![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Manfried20Dietrich12028229.jpeg\")
<\/p>\n<\/p>\n
Igavikku on lahkunud Tartu \u00dclikooli usuteaduse audoktor, M\u00fcnsteri \u00dclikooli ugaritoloogia professor, L\u00e4his-Ida vanade keelte ja kultuuride ning v\u00f5rdleva religiooniteaduse eriteadlane, maailmamainega Manfried Leonhard Georg Dietrich.<\/p>\n\n
<\/p>\n
Manfried Dietrich s\u00fcndis L\u00f5una-Hiinas Yunnani provintsis Yuanyangis misjon\u00e4ri perekonnas. 1949.\u00a0aastal p\u00f6\u00f6rdus nende pere tagasi Saksamaale. Aastatel 1954\u20131958 \u00f5ppis Dietrich T\u00fcbingeni \u00dclikoolis teoloogiat ja semitistikat ning promoveerus 1958.\u00a0aastal v\u00e4itekirjaga \u201eUntersuchungen zum mand\u00e4ischen Wortschatz\u201c. Seej\u00e4rel \u00f5ppis ta Oxfordi \u00dclikoolis keskaja heebrea k\u00f5nekeelt. Tema habilitatsioon toimus 1969.\u00a0aastal Hamburgi \u00dclikoolis teemal \u201eDie Aram\u00e4er S\u00fcdbabyloniens in der Sargonidenzeit (700\u2013648)\u201c.<\/p>\n
1963.\u00a0aastal siirdus Manfried Dietrich M\u00fcnsterisse, kus ta j\u00e4tkas aktiivset tegevust teadlase ja \u00f5ppej\u00f5una p\u00f5hiliselt M\u00fcnsteri \u00dclikoolis. Ta asutas seal Ugariti linna ajalugu ja tekste uuriva instituudi (Ugarit-Forschungsstelle), mida ta juhatas mitu aastak\u00fcmmet. 1974.\u00a0aastal nimetati ta ugaritoloogia professoriks. Lisaks oli professor Dietrich aastail 1991\u20131995 M\u00fcnsteri \u00dclikooli vanade ja Euroopa-v\u00e4liste keelte valdkonna dekaan ja prodekaan.<\/p>\n
Manfried Dietrichi teaduslik tegevus on olnud \u00e4\u00e4rmiselt viljakas, s\u00fcvitsiminev ja samas laiahaardeline. Tema Vana-L\u00e4his-Ida uurimisvaldkondadest olgu nimetatud akadistika, bab\u00fcloonia keele dialektid, arameistika, mandaistika, hurritoloogia (esmajoones Ugarit), Bab\u00fcloonia kirjanduse ajalugu, aga ka v\u00f5rdlev religioonilugu, eesk\u00e4tt L\u00e4his-Ida vanad kultuurid. Koos pikaajalise kolleegi ja l\u00e4hedase s\u00f5bra, teoloogi ja vanade L\u00e4his-Ida keelte uurija professor Oswald Loretziga (1928\u20132014) asutas ja koostas ta hulga v\u00e4ga mainekaid teadussarju. 1988. aastal rajasid nad teaduskirjastuse Ugarit-Verlag M\u00fcnster, mida Manfried Dietrich juhatas \u00fcle kahek\u00fcmne aasta.<\/p>\n
1992.\u00a0aastal said alguse Manfried Dietrichi \u00fcha tihenevad koost\u00f6\u00f6suhted Tartu \u00dclikooli usuteaduskonnaga. 1991.\u00a0aastal taastatud teaduskond pidi taastama ka oma teadusmaine, mis oli enne teist maailmas\u00f5da eesk\u00e4tt saksa kultuuriruumis olnud v\u00e4ga hea. Asutajadekaan professor Kalle Kasemaa ja siinkirjutaja\u00a0\u2013 toona veel doktorant\u00a0\u2013 v\u00f5tsid 1992.\u00a0aastal osa Saksamaa Religiooniloo Teadusseltsi konverentsist Saarbr\u00fcckenis, kus tutvusime professor Manfried Dietrichiga. Juba sama aasta s\u00fcgisel pidas ta Tartus teoloogia\u00fcli\u00f5pilastele n\u00e4dalase loengusarja ja toimus esimene \u00fchine teaduss\u00fcmpoosion.<\/p>\n
1993.\u00a0aastal v\u00f5ttis professor Manfried Dietrich \u00fcle Saksamaa Religiooniloo Teadusseltsi juhtimise, selle aastaraamatu \u201eMitteilungen f\u00fcr Anthropologie und Religionsgeschichte\u201c ja teadussarja \u201eForschungen zur Anthropologie und Religionsgeschichte\u201c peatoimetamise ja v\u00e4ljaandmise.<\/p>\n
Alates 1993.\u00a0aastast on T\u00dc usuteadlased saanud kutseid osalemiseks erinevates Saksamaa ja Hollandi linnades Saksamaa Religiooniloo Teadusseltsi konverentsidel. Professor Manfried Dietrichiga palju aastaid kestnud koost\u00f6\u00f6 \u00fcks olulisemaid v\u00e4ljundeid on olnud tema ja siinkirjutaja kahassse korraldamisel Tartus peetud kaheksa rahvusvahelist Tartu \u00dclikooli usuteaduskonna ja Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi \u00fchist teaduss\u00fcmpoosioni (1992, 1995, 1997, 1999, 2001, 2003, 2006 ja 2009). Nende ettekannetel p\u00f5hinevad teadusartiklid ilmusid nii teadusseltsi aastaraamatutes kui ka teadussarjas. Selline k\u00f5rgesti koteeritud avaldamisv\u00f5imalus oli eriti vajalik m\u00f6\u00f6dunud sajandi viimasel k\u00fcmnendil, mil \u00fclikooli usuteaduskond pidi eriti Eestis veel oma akadeemilist p\u00e4devust ja olemasolugi mitmel moel ja eri viisidel korduvalt t\u00f5estama. Manfried Dietrichi kaasabil saabus 1997.\u00a0aastal T\u00dc usuteaduskonda sumeri, akadi ja teisi Mesopotaamia vanu keeli \u00f5petama tema \u00f5pilane Thomas R.\u00a0K\u00e4mmerer, kes tegutses Tartus Vana-L\u00e4his-Ida keelte ja kultuuride professorina ka veel eelmisel k\u00fcmnendil.<\/p>\n
P\u00e4rast Manfried Dietrichi emeriteerumist 2001.\u00a0aastal j\u00e4tkusid meie suhted veel pikka aega. Ta oli s\u00f5bralik, heatahtlik, t\u00e4helepanelik ja abivalmis inimene, kes armastas head seltskonda ja sageli m\u00f5nusat nalja visata.<\/p>\n
Professor Manfried Dietrichil olid lisaks usuteaduskonna kolleegidele head teaduslikud ja isiklikud suhted \u00fclikooli orientalistide Linnart M\u00e4lli (1938\u20132010) ja M\u00e4rt L\u00e4\u00e4nemetsaga, folkloristika professori \u00dclo Valgu, eg\u00fcptoloogi Sergei Stadnikoviga (1956\u20132015) ning loomulikult Vana-L\u00e4his-Ida uurijate Amar Annuse, Peeter Espaki ja Vladimir Sazonoviga.<\/p>\n
Suurte teenete eest teoloogia ja v\u00f5rdleva religiooniteaduse arendamisel Tartu \u00dclikoolis ning tiheda koost\u00f6\u00f6 eest Tartu \u00dclikooli usuteaduskonnaga promoveeriti professor Manfried Leonhard Georg Dietrich 1.\u00a0detsembril 2002 Tartu \u00dclikooli usuteaduse audoktoriks.<\/p>\n
Tartu \u00dclikool<\/em><\/strong><\/p>\n Tartu \u00dclikooli usuteaduskond<\/em><\/strong><\/p>\n Eesti Akadeemiline Orientaalselts<\/em><\/strong><\/p>\n Eesti Akadeemiline Teoloogiaselts<\/em><\/strong><\/p>\n Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts<\/em><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Igavikku on lahkunud Tartu \u00dclikooli usuteaduse audoktor, M\u00fcnsteri \u00dclikooli ugaritoloogia professor, L\u00e4his-Ida vanade keelte ja kultuuride ning v\u00f5rdleva religiooniteaduse eriteadlane, maailmamainega Manfried Leonhard Georg Dietrich. Manfried Dietrich s\u00fcndis L\u00f5una-Hiinas Yunnani provintsis Yuanyangis misjon\u00e4ri perekonnas. 1949.\u00a0aastal p\u00f6\u00f6rdus nende pere tagasi Saksamaale. …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[29],"tags":[],"class_list":["post-2015","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-in-memoriam"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2015","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2015"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2015\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2015"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2015"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2015"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}