Teadlased kasutavad harrastusteaduse tulemusi lisaks teadust\u00f6\u00f6le n\u00e4iteks looduskaitse korraldamisel, keskkonnategevuskavade ettevalmistamisel ja keskkonna seisundi hindamisel. Vabatahtlike kaasamisel v\u00f5ivad \u00fcheks osapooleks olla riiklikud keskkonnaagentuurid ja muud asutused, mis tegutsevad just kodanike huvides.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli praeguse taastumis\u00f6koloogia spetsialisti Marianne Kivastiku bakalaureuset\u00f6\u00f6st, mis keskendus nurmenukkudele, kasvas v\u00e4lja 2021.\u00a0aastaks \u00fcleeuroopalise m\u00f5\u00f5tme saanud harrastusteaduse projekt.<\/p>\n Nurmenukk on erikaelne \u00f5istaim. See t\u00e4hendab, et osal nurmenukkude \u00f5itel on k\u00f5rge emakas ja madalad tolmukad, teistel aga madal emakas ja k\u00f5rged tolmukad. Viljastumine toimub ainult siis, kui vahetatakse erineva asetusega taimede \u00f5ietolmu. Et nurmenukupopulatsioon v\u00f5imalikult edukalt paljuneks, peaks erineva \u00f5iet\u00fc\u00fcbiga taimi olema enam-v\u00e4hem v\u00f5rdselt.<\/p>\n Uurimist\u00f6\u00f6d tehes selgus aga, et elupaikade killustumise t\u00f5ttu kahanenud nurmenukupopulatsioonides pole eri t\u00fc\u00fcpi \u00f5itega nurmenukke sugugi mitte v\u00f5rdselt ja mida v\u00e4hem taimi populatsioonis on, seda ebav\u00f5rdsemalt neid on. See omakorda ahendab veelgi nurmenuku v\u00f5imalusi edukalt \u00f5ietolmu vahetada ja viljuda. Teadlastel tekkis k\u00fcsimus, kas t\u00f5esti on \u00f5iet\u00fc\u00fcpide sagedus \u00fcle\u00fcldiselt nii nihkes v\u00f5i on lood n\u00f5nda ainult nende uuritaval alal.<\/p>\n Koos Eestimaa Looduse Fondiga korraldatigi 2019.\u00a0aastal esimene laiahaardeline harrastusteaduse projekt \u201eEesti otsib nurmenukku\u201c. Harrastajate \u00fclesandeks sai eristada kaht t\u00fc\u00fcpi \u00f5itega nurmenukke ja panna kirja nende esinemissagedus. V\u00f5imaluse korral oodati ka fotosid vaadeldavatest taimedest ja vaatlustegevusest endast.<\/p>\n \u201eKartsime alguses, et vaatlevad ja pildistavad ainult meie s\u00f5brad-sugulased, aga kampaania oli \u00fcllatavalt menukas,\u201c jutustab projekti eestvedaja, T\u00dc makro\u00f6koloogia kaasprofessor Tsipe Aavik. Taime\u00f6koloogia \u00f5ppetooli juht Martin Zobel tegi suure huvi p\u00f5hjal ettepaneku hiljem kampaaniat laiendada \u00fcle Euroopa, ja nii tehtigi. Nelja aasta jooksul koguti harrastusteadlaste abiga enam kui 900\u00a0000 nurmenuku andmed enam kui 8000\u00a0asupaigast \u00fcle Euroopa.<\/p>\n Aaviku s\u00f5nul oli kogutud andmeid v\u00e4ga huvitav anal\u00fc\u00fcsida. Muide,\u00a0tulemusi kokku v\u00f5ttev enam kui 40\u00a0kampaaniat korraldada aidanud kaasautoriga teadusartikkel saabus just eelretsenseeritavast ajakirjast ja on muudatuste tegemiseks tema laual. Laias laastus v\u00f5ib \u00f6elda, et nurmenukkude asurkondades on t\u00f5epoolest tavaliselt \u00fche \u00f5iet\u00fc\u00fcbiga taimi teisest rohkem. See l\u00fckkab veenvalt \u00fcmber seni levinud arvamuse, et neid on reeglina v\u00f5rdselt.<\/p>\n Nurmenukkudest on oma memuaarides erilise soojusega kirjutanud ka loodusteaduse suurkuju Charles Darwin.<\/p>\n \u201eDarwin oli see, kes nuputas v\u00e4lja, miks esineb nurmenukkudel eri t\u00fc\u00fcpi \u00f5isi. Ta m\u00e4rkas hoolikaid vaatlusi ja katseid tehes, et sama \u00f5iet\u00fc\u00fcbiga taimede vahel \u00f5ietolmu vahetamine viljastumiseni ei vii, erineva t\u00fc\u00fcbiga ristates aga k\u00fcll. See olevat olnud Darwini enda s\u00f5nul \u00fcks looduse \u00e4gedamaid pisiasju, millele ta t\u00e4henduse leidis,\u201c jutustab Aavik.<\/p>\n Koost\u00f6\u00f6s Eesti Maa\u00fclikooli t\u00e4navu loodud agro\u00f6koloogia tippkeskusega loodavad Tartu \u00dclikooli teadlased tuua loodusvaatlejad ka p\u00f5llule. Sel suvel kutsuti harrastusteaduse huvilised maa\u00fclikooli ja Maaelu Teadmuskeskuse katsep\u00f5ldudele mulda ja taimi uurima. J\u00e4rgmisel aastal on plaanis kaasata ka putuka- ja loomatundjad.<\/p>\n \u201eKuigi pealtn\u00e4ha ei v\u00f5iks seda arvata, on ka p\u00f5ldudel oma elurikkus. Seal kasvavaid taimi ei m\u00f5juta ainult mulla viljakus ja niiskus v\u00f5i maakasutusv\u00f5tted, vaid ka mullas elavad loendamatud mikroorganismid, n\u00e4iteks m\u00fckoriisaseened, bakterid ja paljud teised silmale n\u00e4htamatud tegelased. Loodetavasti paneb see inimesi rohkem m\u00f5tlema sellele, mida on vaja p\u00f5llult saadavate h\u00fcvede hoidmiseks ja miks on elurikkus tervikuna inimestele kasulik,\u201c \u00fctleb Aavik.<\/p>\n Koroonapandeemia ajal ilmnes, et paljud inimesed ei m\u00f5ista, kuidas teadust tehakse ja kust v\u00f5tavad teadlased v\u00e4ited, mida nad v\u00e4lja \u00fctlevad. Nii loodi nurmenukukampaania tuules selle pika ja keerulise protsessi selgitamiseks lihtne video. Seda saab vaadata\u00a0Youtube\u2019is<\/a>.<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS20elurikkus_harrastusteadus2028Kaarel20Kaisel29-scaled.jpeg\")