{"id":2007,"date":"2024-11-15T01:27:00","date_gmt":"2024-11-14T23:27:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4752\/"},"modified":"2025-11-26T16:51:33","modified_gmt":"2025-11-26T14:51:33","slug":"4752","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4752\/","title":{"rendered":"Rektor K\u00f5pu juubelimedal j\u00f5udis aastak\u00fcmnete j\u00e4rel Tartu \u00dclikooli"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n

1954.\u00a0aastal t\u00e4histati Eesti pagulaskonnas Rootsis Tartu \u00dclikooli kauaaegse rektori ja luteri kiriku piiskopi Johan K\u00f5pu 80.\u00a0juubelis\u00fcnnip\u00e4eva. Selleks puhuks l\u00f6\u00f6di Stockholmis asuvas Rootsi kuninglikus rahapajas tema auks juubelimedalid, millest \u00fcks j\u00f5udis n\u00fc\u00fcd \u00fclikooli.<\/strong><\/p>\n

1874.\u00a0aastal s\u00fcndinud Johan K\u00f5pp oli alates eestikeelse \u00fclikooli tegevuse algusest 1919.\u00a0aastal tihedalt seotud selle kujundamisega Eesti \u00fclikooliks. Tartu \u00dclikooli juhtimisega oli ta seotud valdava osa Eesti omariikluse esimestest aastak\u00fcmnetest ja rektoriametis t\u00f6\u00f6tas aastatel 1928\u20131937. Teise maailmas\u00f5ja ajal p\u00f5genes K\u00f5pp \u00fcle mere Rootsi.<\/p>\n

1954.\u00a0aastal tuli Rootsis kokku K\u00f5pu juubeli korraldamise toimkond, mille eesotsas oli K\u00f5pu eakaaslane ja s\u00f5ber, endine Tartu \u00dclikooli meditsiiniprofessor ja arstiteaduskonna dekaan Aadu L\u00fc\u00fcs. Juubeli puhul otsustati v\u00e4lja anda pronksist medal.<\/p>\n

L\u00fc\u00fcsi s\u00f5nul vermiti endise rektori auks medal meenutusena sellest, mida Eesti rahvas eesotsas Tartu \u00dclikooliga oli suutnud iseseisvusaastate kestel Eesti \u00fchiskonnas korda saata. Ta lisas, et \u201esee raha julgustagu kui s\u00fcmbol iseseisvast Eestist meie noori ja meenutagu neile \u00fclesandeid, mis neid kord ootavad vabastatud kodumaal\u201c1<\/sup>.<\/p>\n

Medaleid l\u00f6\u00f6di kokku\u00a0200. Neist\u00a0180 jagati ettetellimise alusel eesti pagulaskonnas (m\u00f5nigi neist on n\u00fc\u00fcdseks j\u00f5udnud m\u00f5nda Eesti m\u00e4luasutusse), 20\u00a0medalit saadeti m\u00fcndikabinettidele \u00fcle maailma.<\/p>\n

Seejuures ei unustatud ka Eestit ja teisi raudse eesriide taha j\u00e4\u00e4nud riike. Juhised medali \u00fcleandmiseks nende riikide m\u00e4luasutustele v\u00f5i m\u00fcndikabinettidele olid konkreetsed: \u201eNeed rahad tulevad \u00fcle anda m\u00e4\u00e4ratud asutustele siis, kui Eesti, L\u00e4ti, Leedu ja Poola riigid on vabanenud kommunistlikust ikkest ja need rahvad v\u00f5ivad j\u00e4lle ise ennast valitseda ja oma saatust m\u00e4\u00e4rata.\u201c2<\/sup>\u00a0Seniks anti need hoiule Johan K\u00f5pu enda k\u00e4tte.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcdseks on K\u00f5pu esinduslik arhiiv j\u00f5udnud Eestisse ja asub Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku arhiivis. Seal on ka neli juubelimedalit, millest \u00fchel on medalitoimkonna juhi Aadu L\u00fc\u00fcsi allkiri.<\/p>\n

15.\u00a0novembril t\u00e4histati \u00fclikooli muuseumis toimunud konverentsiga rektor Johan K\u00f5pu 150.\u00a0s\u00fcnniaastap\u00e4eva. Konverentsil andis K\u00f5pu ametij\u00e4rglane luteri kirikus peapiiskop Urmas Viilma juubelimedali \u00fcle Tartu \u00dclikoolile, et kinnitada meie vabadust ja iseseisvust ning pidada meeles Johan K\u00f5pu rolli \u00fclikooli rektorina.<\/p>\n

Laiusel vaimulikuametit pidanud Johan K\u00f5pp sai juba tsaariaja l\u00f5pus tegeliku usuteaduse professoriks ja oli alates 1919.\u00a0aastast usuteaduskonna dekaan. Ajastule omaselt oli ta \u00fchiskondlikult v\u00e4ga aktiivne ning kuulus arvukate seltside ja \u00fchingute liikmeskonda. Ta oli ka Eesti \u00dcli\u00f5pilaste Seltsi liige, 1934.\u00a0aastast auvilistlane.<\/p>\n

1923.\u00a0aastal sai K\u00f5pust \u00fclikooli (esialgu ainus) prorektor ja 1925.\u00a0aastast \u00fcli\u00f5pilasasjade prorektor. 1928.\u00a0aasta detsembris valiti ta Henrik Koppeli j\u00e4rel eestikeelse Tartu \u00dclikooli teiseks rektoriks. Selles ametis j\u00e4tkas K\u00f5pp ka 1931.\u00a0ja 1934.\u00a0aastal toimunud rektorivalimiste j\u00e4rel.<\/p>\n

1939.\u00a0aastal valiti K\u00f5pp luteri kiriku piiskopiks. 1944.\u00a0aastal p\u00f5genes ta n\u00f5ukogude repressioonide hirmus l\u00e4\u00e4nde ja juhtis rohkem kui 60\u00a0kogudusest koosneva \u00fcleilmse luteri pagulaskiriku \u00fclesehitamist ja tegevust. Ta suri 95\u00a0aasta vanusena 1970.\u00a0aastal Rootsis.<\/p>\n

\n

Viited<\/strong><\/p>\n

1, 2<\/sup>\u00a0Allikas:\u00a0Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku arhiiv<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

1954.\u00a0aastal t\u00e4histati Eesti pagulaskonnas Rootsis Tartu \u00dclikooli kauaaegse rektori ja luteri kiriku piiskopi Johan K\u00f5pu 80.\u00a0juubelis\u00fcnnip\u00e4eva. Selleks puhuks l\u00f6\u00f6di Stockholmis asuvas Rootsi kuninglikus rahapajas tema auks juubelimedalid, millest \u00fcks j\u00f5udis n\u00fc\u00fcd \u00fclikooli. 1874.\u00a0aastal s\u00fcndinud Johan K\u00f5pp oli alates eestikeelse \u00fclikooli …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2006,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3,19],"tags":[],"class_list":["post-2007","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-uudis"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2007","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2007"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2007\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2405,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2007\/revisions\/2405"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2006"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2007"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2007"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2007"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}