamis\u201c).<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6s loodi uus organisatsioonikultuuri hindamise k\u00fcsimustik, mis kohandati spetsiaalselt Vietnami organisatsioonidele. Uus instrument pOC_TSU t\u00f5stab esile \u00fclesannetele, \u00fchtsusele ja staatusele orienteerituse rolli ning n\u00e4itab, et Vietnami t\u00f6\u00f6tajate arusaam organisatsioonikultuurist on orienteeritud rohkem \u00fclesannetele kui suhetele.<\/p>\n Juhendajad<\/em>\u00a0prof\u00a0Maaja Vadi ja kaasprof\u00a0Krista Jaakson, oponendid prof\u00a0Mukta Kulkarni (India Bangalore Juhtimisinstituut) ja kaasprof\u00a0Mike Franz Wahl (Tallinna Tehnika\u00fclikool).<\/em><\/p>\n Meditsiiniteaduste valdkond<\/strong><\/span><\/p>\n Karl Kuusik<\/strong>\u00a0<\/strong>kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eEffects of remote ischaemic preconditioning on arterial stiffness, organ damage and metabolomic profile in patients with lower extremity artery disease\u201c<\/a>\u00a0(\u201eKaugisheemilise eelkohastamise m\u00f5ju arterite j\u00e4ikusele, organkahjustusele ja metaboolsele profiilile alaj\u00e4semete arterite ateroskleroosiga patsientidel\u201c).<\/p>\n Kaugisheemiline eelkohastamine on protseduur,\u00a0mille eesm\u00e4rk on kaitsta kudesid ja elundeid verevarustuse h\u00e4iretest tingitud kahjustuste eest.\u00a0Patsiendile tekitatakse (tavaliselt \u00f5lavarrel verer\u00f5humansetiga) korduvad l\u00fchiajalised verevarustuse katkestused ja seej\u00e4rel verevarustus taastatakse. Uuringu tulemused n\u00e4itasid, et\u00a0arterite j\u00e4ikuse n\u00e4itajad paranesid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt ja keskmine arteriaalne verer\u00f5hk langes.\u00a0See on ohutu ja kergesti rakendatav protseduur, mis kaitseb keha kudesid ja elundeid verevarustuse h\u00e4iretest tingitud kahjustuste eest, v\u00e4hendab riske ja muudab ravi t\u00f5husamaks.<\/p>\n Juhendajad prof<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>Jaak Kals, prof\u00a0Jaan Eha ja prof\u00a0Mihkel Zilmer, oponent prof\u00a0Anne Lejay (Strasbourgi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Seungbaek Lee\u00a0<\/strong>kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eMining biomarkers for infertility-associated conditions. Studies on polycystic ovary syndrome and recurrent implantation failure through microbiome and AI-based approaches\u201c.<\/p>\n Pol\u00fcts\u00fcstiliste munasarjade s\u00fcndroom esineb igal kaheksandal naisel, p\u00f5hjustades ebaregulaarseid menstruaalts\u00fckleid, sh anovulatsiooni (munarakkude k\u00fcpsemise h\u00e4iret), ja see on seotud ka meeleoluh\u00e4irete esinemissagedusega. Doktorit\u00f6\u00f6s pakuti v\u00e4lja uusi teadmisi mikrobioomi rollist naise reproduktiivtervises ja pol\u00fcts\u00fcstiliste munasarjade s\u00fcndroomi diagnoosi kliinilises k\u00e4sitluses ning toodi esile tehisintellekti v\u00f5imalused endomeetriumi histoloogilise hindamise protokollide t\u00e4iustamisel.<\/p>\n Juhendajad prof<\/em>\u00a0Andres Salumets, prof Elin Org, prof Terhi Piltonen (Oulu \u00dclikool) ja lektor Riikka K. Arffman (Oulu \u00dclikool), oponent dots Kirsi Gr\u00f6ndahl-Yli-Hannuksela (Turu \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Kelli Somelar-Duracz\u00a0<\/strong>kaitses arstiteaduse alal\u00a0doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eThe molecular and cellular mechanisms of brain plasticity impairing factors\u201c<\/a>\u00a0(\u201eAju plastilisust kahjustavate tegurite molekulaarsed ja rakulised mehhanismid\u201c).<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6 k\u00e4igus tehtud katsed n\u00e4itasid, et krooniline neuropaatiline valu p\u00f5hjustab \u00e4revust ja depressioonilaadset k\u00e4itumist ning m\u00e4luh\u00e4ireid, millega kaasnevad neurogeneesi p\u00e4rssumine ning mikrogliia reaktiivsuse suurenemine. Pikaajaline D-vitamiini puuduj\u00e4\u00e4k p\u00f5hjustab h\u00e4ireid l\u00fchi- ja pikaajalises m\u00e4lus, \u00fcmber\u00f5ppimise v\u00f5imes ja enesehoolitsusk\u00e4itumises, hipokampuses t\u00e4heldati neurogeneesi langust ja neurop\u00f5letiku ilminguid. Uued teadmised aju plastilisuse alusmehhanismidest v\u00f5ivad tulevikus aidata v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada ennetus- ja ravistrateegiaid.<\/p>\n Juhendajad kaasprof K\u00fclli Jaako ja prof Anti Kalda, oponent\u00a0<\/em>prof Markus Forsberg (Ida-Soome \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Katrin Tomson-Johanson\u00a0<\/strong>kaitses neuroteaduste alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eImpulsivity, serum lipids and serotonin-related functional gene variants\u201c<\/a>\u00a0(\u201eImpulsiivsus, seerumi lipiidid ja serotoniinis\u00fcsteemi funktsionaalsed geenivariandid\u201c).<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6 uuringus, mis h\u00f5lmas Eesti laste isiksuse, k\u00e4itumise ja tervise uuringu esinduslikku s\u00fcnnikohorti, anal\u00fc\u00fcsiti kolesterooli, geneetiliste markerite ja impulsiivsuse keerulist vastastikm\u00f5ju lapsep\u00f5lvest kuni t\u00e4iskasvanueani. Muu hulgas leiti, et kolesteroolitase ei m\u00f5juta impulsiivsust, riskik\u00e4itumist v\u00f5i enesetapum\u00f5tteid eri sugupooltel ja eri vanuses \u00fcheti: k\u00f5rge kolesteroolitase muudab A\/A genot\u00fc\u00fcbiga mehed v\u00e4hem, kuid sama genot\u00fc\u00fcbiga naised rohkem impulsiivseks.<\/p>\n Juhendaja<\/em>\u00a0prof<\/em>\u00a0Jaanus Harro, oponent dr Istv\u00e1n Bitter (Semmelweisi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkond<\/strong><\/span><\/p>\n Ritums Cepitis\u00a0<\/strong>kaitses keemia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eModelling structural and geometrical effects in carbon dioxide and oxygen electrocatalysis\u201c<\/a>\u00a0(\u201eStruktuuriliste ja geomeetriliste efektide modelleerimine s\u00fcsinikdioksiidi ja hapniku elektrokatal\u00fc\u00fcsis\u201c).<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti\u00a0struktuuriliste ja geomeetriliste muutuste m\u00f5ju elektrokatal\u00fc\u00fctilistele reaktsioonidele, kasutades tiheduse funktsionaalse teooria arvutusi.\u00a0Uuringutes keskenduti\u00a0s\u00fcsinikdioksiidi ja\u00a0hapniku\u00a0redutseerimisreaktsioonile.T\u00f6\u00f6s tutvustatakse geomeetrilist k\u00f5verust kui uut muutujat elektrokatal\u00fc\u00fcsis. Geomeetrilise efekti tahtlik rakendamine ja geomeetria adaptiivse katal\u00fc\u00fcsi eksperimentaalne teostamine v\u00f5ib m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurendada nt hapniku eraldumist\u00a0(elektrol\u00fc\u00fcserites ja akudes), hapniku redutseerumist (k\u00fctuseelementides ja akudes), s\u00fcsinikdioksiidi redutseerumist (energiamuundamises ja s\u00fcsinikuneutraalsuse saavutamiseks) ning l\u00e4mmastiku redutseerumist (rohelise ammoniaagi tootmiseks).<\/p>\n Juhendajad<\/em>\u00a0kaasprof Nade\u017eda Kongi ja teadur Vladislav Ivani\u0161t\u0161ev, oponent prof Kai S. Exner (Duisburg-Esseni \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Stefano Ciaci\u00a0<\/strong>kaitses matemaatika alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eTransfinite geometric properties of the unit ball in Banach spaces\u201c<\/a>\u00a0(\u201eBanachi ruumi \u00fchikkera transfiniitsed geomeetrilised omadused\u201c).<\/p>\n Banachi ruumi geomeetrias m\u00e4ngib olulist rolli\u00a0tema\u00a0\u00fchikkera struktuur.\u00a0Kui \u00fchikkera iga viilu diameeter on kaks, \u00f6eldakse, et Banachi ruumil on lokaalne diameeter-2-omadus. Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti s\u00fcstemaatiliselt klassikaliste diameeter-2-omaduste, peaaegu-ruudu-omaduse ja oktaeedriliste normide transfiniitseid analooge. \u00dcldiselt k\u00e4ituvad transfiniitsed analoogid olemasolevatest diameeter-2-omadustest erinevalt ja on tehniliselt keerulisemad. Seega sai diameeter-2-omadusega ruumide ja nendega seotud m\u00f5istete senine teooria olulise t\u00e4ienduse.<\/p>\n Juhendajad<\/em>\u00a0kaasprof Johann Langemets ja dr Aleksei Lissitsin, oponent prof Vladimir Kadets (Holoni Tehnikainstituut).<\/em><\/p>\n Iman Dadras<\/strong>\u00a0<\/strong>kaitses f\u00fc\u00fcsikalise infotehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eLow power neural network-based control and actuation solutions for insect-scale robots\u201c<\/a>\u00a0(\u201eMadala v\u00f5imsusega n\u00e4rviv\u00f5rgup\u00f5hised juhtimis- ja aktiveerimislahendused putukam\u00f5\u00f5tmeliste robotite jaoks\u201c).<\/p>\n Tulevikus v\u00f5ivad tillukesed, putukasuurused robotid iseseisvalt t\u00e4ita \u00fclesandeid avastamata alade uurimisel, otsingu- ja p\u00e4\u00e4stemissioonidel v\u00f5i keskkonnaseirel. Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti v\u00e4ikse v\u00f5imsusega pehmete t\u00e4iturite kasutamist, mis v\u00f5imaldaks robotitel roomates energiat s\u00e4\u00e4sta, ning t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja energias\u00e4\u00e4stlik kujutise tuvastamise skeem, et robotid saaksid keskkonnas iseseisvalt navigeerida.<\/p>\n Juhendajad prof\u00a0Alvo Aabloo ja prof\u00a0Jaan Raik (Tallinna Tehnika\u00fclikool), oponent prof\u00a0Haralampos-G. Stratigopoulos (Sorbonne\u2019i \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Dmytro Danilian<\/strong>\u00a0<\/strong>kaitses materjaliteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201ePhotocatalytic materials for water treatment and antimicrobial applications\u201c<\/a>\u00a0(\u201eFotokatal\u00fc\u00fctilised materjalid veepuhastuse ja antimikroobsete rakenduste jaoks\u201c).<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6s keskenduti titaandioksiidil (TiO\u2082) ja tsinkoksiidil (ZnO) p\u00f5hinevate fotokatal\u00fc\u00fctiliste materjalide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele vee puhastamiseks ja antimikroobsete katete valmistamiseks. Esmalt\u00a0uuriti\u00a0vee puhastamiseks kasutatavaid\u00a0fotokatal\u00fc\u00fctilisi\u00a0osakesi, teiseks\u00a0akr\u00fc\u00fclmaatriksis olevaid,\u00a0ZnO ja ZnO\/Ag nano- v\u00f5i mikroosakestel p\u00f5hinevaid fotokatal\u00fc\u00fctilisi antimikroobseid pinnakatteid vineeril ja roostevabal terasel\u00a0ning kolmandaks\u00a0kaubanduslikke TiO\u2082-p\u00f5hiseid fotokatal\u00fc\u00fctilisi aknaklaase.<\/p>\n Juhendajad kaasprof Vambola Kisand, kaasprof Rainer P\u00e4rna ja prof Angela Ivask, oponent Andrei Kanaev (Sorbonne\u2019i \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Arun Kumar Devarajan\u00a0<\/strong>kaitses mikrobioloogia erialal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eMicrobes and climate change: insights from plant-microbe interactions in rice phyllosphere and soil microbiomes in subarctic grasslands\u201c<\/a>\u00a0(\u201eMikroobid ja kliimamuutused: taime-mikroobi interaktsioonid riisi f\u00fcllosf\u00e4\u00e4ris ja mulla mikrobioomid subarktilistes rohumaades\u201c).<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti taimedega seotud mikroobikoosluste omadusi kliimamuutuste kontekstis. Uurides p\u00f5uakindla riisi lehtedelt eraldatud bakterite v\u00f5imet suurendada riisitaimede osmotolerantsust ja saagikust p\u00f5ua tingimustes, selgus, et k\u00f5ige paremini parandas taimede stressitaluvust\u00a0Bacillus megaterium\u2019i\u00a0<\/em>t\u00fcvi PB50. Teiseks\u00a0uuriti mulla soojenemise m\u00f5ju risosf\u00e4\u00e4ri ja juurevaba mulla mikroobikooslustele subarktilistel rohumaadel.\u00a0Leiti, et pikemal soojenemisel v\u00f5ib bakteritega toimuva m\u00f5jul suureneda N2<\/sub>O emissioon mullast.<\/p>\n Juhendajad<\/em>\u00a0kaasprof Marika Truu, prof Jaak Truu ja prof Ivika Ostonen-M\u00e4rtin, oponent kaasprof Kim Yrj\u00e4la (Helsingi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Heigo Ers\u00a0<\/strong>kaitses keemia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eAdsorption and structuring processes at single crystal electrode \u2013 ionic liquid interface \u2013 insights from simulations and\u00a0in situ<\/em>\u00a0studies\u201c<\/a>\u00a0(\u201eAdsorptsioon ja elektrilise kaksikkihi struktuur mudelelektroodi ja ioonvedeliku piirpindadel\u201c).<\/p>\n Vajadus \u00fcha v\u00e4iksemate ja v\u00f5imsamate elektroonikakomponentide\u00a0ja\u00a0energiasalvestusseadmete j\u00e4rele on ajendanud otsima uudseid lahendusi. T\u00e4helepanu all on nii superkondensaatorites kasutatavad\u00a0elektrol\u00fc\u00fcdid kui ka \u00fcksikutel molekulidel p\u00f5hinevad juhtmed ja l\u00fclitid.\u00a0Need\u00a0aga p\u00f5hinevad elektroodi ja elektrol\u00fc\u00fcdi vahelisel\u00a0alal\u00a0toimuvatel adsorptsiooni- ja laengu\u00fclekandeprotsessidel.\u00a0Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti ioonide ja molekulide adsorptsiooni ja paiknemist elektroodi ja ioonvedeliku piirpindadel. M\u00f5\u00f5tmistest j\u00e4reldus, et tihe bip\u00fcridiini kiht moodustub k\u00f5igil uuritud pindadel, kuid kihi struktuur s\u00f5ltus oluliselt valitud elektroodist. Tulemused n\u00e4itasid, et varasemate bip\u00fcridiini adsorptsiooni uuringute tulemused vesilahustest pole otse \u00fclekantavad ioonvedelikele, mis r\u00f5hutab adsorptsiooni ja struktureerumisprotsesside keerukust.<\/p>\n Juhendajad<\/em>\u00a0teadur Piret Pikma, teadur Vladislav Ivani\u0161t\u0161ev ja prof Enn Lust, oponent prof Alexei Kornyshev (Imperial College London).<\/em><\/p>\n Kaarel Kisand\u00a0<\/strong>kaitses keemia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eResorcinol-derived carbon-based catalysts for polymer electrolyte fuel cell cathodes\u201c<\/a>\u00a0(\u201eResortsinoolist valmistatud s\u00fcsinikup\u00f5hised katal\u00fcsaatorid pol\u00fcmeerelektrol\u00fc\u00fct-k\u00fctuseelementide katoodidele\u201c).<\/p>\n Pol\u00fcmeerelektrol\u00fc\u00fct-k\u00fctuseelemendid, mis kasutavad k\u00fctusena vesinikku, on sobiv energiaallikas paljudeks rakendusviisideks n\u00e4iteks autot\u00f6\u00f6stuses, merenduses ja varutoitena. K\u00fctuseelementides katal\u00fcsaatorina kasutatav plaatina on aga kallis ja seda on raske k\u00e4tte saada. Doktorit\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk oli arendada v\u00e4\u00e4rismetallivabu katal\u00fcsaatoreid, mis v\u00f5imaldaksid k\u00fctuseelementide laiemat kasutuselev\u00f5ttu, kasutades s\u00fcsiniku l\u00e4hteainena alk\u00fc\u00fclresortsinoole.<\/p>\n Juhendajad<\/em>\u00a0kaasprof Ave Sarapuu ja prof Kaido Tammeveski, oponent Justus Masa (Max Plancki Instituut).<\/em><\/p>\n David Knapp<\/strong>\u00a0<\/strong>kaitses inimgeograafia ja regionaalplaneerimise alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eThe relationship between residential segregation, school segregation and family context\u201c<\/a>\u00a0(\u201eElukohasegregatsiooni, koolisegregatsiooni ja perekondliku konteksti seosed\u201c).<\/p>\n Senised uuringud n\u00e4itavad, et segregatsioon \u00fches eluvaldkonnas v\u00f5ib seda p\u00f5hjustada ka teistes eluvaldkondades ning p\u00f5lvkonniti edasi kanduda, tekitades nn ruumilise eraldatuse n\u00f5iaringi. Doktorit\u00f6\u00f6 tulemused osutavad, et segregatsiooni v\u00e4hendamine koolides aitab t\u00f5en\u00e4oliselt kaasa v\u00e4hemuste l\u00f5imumisele ja v\u00f5imaluste v\u00f5rdsustumisele hilisemas eas. Ruumilise eraldatuse v\u00e4hendamine n\u00f5uab aga terviklikku k\u00e4sitlust, mis arvestab nii eraldatust elukohtades kui ka koolivalikut ja majanduslikku ebav\u00f5rdsust.<\/p>\n Juhendajad prof<\/em>\u00a0Tiit Tammaru, dr Anneli K\u00e4hrik ja dr Kadri Leetmaa, oponent prof Hans Thor Andersen (Aalborgi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Akmal Kosimov\u00a0<\/strong>kaitses keemia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eTemplate-assisted mechanosynthesis (TAMS) for the production of bifunctional transition metal-based catalysts\u201c<\/a>\u00a0(\u201eMalli abil mehhanokeemilise s\u00fcnteesi meetod (TAMS) bifunktsionaalsete siirdemetallikatal\u00fcsaatorite tootmiseks\u201c).<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6s optimeeriti katal\u00fcsaatormaterjale tsink-\u00f5hk-akude jaoks, millel on suur energiatihedus, kuid v\u00e4ike v\u00f5imsustihedus ja piiratud stabiilsus, mis on tingitud aeglasest hapniku redutseerumisest ja selle eraldumise reaktsioonidest. Keskenduti koobalti-, raua- ja niklip\u00f5histe katal\u00fcsaatorite s\u00fcnteesimisele ja iseloomustamisele. V\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud metoodika on s\u00e4\u00e4stlikum ja kulut\u00f5husam kui kaubanduslikud plaatinar\u00fchma katal\u00fcsaatorid, n\u00f5uab v\u00e4hem energiat ja aega ega tekita m\u00fcrgiseid j\u00e4\u00e4tmeid.<\/p>\n Juhendaja<\/em>\u00a0kaasprof Nade\u017eda Kongi, oponent prof Elena Baranova (Ottawa \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Maria Maloverjan\u00a0<\/strong>kaitses biomeditsiini tehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eOptimizing cell-penetrating peptide-based nanoparticles for delivery of nucleic acid therapeutics\u201c<\/a>\u00a0(\u201eRakkudesse penetreeruvatel peptiididel p\u00f5hinevate nanopartiklite omaduste optimeerimine nukleiinhapete transpordiks\u201c).<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti tegureid, mis p\u00e4rsivad rakkudesse penetreeruvate peptiidide ja nukleiinhapete komplekside t\u00f5husust m\u00e4rklaudgeenide m\u00f5jutamisel, ning viise, kuidas seda t\u00f5husust suurendada. Muu hulgas n\u00e4itavad tulemused, et osakestele moodustuva valgukrooni koostis s\u00f5ltub kasutatud seerumist ning valgukroon m\u00f5jutab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt osakeste transfektsiooni ja efektiivsust kultuuris kasvatatavates rakkudes.<\/p>\n Juhendajad prof Margus Pooga ja prof Ana Rebane, oponent prof Roland Brock (Radboudi \u00dclikooli Kliinikum).<\/em><\/p>\n Kerli Martin\u00a0<\/strong>kaitses keemia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eRecognition of carboxylates by synthetic receptors \u2013 from structure-affinity studies to solid-contact anion-selective electrode prototyping\u201c<\/a>\u00a0(\u201eKarboks\u00fclaatide tuvastamine s\u00fcnteetiliste retseptorite abil \u2013 struktuur-afiinsuse uuringutest tahkiskontaktiga anioonselektiivse elektroodi protot\u00fc\u00fcbini\u201c).<\/p>\n Anioonide sisalduse reaalajas m\u00e4\u00e4ramiseks on vaja arendada lihtsaid anal\u00fcsaatoreid. Keerukamate ioonide, ise\u00e4ranis\u00a0orgaaniliste anioonide m\u00e4\u00e4ramine\u00a0on\u00a0j\u00e4tkuvalt lahendamata probleem, kuna ei ole leitud piisavalt h\u00e4id ionofoore, millega valmistada elektroodi membraani. Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti\u00a0olulise orgaaniliste anioonide perekonna, monokarboks\u00fclaatide vastasm\u00f5ju potentsiaalsete uute ionofooridega.\u00a0Leiti, et karboks\u00fclaatanioonide sidumiseks on k\u00f5ige sobivamad planaarsed tetradentaatsed retseptorid.<\/p>\n Juhendaja<\/em>\u00a0prof Ivo Leito, oponent\u00a0prof Claudia Caltagirone (Cagliari \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Joonas Merisalu\u00a0<\/strong>kaitses f\u00fc\u00fcsikalise infotehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eResistive switching in memristor structures with multilayer dielectrics\u201c<\/a>\u00a0(\u201eTakistusl\u00fclitused mitmekihilistel dielektrikutel p\u00f5hinevates m\u00e4lustruktuurides\u201c).<\/p>\n Teadusuuringud n\u00e4itavad, et infosalvestusseadmete m\u00e4lumahu edasine suurendamine muutub \u00fcha keerukamaks, aegan\u00f5udvamaks ja kulukamaks. \u00dcks potentsiaalne uudne m\u00e4lutehnoloogia on takistusm\u00e4lu ehk memristor, mis ei p\u00f5hine enam elektrilaengu s\u00e4ilitamisel, vaid materjali takistuse muutmisel. Doktorit\u00f6\u00f6 raames valmistati t\u00e4nap\u00e4eva arvutikiipides kasutatavatest materjalidest tehtud memristorstruktuure ja uuriti nende sobivust kasutamiseks uue p\u00f5lvkonna m\u00e4luseadistes.<\/p>\n Juhendajad em-prof Jaan Aarik, prof Kaupo Kukli ja kaasprof Aile Tamm, oponent dr Robert Zierold (Hamburgi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Kristel M\u00f6ls\u00a0<\/strong>kaitses materjaliteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eMetastable TiO2<\/sub>-II in atomic layer deposited thin and ultrathin films: stabilization, properties and impact on film growth\u201c<\/a>\u00a0(\u201eMetastabiilne TiO2<\/sub>-II aatomkihtsadestatud \u00f5hukestes ja \u00fcli\u00f5hukestes kiledes: stabiliseerimine, omadused ja m\u00f5ju kilede kasvule\u201c).<\/p>\n Titaandioksiidil (TiO\u2082) on selle eriliste omaduste t\u00f5ttu palju olulisi rakendusviise: seda kasutatakse v\u00e4rvi-, paberi-, ravimi- ja kosmeetikat\u00f6\u00f6stuses, aga see pakub suurt huvi ka mikro- ja nanoelektroonika- ning optikat\u00f6\u00f6stusele. Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti l\u00e4hemalt titaandioksiidi modifikatsiooni TiO\u2082-II, mis \u00f5nnestus edukalt stabiliseerida. T\u00e4nu sellele saadi kinnitust, et TiO\u2082-II optilised ja mehaanilised omadused on algvormist tunduvalt paremad. See on hea l\u00e4htepunkt TiO\u2082-II rakendamiseks n\u00e4iteks fotokatal\u00fc\u00fcsis ja suure k\u00f5vadusega funktsionaalsetes pinnakatetes.<\/p>\n Juhendajad em-prof Jaan Aarik ja kaasprof Hugo M\u00e4ndar, oponendid Sandra Stanionyt\u0117 (Vilniuse F\u00fc\u00fcsikateaduste ja Tehnoloogia Keskus) ja Tom\u00e1\u0161 Roch (Bratislava Comeniuse \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Huy Qui Vinh Nguyen\u00a0<\/strong>kaitses keemia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eDevelopment of carbon supported Pt\u2013CeO2<\/sub>\u00a0catalysts for proton exchange membrane fuel cells\u201c<\/a>\u00a0(\u201eS\u00fcsinikule sadestatud Pt-CeO2<\/sub>\u00a0katal\u00fcsaatorite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine prootonvahetusmembraan-k\u00fctuseelementidele\u201c).<\/p>\n Vesinikutehnoloogiast\u00a0on\u00a0saanud maailmamajanduse lahutamatu osa. Muu hulgas otsitakse\u00a0vesiniku\u00a0p\u00f5hjal\u00a0s\u00fcnteesitud alternatiivseid k\u00fctuseid\u00a0ja selles valguses on oluline ka otsemetanool-k\u00fctuseelementide (DMFC) arendus. Doktorit\u00f6\u00f6 k\u00e4igus t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja l\u00e4bimurdeline Pt\u2013CeO2<\/sub>\/C anoodkatal\u00fcsaator, mis on v\u00e4hemalt sama aktiivne ja stabiilne kui seni kirjeldatud parimad katal\u00fcsaatorid. Selleks\u00a0optimeeriti edukalt Pt ja CeO2<\/sub>\u00a0nanoosakeste s\u00fcnteesimeetodeid.\u00a0P\u00f5hjalikult uuriti katal\u00fcsaatorite struktuuri ja elektrokeemilist aktiivsust.\u00a0Selgitati v\u00e4lja mitmed s\u00fcnteesi v\u00f5tmetegurid, mis m\u00f5jutavad metanooli oks\u00fcdeerimisaktiivsust katal\u00fcsaatoritel, ja t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja\u00a0parem\u00a0DMFC katal\u00fcsaatori s\u00fcsinikkandjamaterjal.<\/p>\n Juhendajad<\/em>\u00a0prof Jaak Nerut, prof Enn Lust ja lektor Heili Kasuk, oponent abiprof Jonathan Quinson (Aarhusi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Sylvester Ikenna Ofili<\/strong>\u00a0<\/strong>kaitses geoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eGeochemistry and depositional environments of two black shale formations: the Baltoscandian Cambrian-Ordovician Alum Shale and the Cretaceous Lokpanta Oil Shale\u201c<\/a>\u00a0(\u201eKambriumi-ordoviitsiumi vanusega Baltoskandia alum-kilt ja kriidi vanusega Nigeeria Lokpanta p\u00f5levkivi: kahe musta kilda geokeemia ja tekkekeskkond\u201c).<\/p>\n Mustad kildad on kogu maailmas laialt levinud settekivimid, mis pakuvad v\u00e4\u00e4rtuslikke teadmisi maa geoloogilisest ajaloost. M\u00f5lemad t\u00f6\u00f6s uuritud kildad on rikkad uraani, mol\u00fcbdeeni ja vanaadiumi poolest, kuid Eesti alum-kildas (graptoliitargilliit) on neid metalle rohkem kui Lokpanta p\u00f5levkivis, samuti on meie omas rohkelt kvartsi, K-p\u00e4evakivi ja K-vilgu\/illiidi mineraale. Erinevust on v\u00f5inud m\u00f5jutada orgaanikarikka muda erinev settimise kiirus.<\/p>\n Juhendajad<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>k\u00fclalisprof\u00a0Alvar Soesoo (Tartu \u00dclikool ja Tallinna Tehnika\u00fclikool) ja prof\u00a0Leho Ainsaar, oponent kaasprof\u00a0Jurga Lazauskiene (Vilniuse \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Kaja Pae<\/strong>\u00a0<\/strong>kaitses f\u00fc\u00fcsika alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eElectron-phonon interactions in local degenerate electronic states in solids\u201c<\/a>\u00a0(\u201eElektron-foononinteraktsioonid tahkiste lokaalsetes k\u00f5dunud elektronolekutes\u201c).<\/p>\n Vibrooninteraktsioon lokaalsete tuumade v\u00f5nkumiste ja elektronide liikumise vahel on sageli v\u00e4ike ja see j\u00e4etakse arvutuste lihtsustamiseks arvesse v\u00f5tmata. Siiski esineb s\u00fcsteeme, kus selle arvestamine on vajalik, ning sellega kaasnevad omap\u00e4rased ja olulised kvantefektid. Doktorit\u00f6\u00f6s esitati esimest korda rangelt kvantmehaaniline teooria ning vastavad arvutused kristalli lisanditsentri ja kristallv\u00f5re v\u00f5nkumiste vastasm\u00f5ju kirjeldamiseks.<\/p>\n Juhendaja<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>prof\u00a0Vladimir Hizhnyakov, oponent prof\u00a0Boris Tsukerblat (Negevi Ben-Gurioni \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Helle-Mai Piirsoo\u00a0<\/strong>kaitses materjaliteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eMechanical properties of nanocomposites with artificial periodic structure\u201c<\/a>\u00a0(\u201eKunstlikult valmistatud perioodilise struktuuriga nanokomposiitide mehaanilised omadused\u201c).<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti, kuidas on v\u00f5imalik m\u00f5jutada nanomaterjali mehaanilisi omadusi, luues kihilise struktuuriga nanokomposiite, et hakata uurima ka nende funktsionaalsust mikroelektromehaaniliste s\u00fcsteemidega seadmetes. Uuringud n\u00e4itasid, et \u00f5hukeste oksiidkilede mehaanilisi omadusi on v\u00f5imalik m\u00f5jutada kunstliku perioodilise kihilise struktuuriga. Mehaaniliselt vastupidavate komposiitkilede v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine v\u00f5iks v\u00f5imaldada arendada vastupidavamaid, v\u00f5imsamaid ja v\u00e4iksemaid seadeldisi.<\/p>\n Juhendajad kaasprof<\/em>\u00a0Aile Tamm, teadur Taivo J\u00f5giaas ja prof Kaupo Kukli, oponendid Ivo Utke (\u0160veitsi Riiklik Materjaliteaduse ja Tehnoloogia Labor) ja Nicolae Spalatu (Tallinna Tehnika\u00fclikool).<\/em><\/p>\n Nat\u00e0lia Pujol Gualdo<\/strong>\u00a0<\/strong>kaitses geenitehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eDecoding genetic associations of female reproductive health traits\u201c<\/a>\u00a0(\u201eNaiste reproduktiivtervisega seotud tunnuste geneetiliste seoste t\u00f5lgendamine\u201c).<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk on de\u0161ifreerida naiste reproduktiivtervise v\u00e4heuuritud tunnuste geneetilisi aluseid, kasutades \u00fclegenoomseid seoseuuringuid ja suuri genoomikaandmestikke (nt geenivaramu, rahvastikup\u00f5hised s\u00fcnnikohordid), mida t\u00e4iendavad elektroonsed terviseandmed ja bioloogilised m\u00f5\u00f5tmised. See v\u00f5ib pakkuda uusi v\u00f5imalusi haigusriskide ennustamiseks ja uute ravimsihtm\u00e4rkide leidmiseks.<\/p>\n Juhendajad\u00a0kaasprof\u00a0Triin Laisk, prof\u00a0Reedik M\u00e4gi, prof\u00a0Terhi Piltonen (Oulu \u00dclikool) ja dr\u00a0Riikka Arffman (Oulu \u00dclikool), oponent dr<\/em>\u00a0Ilkka Kalliala (Helsingi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Pille Pullonen-Raudvere\u00a0<\/strong>kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eFoundations of efficient and secure algorithm development for secure multiparty computation\u201c<\/a>\u00a0(\u201eTurvalise \u00fchisarvutuse kiire ja turvalise algoritmiarenduse alused\u201c).<\/p>\n Turvaline \u00fchisarvutus on meetod eri osapoolte privaatsete andmete kasutamiseks nii, et saada sisendite privaatsust s\u00e4ilitades \u00fchised tulemused. Kuidas tagada, et arvutuse k\u00e4igus infot ei leki? Doktorit\u00f6\u00f6s\u00a0defineeritakse\u00a0\u00fcldkuju, millele paljud turvalise \u00fchisarvutuse protokollid vastavad. Seda \u00fcldkuju saab kasutada\u00a0selleks, et v\u00e4iksematest protokollidest suuremaid algoritme kombineerida ning lihtsustada algoritmide turvalisuse t\u00f5estamist.\u00a0M\u00e4\u00e4ratletakse privaatsuse omadus ja\u00a0n\u00e4idatakse,\u00a0kuidas privaatseid protokolle saab kombineerida turvalistega.<\/p>\n Juhendajad<\/em>\u00a0kaasprof Sven Laur ja Dan Bogdanov (Cybernetica AS), oponendid kaasprof Mayank Varia (Bostoni \u00dclikool) ja kaasprof Bernardo Machado David (Kopenhaageni IT \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Reti Ranniku\u00a0<\/strong>kaitses loodusgeograafia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eImpact of environmental conditions and soil microbiome on greenhouse gas fluxes from soil and tree stems in hemiboreal drained peatland forest\u201c<\/a>\u00a0(\u201eKeskkonnatingimuste ja mulla mikrobioomi m\u00f5ju kasvuhoonegaaside voogudele hemiboreaalse k\u00f5dusoometsa mullast ja puut\u00fcvedest\u201c).<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6 tulemused n\u00e4itavad, et puut\u00fcvedest eralduvate kasvuhoonegaaside voogude v\u00e4ljaj\u00e4tmine metsa kasvuhoonegaaside bilansist v\u00f5ib p\u00f5hjustada metsa koguheite \u00fcle- v\u00f5i alahindamist, sest need m\u00e4ngivad olulist rolli temperatuurimuutustega seotud CO2<\/sub>\u00a0koguemissioonis. T\u00fcvede kasvuhoonegaasivood p\u00e4rinevad peamiselt mullast, n\u00e4iteks t\u00fcvedest eralduv CH4<\/sub>\u00a0v\u00f5ib aastas t\u00fchistada ligi kolmandiku mulla CH4\u00a0<\/sub>sidumise efektist ja kasvada m\u00e4rjemal perioodil lausa 50%-ni.<\/p>\n Juhendajad kaasprof Kaido Soosaar ja prof \u00dclo Mander, oponent prof Vincent Gauci (Birminghami \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Fatemeh Rastgar<\/strong>\u00a0kaitses f\u00fc\u00fcsikalise infotehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eTowards reliable real-time trajectory optimization\u201c<\/a>\u00a0(\u201eUsaldusv\u00e4\u00e4rse reaalajas trajektoori optimeerimise arendamine\u201c).<\/p>\n Robotit, mis peab j\u00f5udma teekonna algusest l\u00f5pp-punkti ja v\u00e4ltima samal ajal takistusi, aitavad liikumise planeerimise algoritmid. Doktorit\u00f6\u00f6s tutvustatakse nelja uuenduslikku algoritmi, mis aitavad parandada liikumise planeerimise usaldusv\u00e4\u00e4rsust, mastaapsust ja arvutuslikku t\u00f5husust, arvestades trajektoori optimeerimise p\u00f5hiprobleeme ning oletuslikkuse ja mastaapsuse piiranguid.<\/p>\n Juhendajad kaasprof\u00a0Arun Kumar Singh ja prof\u00a0Alvo Aabloo, oponent prof Andreas M\u00fcller (Linzi Johannes Kepleri \u00dclikool).<\/em><\/p>\n Iris Reinula<\/strong>\u00a0<\/strong>kaitses botaanika ja m\u00fckoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eGenetic variation of grassland plants in changing landscapes\u201c<\/a>\u00a0(\u201eNiidutaimede geneetiline varieeruvus muutuvas maastikus\u201c).<\/p>\n Doktorit\u00f6\u00f6s hinnati maastiku struktuuri ja maakasutuse muutuse m\u00f5ju rohumaataimede geneetilisele mitmekesisusele ning geenivoolule m\u00e4giristiku ja hariliku nurmenuku n\u00e4itel. Kuna geneetiline mitmekesisus tagab organismide v\u00f5ime keskkonnamuutustega kohastuda, on selle kaitsmine ja s\u00e4ilitamine \u00fclioluline.<\/p>\n Juhendaja<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>
\n
\n
\n