Virtsu l\u00e4hedal laiuvast Puhtu-Laelatu looduskaitsealast on aastak\u00fcmnete jooksul kujunenud Eesti looduseuurijate Meka. Laiduderohke rannikumeri pakub lindudele soodsaid v\u00f5imalusi r\u00e4ndepeatuseks ja pesitsemiseks, Puhtu poolsaar ja Laelatu puisniit on oma liigirikkuse poolest aga maailmakuulsad.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli makro\u00f6koloogia kaasprofessor Tsipe Aavik kinnitab, et Laelatu on Eesti taimeuurijate jaoks m\u00e4rgiline koht. Ta meenutab, et \u00fcli\u00f5pilasena oli tema praktikabaas veel vanas majas, mis 2007.\u00a0aastal maha p\u00f5les. 2015.\u00a0aastal avati uus bioloogiajaam n\u00fc\u00fcdisaegseks teadust\u00f6\u00f6ks sobilike laborite ja proovide hoiustamise ruumidega, kus Aavik n\u00fc\u00fcd ise noori kolleege juhendab.<\/p>\n
\u201eSee on paljudele loodusteaduse \u00fcli\u00f5pilastele esimene koht, kus nad saavad taimedega s\u00f5braks. Siin saadakse selgeks k\u00f5ik \u00f5ied, lehed ja juured. Vaata, siin on k\u00f5ik minu vanad tuttavad: harilik h\u00e4rghein, mets-harakputk, verev kurereha\u00a0\u2026\u201c osutab Aavik bioloogiajaamast vaid m\u00f5ni meeter eemal kasvavatele taimedele.<\/p>\n
\u00d6\u00f6 l\u00e4bi m\u00f6llas \u00f5ues suvine \u00e4ikesetorm, kuid n\u00fc\u00fcdseks on see taandunud \u00f5rnaks seenevihmaks. Pilvedest hoolimata siristavad \u00fcmberringi linnud ja \u00f5hk on \u00e4sjasest vihmast v\u00e4rske. Kuigi juba on p\u00e4rastl\u00f5una, on seni ilm teadlasi kammitsenud, enamik neist ootab oma tubades selle paranemist.<\/p>\n
Mitmekesisuse rekordala<\/strong><\/p>\n Terve Laelatu sumiseb suviti nagu mesitaru. Teadlased s\u00f5idavad Tartust kohale, peavad kolleegidega baasis suure laua taga plaani ja l\u00e4hevad siis \u00fcmbruskonna proovialadele laiali oma asju ajama. \u00dcks uurib, kuidas olukord tema katseplatsil on eelmiste aastatega v\u00f5rreldes muutunud, teine loendab tolmeldajaid, kolmas kogub proove, mida hiljem laboris uurida ja kirjeldada.<\/p>\n \u201eSuvepraksid algavad kohe p\u00e4rast jaanip\u00e4eva ja tegemist jagub s\u00fcgiseni, vahepeal peatuvad siin geoloogid, sageli tulevad ka teised kolleegid teadusseminare v\u00f5i kirjutamislaagreid pidama,\u201c seletab Aavik. Tema t\u00f6\u00f6r\u00fchm alustab oma Laelatu-hooaega juba kevadel, kui \u00f5itseb \u00fcks nende uurimisobjekt, nurmenukk. V\u00e4lit\u00f6id k\u00e4ivad nad tegemas peamiselt Poanse ja Tuudi proovialadel, paarik\u00fcmne kilomeetri kaugusel.<\/p>\n Kaitseala pindala on tublisti \u00fcle 3000\u00a0hektari. Puhtu poolsaarel asub endisest pargist kujunenud liigirikas laialehine salumets ning Laelatul on traditsioonilise maakasutuse toel kujunenud \u00fcks Euroopa liigirikkamaid niidukooslusi. Rannaniidud, roostuvad lahesopid ja endised puiskarjamaad suurendavad elurikkust veelgi.<\/p>\n Aavik r\u00e4\u00e4gib, et Laelatu puisniidult v\u00f5ib leida \u00fcle 500\u00a0soontaimeliigi (Eestis on neid kokku umbes 1500) ja siit on leitud kasvamas ligi kaks kolmandikku kodumaistest k\u00e4palistest. Rohkelt leidub ka samblaid ja samblikke.<\/p>\n Siinsamas puisniidul on registreeritud mitu taimede liigirikkuse maailmarekordit. Aavik m\u00e4letab \u00fcht neist, 2001.\u00a0aastal s\u00fcndinud tipptulemust h\u00e4sti. Ta tuli koos kaaslastega parasjagu taime\u00f6koloogia praktikumi ringk\u00e4igult ja k\u00f5ndis m\u00f6\u00f6da vana raudteetammi bioloogiajaama poole.<\/p>\n \u201eMeile s\u00f5itis vastu auto ja peatus, sealt vaatas v\u00e4lja \u00f5nnelik [bioloog] Kalevi Kull ja h\u00f5iskas: \u201eMe tegime rekordi! 76!\u201c 76 liiki soontaimi \u00fche ruutmeetri kohta oli t\u00f5esti enneolematu!\u201c meenutab Aavik.<\/p>\n Paradoksaalselt t\u00f5i rekordiuudis kaasa olukorra, kus teadlased ja asjaarmastajad selle hilisema \u00fcletamise ise keeruliseks tegid. K\u00f5ik tahtsid ju n\u00e4ha paika, kust nii palju erisuguseid taimi oli leitud. \u201eBotaanikuid, taime\u00f6kolooge ja tudengeid oli rekordipiirkonnas taimeruute tegemas rohkem kui kunagi varem. Hein oli sellest nii lamandunud, et seda ei saanud korralikult niitagi,\u201c jutustab Aavik.<\/p>\n Heina niitmine on liigirikkuse seisukohalt aga v\u00e4ga t\u00e4htis. Kui kulu j\u00e4\u00e4b maha, takistab see \u00fchelt poolt v\u00e4iksematel taimedel kasvamist ja teisalt saab muld mahaj\u00e4\u00e4nud rohust toitaineid, mis panevad vohama kiirekasvulised liigid, mis omakorda l\u00e4mmatavad oma aeglasemad konkurendid.<\/p>\n Teadust\u00f6\u00f6 \u00fchel ruutmeetril<\/strong><\/p>\n Taimeruutudest r\u00e4\u00e4kides sammume \u00fcle tee vaatama, mida need endast kujutavad. Kaks noorteadlast, Marianne Kivastik ja Iris Reinula, on t\u00f5tanud \u00e4ra kasutama kahe sajuhoo vahelist pausi. Nad on taimede vahele laotanud ruutmeetrisuuruse puidust raami, k\u00fckitavad selle k\u00f5rval ja kammivad k\u00e4tega l\u00e4bi selle sees kasvavat taimestikku.<\/p>\n \u201eNurmenukk, v\u00e4rv-varjulill, verev kurereha, v\u00f6\u00f6thuul-s\u00f5rmk\u00e4pp, h\u00e4rghein,\u201c loetleb Aavik liike, mille uurijad on paberile juba kirja pannud. Saan teada, et v\u00f6\u00f6thuul-s\u00f5rmk\u00e4pp, mille Eesti Orhideekaitse Klubi 2024.\u00a0aasta orhideeks valis, on kaitse all, aga Laelatul \u00fcsna sagedane. Teine k\u00e4paline siin on valge-tolmpea, mida mujal Eestis peaaegu ei leidugi.<\/p>\n \u201eSee aga on v\u00e4rvi-paskhein,\u201c tutvustab Aavik \u00fcht ohakalaadsete \u00f5itega isendit. \u201eSeda kummalise nimega taime on siinkandis palju ja natuke leidub teda ka Tartu \u00fcmbruses, aga mujal mitte\u00a0\u2013 keegi pole seni veel v\u00e4lja selgitanud, miks see nii on.\u201c<\/p>\n Ja juba n\u00e4itab ta j\u00e4rgmist lillakaspunase \u00f5isikuga lille: \u201eHarilik k\u00e4oraamat.\u201c Kuigi L\u00e4\u00e4ne-Eesti p\u00e4randniitudel tuleb teda \u00fcsna sageli ette, on liik k\u00e4palisena kaitse all. Samasse perekonda kuulub l\u00f5hnav k\u00e4oraamat, mis on aga palju haruldasem. \u201eSiin on kohati nii palju k\u00e4palisi, mis k\u00f5ik ju kuuluvad riikliku kaitse alla, aga kui kogu aeg vaadata, et neile peale ei astuks, ei saagi k\u00f5ndida,\u201c muigab ta.<\/p>\n Taimeuurijad selgitavad taustaks, et ruutmeeter on taimekoosluste uurimiseks rahvusvaheline standard. On ka teisi levinud m\u00f5\u00f5te, n\u00e4iteks 20\u00a0\u00d7\u00a020\u00a0cm, aga v\u00f5rreldud on ka lausa nii v\u00e4ikesi t\u00fckikesi nagu \u00fcks ruutsentimeeter. Liigiline mitmekesisus, mida sellises ruudus n\u00e4hakse, aitab anda hinnangu koosluse ja piirkonna kohta.<\/p>\n M\u00f5nda taime on \u00fcsna keeruline m\u00e4\u00e4rata, sest liike on palju ja \u00f5isikuta peab vahet tegema lehtede v\u00f5i varre detailide j\u00e4rgi, mis v\u00f5ivad olla m\u00f5ne muu liigiga \u00e4ravahetamiseni sarnased. Pealegi on L\u00e4\u00e4ne-Eesti p\u00e4randniitude liigiline koosseis teistsugune kui n\u00e4iteks Ida- v\u00f5i L\u00f5una-Eestis, sest siin on aluselisemad mullad.<\/p>\n Liikide m\u00e4\u00e4ramisel taimeruudus on oma m\u00f5ju isegi sellel, kuidas uurija istub v\u00f5i astub. Ruudu kohal p\u00f5lvili koogutades v\u00f5i istudes v\u00f5id olla kindel, et k\u00f5ik taimed said hoolega \u00fcle vaadatud ja kirja pandud, aga p\u00fcsti t\u00f5ustes avastad, et ruudu kohal k\u00f5rguv kerahein on hoopis m\u00e4\u00e4ramata j\u00e4\u00e4nud. Seep\u00e4rast tasub igaks juhuks ruutu mitme nurga alt ja v\u00f5imaluse korral ka mitme silmapaariga uurida.<\/p>\n \u201eLaelatu on kuni ruutmeetrini t\u00f5eline rekordala, siin on tehtud ka 20\u00a0\u00d7\u00a020 sentimeetri suuruse taimeruudu maailmarekord,\u201c lisab Aavik tagasi baasi poole jalutades. Suuremas skaalas on liigirikkaimad kooslused troopilised vihmametsad, aga rohumaade hulgas on see Eesti nurk igatpidi unikaalne.<\/p>\n V\u00f5hikuna taimeruudu k\u00f5rval seistes tundub arusaamatu, kuidas v\u00e4ikesel maa-alal k\u00fcll k\u00fcmneid ja k\u00fcmneid liike leidub. K\u00f5ik n\u00e4ib enam-v\u00e4hem \u00fchtlaselt roheline, siin-seal v\u00e4rvilaiguna paistmas \u00f5ied.<\/p>\n Aavik selgitab, et selles roheluses aitab selgust luua ka teine meetod v\u00e4ikese ala liigirohkuse m\u00e4\u00e4ramiseks: pihuproovide kogumine. V\u00f5rreldavaid pihuproove v\u00f5etakse igal aastal samalt alalt, et joonistuks pilt, kuidas ja millise aja jooksul seal kooslus muutunud on. T\u00e4pselt nii lihtne see ongi, kui k\u00f5lab: kindla suurusega katsealalt v\u00f5etakse peot\u00e4ied taimi, viiakse need tuppa ja seal m\u00e4\u00e4rab seltskond teadlasi t\u00e4pselt \u00e4ra, mis taimedega tegu on\u00a0\u2013 leht lehe ja k\u00f5rs k\u00f5rre haaval.<\/p>\n \u201eK\u00f5ik ei pruugi ju k\u00f5iki taimi peensusteni tunda. M\u00e4letan, kuidas istusime koos kolleegidega maa\u00fclikoolist laua \u00fcmber, muudkui uurisime ja m\u00e4\u00e4rasime. Kribud taimet\u00fckid, millest keegi teine sotti ei saanud, l\u00fckati botaanik Toomas Kuke ette, kes on \u00fcks Eesti parimaid taimetundjaid,\u201c kirjeldab Aavik.<\/p>\n Geneetiline kindlustuspoliis<\/strong><\/p>\n Looduskaitsetegevuses on seni keskendutud pigem liigilisele mitmekesisusele. Geneetiliselt on l\u00e4hemalt uuritud \u00fcsna v\u00e4heseid taimeliike, sest see on olnud seni v\u00f5rdlemisi kallim ja keerukam kui silmale n\u00e4htav liigiline mitmekesisus. Tsipe Aavikule, kelle uurimist\u00f6\u00f6 keskmes on ka geneetiline mitmekesisus, on eriliselt s\u00fcdamel\u00e4hedane aga just looduskaitsegeneetika suund.<\/p>\n J\u00e4reldoktorantuuris \u0160veitsi Riiklikus Tehnoloogiainstituudis \u00f5ppis ta, kuidas kasutada geneetilisi meetodeid, et maastikul toimuvaid \u00f6koloogilisi protsesse uurida. Seda noort ja kiirelt arenevat teadusvaldkonda nimetatakse populatsioonigeneetika ja maastiku\u00f6koloogia p\u00f5imimise t\u00f5ttu ka maastikugeneetikaks. 2011.\u00a0aastal Eestisse naastes hakkaski seda suunda edasi arendama.<\/p>\n \u201ePopulatsioonid peavad kohanema muutuvate keskkonnatingimustega. Geneetiline mitmekesisus on justkui kindlustuspoliis, mis aitab neil muudatustega toime tulla. Meie \u00fcks eesm\u00e4rke on kaardistada niidutaimede genoomis selliseid piirkondi, mis on kohastumuse seisukohalt olulised, siis saaksime seda teadmist ka \u00e4ra kasutada,\u201c \u00fctleb Aavik.<\/p>\n Kohastumuse seisukohalt oluline, n-\u00f6\u00a0funktsionaalne osa taimede kogugenoomis v\u00f5ib olla aga v\u00e4ga v\u00e4ike. \u201eP\u00f5him\u00f5tteliselt tundub see \u00fclesanne m\u00f5nikord nagu n\u00f5ela otsimine heinakuhjast\u00a0\u2013 tegeleme oma uurimist\u00f6\u00f6s selliste liikidega, kelle genoomi koosseisu ja funktsionaalsuse kohta varasemaid teadmisi ei ole,\u201c tunnistab ta.<\/p>\n Kui taimeruute saab uurida ka vihmase ilmaga, siis osa teadlasi on sunnitud ilusat ilma ootama. Meiega \u00fchineb Tartu \u00dclikooli entomoloogia teadur Virve S\u00f5ber, kes osaleb kahes Aaviku juhitavas suurprojektis tolmeldajate asjatundjana. \u00dcheskoos p\u00fc\u00fcavad nad hinnata, millised on Eesti p\u00f5llumajandusmaastike taimede ja tolmeldajate vahelised seosed ning mida teha, et toetada selliste maastike elurikkust.<\/p>\n \u201eMaakasutuse muutuste t\u00f5ttu on kunagistest suurtest niidualadest alles j\u00e4\u00e4nud ainult m\u00f5ned protsendid ja see m\u00f5jutab elurikkust suuresti. Mina vaatan asja taimede, Virve tolmeldajate m\u00e4tta otsast. Nii n\u00e4eme koos nende vaheliste suhete v\u00f5rgustikke,\u201c r\u00e4\u00e4gib Aavik. Et saada parem \u00fclevaade ka teiste Euroopa piirkondade kohta, algatasid nad ERA-NET-i programmi \u201eBiodiversa+\u201c raames rahvusvahelise uuringu, kus samu vaatlusi teevad ka kolleegid Belgias, Saksamaal, Rootsis ja T\u0161ehhis.<\/p>\n Ilu pole niisama<\/strong><\/p>\n Kuna tolmeldajad iga ilmaga ei lenda, peab S\u00f5ber uurimisalale minekuks hoolikalt aega valima. \u00d5nneks on tema Laelatul viibimise n\u00e4dal olnud suuremalt jaolt p\u00e4ikeseline.<\/p>\n \u201eSee, miks meie maastikud n\u00e4evad v\u00e4lja sellised, nagu nad n\u00e4evad, on suuresti t\u00e4nu tolmeldavatele putukatele. Lilled pole ilusad niisama\u00a0\u2013 v\u00e4rvid, \u00f5ite kuju ja neis peituv nektar on m\u00f5eldud selleks, et meelitada ligi tolmeldajaid, kes toitu kogudes ka \u00f5ietolmu \u00f5ielt \u00f5iele toimetavad. Kui tolmeldajad \u00e4ra kaoksid, muutuks meie loodus drastiliselt,\u201c selgitab S\u00f5ber.<\/p>\n Nende rahvusvahelises projektis on k\u00f5igis riikides valitud kaks kontrastset maastikku: \u00fchel on suurem osa p\u00f5llukultuuride all, teisel aga rohkem p\u00e4randniite. Seal j\u00e4lgitakse, millised tolmeldajad milliseid taimi eelistavad, aga ka seda, kuidas m\u00f5jutab maastiku omap\u00e4ra niidutaimede tolmeldamise edukust ja sellest s\u00f5ltuvat geneetilist mitmekesisust.<\/p>\n Teises Aaviku juhitavas projektis on fookuses Eesti p\u00f5llumajandusmaastikus ja sealsete taimede ja tolmeldajate mitmekesisus, aga ka tolmeldamisega seotud tunnustes v\u00f5imalikud evolutsioonilised protsessid.<\/p>\n \u201eTaimedel on v\u00e4lja kujunenud igasugused nipid, kuidas ressursse v\u00f5imalikult v\u00e4he kulutada ja tolmeldajaid \u00e4ra kasutada. Aga mis juhtub siis, kui tolmeldajaid on v\u00e4hem v\u00f5i nende liigiline koosseis muutub? N\u00e4iteks harilik nurmenukk ei saa sama \u00f5iet\u00fc\u00fcbiga teist nurmenukku viljastada, nad on kohastunud tolmeldajate abil \u00f5ietolmu vahetama,\u201c r\u00e4\u00e4gib Aavik.<\/p>\n Et keskkond ja loodus muutuvad, uurivad teadlased, kas n\u00e4iteks \u00f5ite tunnustes v\u00f5i taimede paljunemises on juba n\u00e4ha evolutsioonilisi muudatusi, mis v\u00f5imaldaks neil ilma tolmeldajateta paremini hakkama saada.<\/p>\n Murettekitav killustumine<\/strong><\/p>\n Niidualade killustumisest on saamas t\u00f5sine mure. Tugevalt isoleerunud taimepopulatsioon v\u00f5ib aja jooksul vaesuda, sest uusi geenivariante, mis neid muutuste suhtes vastupidavamaks muudaks, juurde ei tule. Sellisel juhul on v\u00f5imalikud mitu stsenaariumi. K\u00f5ige hullemal juhul leiab aset n-\u00f6\u00a0v\u00e4ljasuremiskeeris, mis v\u00f5ib tipneda taimepopulatsioonide ja tolmeldajate kaoga.<\/p>\n N\u00e4iteks Belgia intensiivse p\u00f5llumajanduse maastikel on asi l\u00e4inud nii hulluks, et projektipartnerid ei saa k\u00f5iki uuringuid teha: \u00f5istaimede ja tolmeldajate hulk on seal niiv\u00f5rd v\u00e4ike.<\/p>\n \u201eKolleeg Hans Jacquemyn nentis, et ta ei tea t\u00e4pselt, miks, aga asjad liiguvad j\u00e4tkuvalt allam\u00e4ge. Ometi on seal niidud vormiliselt justkui alles, nad on teinud rahvusvahelisi niitude taastamise ja hooldamise projekte, aga sellest enam ei piisa,\u201c vangutab Aavik pead.<\/p>\n T\u00f5en\u00e4oliselt on selles osa l\u00e4mmastikusaastel, p\u00f5llumajanduses kasutatavatel pestitsiididel, kliimamuutuste m\u00f5jul v\u00f5i k\u00f5igel sellel korraga. Igatahes loodavad teadlased, et Eestis asi nii kaugele ei l\u00e4he.<\/p>\n \u201eK\u00f5ige t\u00e4htsam on hoida seda, mis meil on. Eestis ei ole maakasutuse muutused toimunud nii varakult nagu mujal Euroopas, aga meie intensiivse p\u00f5llumajandusega piirkondades, J\u00f5geva ja L\u00e4\u00e4ne-Viru maakonnas, on ka maastikud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt vaesunud. V\u00f5ib \u00f6elda, et riskid on v\u00e4ga suured,\u201c t\u00f5deb Virve S\u00f5ber.<\/p>\n Puult, mille all r\u00e4\u00e4gime, sajab meile kaela sahmakas vett, kuid p\u00e4ike on v\u00e4lja tulnud ja S\u00f5ber s\u00e4tib end minekule, et lendavaid mutukaid vaatlema minna. Ta t\u00e4hendab, et v\u00e4hemasti on taimi ja tolmeldajaid kaitsta lihtsam kui n\u00e4iteks imetajaid.<\/p>\n \u201ePiisab ka p\u00f5ldude vahele kolme-, v\u00f5i veel parem kuuemeetriste niidulappide j\u00e4tmisest ja see aitab alal hoida nii taimi kui ka tolmeldajaid. Terve liblikaasurkonna s\u00e4ilitamiseks v\u00f5ib piisata k\u00fcmnest hektarist sobivast alast,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n Kergelt tasakaalust v\u00e4lja<\/strong><\/p>\n Tsipe Aavik t\u00f5deb, et me alles hakkame aru saama, mil moel mitmekesine \u00fcmbrus inimese tervist ja heaolu m\u00f5jutab. Veel m\u00f5ni aastak\u00fcmme tagasi peeti inimest looduse krooniks ja m\u00f5eldi vaid sellele, kuidas loodusest rohkem kasu saada. Puutumata ei j\u00e4\u00e4nud ka liigirikkad niidud tuhandetel hektaritel. Viljakamatel muldadel k\u00fcnti heina- ja karjamaad \u00fcles v\u00f5i muudeti heinaseemne ja mineraalv\u00e4etiste lisamisega saagikamaks. Vaesemad alad j\u00e4id kasutusest v\u00e4lja ja v\u00f5sastusid.<\/p>\n Et m\u00f5ista, mis t\u00e4psemalt juhtub niidukooslustega v\u00e4etise lisamisel, alustas hilisem bioloogiajaama rajaja, legendaarne botaanik Kaljo Pork 1960.\u00a0aastatel Laelatul v\u00e4etamiskatset, millest sai alguse Eesti \u00fcks pikaajalisemaid taimestiku mitmekesisuse uuringute aegridu. Ta tegi sinna katselapid, kuhu k\u00fclvati mitmek\u00fcmne aasta jooksul erinevas kombinatsioonis v\u00e4etisi. Nende k\u00f5rval on v\u00f5rdluseks ka nn Porgi nullala.<\/p>\n \u201eMis juhtus? V\u00e4etatud aladel hakkas biomass kasvama, aga mitmekesisus kahanema. K\u00f5rrelised v\u00f5tsid v\u00f5imust ja \u00f5istaimed kadusid,\u201c jutustab Aavik k\u00f5nealuste katselappide poole jalutades.<\/p>\n P\u00e4rast paarik\u00fcmmet aastat v\u00e4etamine katkes, aga selle m\u00f5ju on n\u00e4ha t\u00e4nini: nullalaga v\u00f5rreldes ei ole liigirikkus taastunud. See n\u00e4itab ilmekalt, kui kerge on kooslusi tasakaalust v\u00e4lja viia ja kui pikaaegsed on tagaj\u00e4rjed.<\/p>\n Tegelikult on hoolimata regulaarsest niitmisest liigirikkus kahanenud tervel puisniidul. P\u00f5hjuseid v\u00f5ib olla mitu: teiste niidetavate ja karjatatavate alade tugiv\u00f5rgustik on puisniidu \u00fcmbert j\u00e4rk-j\u00e4rgult kadunud ja sellega koos on tublisti v\u00e4henenud ka uute geenivariantide lisandumine; v\u00e4listada ei saa ka p\u00f5llumajandusest ja t\u00f6\u00f6stusest atmosf\u00e4\u00e4ri sattuva l\u00e4mmastiku m\u00f5ju taimekooslustele. Isegi v\u00e4ikesed regulaarsed l\u00e4mmastikukogused v\u00f5ivad toimida v\u00e4etisena, nii et liigiline koosseis muutub ja m\u00f5ned liigid hoopis kaovad.<\/p>\n Liigirikkust kahandab ka vale v\u00f5i puudulik majandamine. Kuigi sageli arvatakse, et elurikkus on v\u00f5imalik vaid seal, kus \u00fcldse midagi ei tehta ja loodusel lastakse omap\u00e4i kasvada, ei ole see sugugi nii.<\/p>\n \u201eRegulaarne niitmine, Laelatu puhul kord aastas, \u00fchtlustab konkurentsitingimusi taimede vahel: keegi ei hakka laiutama ja teistelt ruumi \u00e4ra v\u00f5tma. Juba siis, kui niitmine m\u00f5nel aastal vahele j\u00e4\u00e4b, on liigirikkus m\u00e4rgatavalt v\u00e4iksem,\u201c m\u00e4rgib Aavik Laelatu puisniidul tehtud uuringu p\u00f5hjal.<\/p>\n Ka m\u00f5\u00f5dukas karjatamine on taimede ja tolmeldajate suhtes igati teretulnud. Paljud haruldaseks j\u00e4\u00e4nud p\u00e4rnadniidud on vanad karjamaad, kus veised-lambad rohtu s\u00f5id, selga vastu puud n\u00fchkisid ja p\u00f5\u00f5sa all vilus k\u00fclitasid. Hea oli nii loomadel kui ka taimedel, sest k\u00f5rvuti said elada k\u00f5rged ja madalad, p\u00e4ikese- ja varjulembesed liigid.<\/p>\n Oleme j\u00f5udnud tagasi baasi sissep\u00e4\u00e4su l\u00e4hedale ja avastame, et ukse vastas asuva tammepuu sees ja \u00fcmber toimetavad vapsikud. Nemadki on omamoodi m\u00e4rk Laelatu erilisusest: see Euroopa suurim herilane on paljudes riikides kantud punasesse raamatusse.<\/p>\n , L\u00e4\u00e4nemaal Puhtu poolsaarel ja Laelatu puisniidul on \u00fcle 60\u00a0aasta tehtud taime\u00f6koloogilisi vaatlusi ja katseid. Uurimist\u00f6\u00f6 lihtsustamiseks rajati 1985.\u00a0aastal sinna Tartu \u00dclikooli ja Eesti Maa\u00fclikooli \u00fchine bioloogiajaam. Virtsu l\u00e4hedal laiuvast Puhtu-Laelatu looduskaitsealast on aastak\u00fcmnete jooksul kujunenud Eesti looduseuurijate Meka. Laiduderohke rannikumeri …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2037,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-2047","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2047","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2047"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2047\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2037"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2047"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2047"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2047"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS20elurikkus_nurmenukud2028Iris20Reinula29-scaled.jpeg\")
![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS20elurikkus20IMG_13232028Merilyn20Merisalu29-scaled.jpeg\")
![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS20elurikkus20IMG_13632028Merilyn20Merisalu29-scaled.jpeg\")
![\"Virtsu](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS20elurikkus2010000162762028Iris20Reinula29-scaled.jpeg\")
<\/p>\n![\"P\u00e4rast](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS20elurikkus20IMG_13532028Merilyn20Merisalu29-scaled.jpeg\")
,![\"Uurijaid](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS20elurikkus_nurmenukk20ja20kimalane2028Kaarel20Kaisel29-scaled.jpeg\")
,![\"Tolmeldamis\u00f6koloogia](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS20elurikkus2020240618_2137212028Tsipe20Aavik29-scaled.jpeg\")
,![\"Taimekooslusi](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS20elurikkus_vC3A4ike20taimeruut201000016187_28Iris20Reinula29-scaled.jpeg\")
,![\"Sel](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS20elurikkus_Osoon2020240620_1021482028Tsipe20Aavik29-scaled.jpeg\")
,![\"Alates](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS20elurikkus_Laelatu20Akadeemia2028Tsipe20Aavik29-scaled.jpg\")
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"