{"id":2009,"date":"2024-11-15T01:28:00","date_gmt":"2024-11-14T23:28:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4751\/"},"modified":"2025-11-26T16:52:17","modified_gmt":"2025-11-26T14:52:17","slug":"4751","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4751\/","title":{"rendered":"Kriitikakartusest ja -julgusest"},"content":{"rendered":"<p><?xml encoding=\"utf-8\" ?><\/p>\n<p><strong>Kriitika eesm\u00e4rk peaks ideaalis olema arutelu, edenemine, areng. Paremaks saamine. Siiski on s\u00f5nal\u00a0<em>kriitika<\/em>\u00a0eesti keeles \u00fcsna negatiivne t\u00e4hendusv\u00e4li\u00a0\u2013 v\u00e4hemalt argiteadvuses seostub see pigem laituse, halvakspanu, v\u00e4lja arvamisega. V\u00f5ib-olla on hirm avaliku kriitika ees m\u00e4luj\u00e4lg omaaegsest stalinistlikust poliitikast? Rahvatarkus \u00fctleb n\u00fc\u00fcdselgi ajal, et ajalehega v\u00f5ib tappa k\u00e4rbse ja poliitiku. Ja t\u00f5si on, et kriitika v\u00f5ib olla armutu, isegi h\u00e4vitav, p\u00f5hjustades asjatuid kannatusi.<\/strong><\/p>\n<p>Ent ilma kriitikata kah ei saa. Oma seisukohtade v\u00e4ljendamise vabadus on demokraatia alustala: arvamused v\u00f5ivad erineda ja erinevadki, kuid arutades j\u00f5utakse t\u00f5ele l\u00e4hemale. Ja mis pole sugugi v\u00e4het\u00e4htis\u00a0\u2013 kriitiline m\u00f5tlemine hoiatab ohtlike v\u00e4\u00e4rdilemmade eest, kas-must-v\u00f5i-valge-hoiaku eest, mis on veebi ja tehisaru toel hakanud massiliselt \u00fcle maailma levima.<\/p>\n<p>Ka organisatsioonidel pole kriitikapelgusest ja m\u00f6\u00f6dalaskude mahavaikimisest kasu. Kui mainel, mille p\u00e4rast muretsemine on vaat et rahvusspordiks saanud, pole esiotsa vigagi, r\u00e4\u00e4gitakse ometi\u00a0\u2013 kohvinurkades, l\u00f5unalauas, eravestlustes. Mistahes rasked teemad imbuvad l\u00f5puks avalikkusse, ka siis, kui neist ametlikult ei k\u00f5nelda.<\/p>\n<p>Teeb head meelt, et \u00fclikool on oma inimesi kutsunud j\u00e4rgmise arengukava koostamisel kriitiliselt kaasa m\u00f5tlema. Millised \u00fcleilmsed suundumused meid l\u00e4hema k\u00fcmne aasta jooksul m\u00f5jutavad? Mida peaksime tegema, et rahvus\u00fclikoolina \u00fchiskonda teenida, oma inimesi hoida ja maailmas h\u00e4sti hakkama saada?<\/p>\n<p>Lihtsam on muidugi k\u00e4ega l\u00fc\u00fca: k\u00fcllap on tegemist j\u00e4rjekordse simulaakrumiga, mis l\u00f5puks kuhugi ei vii.<\/p>\n<p>Teisalt, kaasa m\u00f5tlemisest keeldumine juba eos t\u00e4hendab, et hilisem kriitika m\u00f5jub tagantj\u00e4rele targutamisena.<\/p>\n<p>Kuiv\u00f5rd j\u00f5uavad kokku korjatud ideed tulevikku kujundavatesse dokumentidesse, saab n\u00e4ha. Aga juba see, et \u00fclikooli inimeste potentsiaali kasutatakse, ei v\u00f5imalda mitte ainult uusi vaatenurki leida, vaid ka luua kuuluvustunnet ja tugevdada sidet\u00a0<em>alma mater<\/em>\u2019iga.<\/p>\n<p>Ja seda polegi v\u00e4he.<\/p>\n<p>\u00dclikooli ajakiri lubab oma rolli t\u00e4ita: lisaks teadusele ja teadlastele kirjutame ka neil teemadel, mille \u00fcle inimesed arutavad; asjade \u00fcle, mis suurema h\u00fcve nimel konstruktiivset, tasakaalukat, tulevikku vaatavat arutelu vajavad.<\/p>\n<p>M\u00f5nikord on r\u00e4\u00e4kimine kuld, vaikimine pole \u00fchtigi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kriitika eesm\u00e4rk peaks ideaalis olema arutelu, edenemine, areng. Paremaks saamine. Siiski on s\u00f5nal\u00a0kriitika\u00a0eesti keeles \u00fcsna negatiivne t\u00e4hendusv\u00e4li\u00a0\u2013 v\u00e4hemalt argiteadvuses seostub see pigem laituse, halvakspanu, v\u00e4lja arvamisega. V\u00f5ib-olla on hirm avaliku kriitika ees m\u00e4luj\u00e4lg omaaegsest stalinistlikust poliitikast? Rahvatarkus \u00fctleb n\u00fc\u00fcdselgi ajal, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2008,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[4,24],"tags":[],"class_list":["post-2009","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus","category-juhtkiri"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2009","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2009"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2009\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2403,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2009\/revisions\/2403"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2008"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2009"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2009"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2009"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}