{"id":2050,"date":"2024-08-29T22:50:35","date_gmt":"2024-08-29T19:50:35","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4738\/"},"modified":"2024-08-29T22:50:35","modified_gmt":"2024-08-29T19:50:35","slug":"4738","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4738\/","title":{"rendered":"Igavene \u00fcli\u00f5pilane"},"content":{"rendered":"<p><?xml encoding=\"utf-8\" ?><\/p>\n<p><strong>Kirjandus- ja kunstiteostest tuntud igavest \u00fcli\u00f5pilast v\u00f5ib Tartu t\u00e4navail, raamatukogudes ja loengusaalides kohata praegugi.<\/strong><\/p>\n<p>Igavesi \u00fcli\u00f5pilasi on kaht liiki. \u00dchtedele meeldib v\u00e4ga k\u00e4ia pidudel ja seltskondlikel kokkusaamistel. Nad tunnevad k\u00f5ikide aastak\u00e4ikude inimesi, teretavad ja patsutavad \u00f5lale. Nad armastavad \u00fclikooli ega raatsi kuidagi lasta lahti tema toitvast rinnast. Eks tuntakse neidki ning patsutatakse \u00f5lale.<\/p>\n<p>Teised ei tunne kedagi ja elavad vaikselt oma elu: veedavad p\u00e4evi raamatukogus ja kirjat\u00f6\u00f6d tehes. M\u00f5nikord tundub, et neid polegi olemas.<\/p>\n<p>Kriitiline August Jakobson lasi oma romaanis \u201eVana kaardiv\u00e4gi\u201c\u00a0(1935) \u00e4rgata igavesel tudengil Joel Neegosel piinavas pohmeluses. Too tudeng ei m\u00e4letanud m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalast prassingut, v\u00f5lad olid kasvanud lootusetult \u00fcle pea. Ometi oli ta legendaarne, vana kaardiv\u00e4e romantiline esindaja, kelle veidratest kangelastegudest teadis kogu linn.<\/p>\n<p>See kirjandusteos kirjeldas inimest, kes hoolimata \u00fchiskondlikust survest, rahalisest m\u00f5jutamisest ning allahindlusest eksamite ja arvestuste s\u00fcsteemis suutis hoiduda magistrikraadi saamisest k\u00fcmme aastat p\u00e4rast esmast immatrikuleerumist.<\/p>\n<p>Kaarel Tarand kirjutas 19.\u00a0veebruaril 2010 \u00d5petajate Lehes: \u201eEks neid, eriti oma raha eest kaua \u00f5ppijaid, leidub ju praeguseski \u00fclikoolis \u2013 aga nad pole kohviku-, k\u00f5rtsi- ega korporatsiooniboheemluse elemendid, sest \u00fclikoolis k\u00e4imise s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiks on neil loengus k\u00e4imine ja kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud aeg veedetakse t\u00f6\u00f6l, mitte vabas vormis vaimu ihudes. [\u2014]<\/p>\n<p>Aga siiski arvan, et neid, iga m\u00f5\u00f5dupuu j\u00e4rgi \u201eigavesi\u201c, pole \u00fcldarvult v\u00e4hem kui n\u00e4iteks aastal 1930 v\u00f5i 1990. Nende osat\u00e4htsus on v\u00e4henenud, sest immatrikuleerituid pole 2000 v\u00f5i 5000, vaid ligi 20\u00a0000\u00a0hinge (ikka endiselt r\u00e4\u00e4gin \u00fclikoolist, Tartu \u00dclikoolist). N\u00f5elad heinakuhjas on olemas ja k\u00fcll need torkavad ka, kui vaja.<\/p>\n<p>Kes Tartu pealt \u201eigavest \u00fcli\u00f5pilast\u201c \u00fcles ei leia, otsib arvatavasti valest kohast. Ega tunne vastutulijat \u00e4ra. Ega tal, igavesel, ju pea kohal helendavat s\u00f5\u00f5ri ole.\u201c<\/p>\n<p>Uuel\u00a0\u00f5ppeaastal j\u00f5ustuvate k\u00f5rgharidusseaduse muudatustega l\u00e4heb neil, kes tahaksid teist v\u00f5i enamat korda samal k\u00f5rgharidusastmel \u00f5ppida, elu keerulisemaks.\u00a0Kes on juba kord k\u00f5rghariduse omandanud, saab samal astmel uuesti tasuta \u00f5ppima asuda alles k\u00fcmme aastat p\u00e4rast l\u00f5petamist; enne seda tuleb ise maksta.<\/p>\n<p><em>Kasutatud katkendeid raamatust \u201eTartu \u00dclikool ja legendid\u201c. Menu Kirjastus 2012 (Tiina Kruus, \u201eIgavene \u00fcli\u00f5pilane\u201c)<\/em><\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kirjandus- ja kunstiteostest tuntud igavest \u00fcli\u00f5pilast v\u00f5ib Tartu t\u00e4navail, raamatukogudes ja loengusaalides kohata praegugi. Igavesi \u00fcli\u00f5pilasi on kaht liiki. \u00dchtedele meeldib v\u00e4ga k\u00e4ia pidudel ja seltskondlikel kokkusaamistel. Nad tunnevad k\u00f5ikide aastak\u00e4ikude inimesi, teretavad ja patsutavad \u00f5lale. Nad armastavad \u00fclikooli ega &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2049,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[50],"tags":[],"class_list":["post-2050","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-muide"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2050","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2050"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2050\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2049"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2050"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2050"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2050"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}