<\/p>\n
Balti riikide teaduste akadeemiate ja UNESCO rahvuslike komisjonide stipendiumikonkursil \u201eNaised teaduses\u201c said stipendiumi Eesti teadlastest Mari T\u00f5rv, Kadri-Ann Pankratov ja Marju Himma.<\/strong><\/p>\n Tartu \u00dclikooli arheoloogia kaasprofessor ning anal\u00fc\u00fctilise ja f\u00fc\u00fcsikalise keemia teadur Mari T\u00f5rv p\u00e4lvis stipendiumi loodusteaduste, inseneeria ja tehnoloogia ning meditsiini valdkonna doktorite kategoorias teadusprojekti \u201eInims\u00e4ilmetest mineviku rituaalideni\u201c elluviimise toetuseks.<\/p>\n T\u00f5rv uurib muistsete inimeste bioloogilist ja kultuurilist mitmekesisust, r\u00f5hutades inimkeha kahesust: keha on nii ajalooline ja kultuuriline konstruktsioon kui ka bioloogiline ja f\u00fc\u00fcsiline objekt.<\/p>\n \u201eArheoloogina uurin mineviku eluviise ja surmakultuuri eelk\u00f5ige inims\u00e4ilmete kaudu. Ehkki biomolekulaarse arheoloogia meetoditega on saadud v\u00e4ga palju teada mineviku eluviisidest, on neid meetodeid matusekombestiku uurimisel rakendatud kasinalt. Samas j\u00e4\u00e4b ilma elukaare l\u00f5pp-punkti rituaale m\u00f5istmata inimloomuse tabamine aegruumis poolikuks. Seet\u00f5ttu on t\u00e4nap\u00e4eva l\u00e4\u00e4nemaailmas tabuteemana k\u00e4sitletava surma uurimine h\u00e4davajalik,\u201c r\u00e4\u00e4kis T\u00f5rv.<\/p>\n Tartu \u00dclikooli tehnoloogia nooremteadur Kadri-Ann Pankratov sai stipendiumi loodusteaduste, inseneeria ja tehnoloogia ning meditsiini valdkonna doktorantide kategoorias. Tema teadusprojekt on \u201eTehisintellekti kodeerimine robotite kehadesse vedeliku abil\u201c.<\/p>\n Pankratovi teedrajava uurimist\u00f6\u00f6 keskmes on ulmeline bioinspireeritud pehmerobootika. Kui tavakujutluses on robotid juhtmepundardega \u00fchendatud mehaanilised masinav\u00e4rgid, siis tema eesm\u00e4rk on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada \u00f6\u00f6liblikatest inspireeritud robotite kunstlik vereringes\u00fcsteem, mis vahendab kommunikatsiooni ja energia\u00fclekannet ning v\u00f5imaldab kasvu.<\/p>\n \u201eSee lubaks tulevikus laiendada robotite kasutusvaldkonda ja luua neile v\u00f5ime kohaneda muutuvates olukordades, n\u00e4iteks tundmatutes keskkondades v\u00f5i katastroofipaikades otsingu- ja p\u00e4\u00e4stet\u00f6\u00f6del,\u201c \u00fctles Pankratov.<\/p>\n Tartu \u00dclikooli ajakirjandusuuringute kaasprofessor Marju Himma sai stipendiumi sotsiaalteaduste doktorite kategoorias, et viia ellu teadusprojekt \u201eArutlev teaduskommunikatsioon\u201c.<\/p>\n Oma uuringus katsetab Himma arutleva teaduskommunikatsiooni teoreetilist kontseptsiooni ja rakendab mudelit, mida uurimisr\u00fchmad ning teadusametnikud saavad praktikas rakendada. Tema s\u00f5nul on teaduskommunikatsioon pikka aega olnud peamiselt meediakeskne ja j\u00e4rginud n-\u00f6 defitsiidimudelit, kus teadlased edastavad oma uuringute tulemusi \u00fchiskonna teadmusl\u00fcnga t\u00e4itmiseks.<\/p>\n \u201eSelle tulemusena on suhtlus \u00fchesuunaline, mis on v\u00e4hendanud teaduse ja \u00fchiskonna vahelist usaldust ja v\u00f5imalik, et aidanud kaasa ka t\u00f5endusp\u00f5hisest maailmapildist v\u00f5\u00f5randumisele. Seega on oluline liikuda arutleva kommunikatsiooni poole. Viimane seab keskmesse info vastuv\u00f5tjate vajadused ja huvid ning annab teadmisi edasi dialoogiliselt, m\u00f5testatult ja m\u00f5jusamalt,\u201c \u00fctles Himma.<\/p>\n 7000\u00a0euro suurune stipendium t\u00e4histab tunnustust senise t\u00f6\u00f6 eest ja see on m\u00f5eldud edasise teadust\u00f6\u00f6 tegemiseks oma valdkonnas.\u00a0Kolmele stipendiumile kandideeris 29\u00a0teadlast, neist 21\u00a0loodusteaduste, inseneeria ja tehnoloogia ning meditsiini valdkonnas ning 8\u00a0sotsiaalteaduste valdkonnas. Stipendiumide eesm\u00e4rk on toetada ja innustada naisi nende teadlaskarj\u00e4\u00e4ris. Eesti laureaatidele v\u00e4ljaantavaid stipendiume rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Balti riikide teaduste akadeemiate ja UNESCO rahvuslike komisjonide stipendiumikonkursil \u201eNaised teaduses\u201c said stipendiumi Eesti teadlastest Mari T\u00f5rv, Kadri-Ann Pankratov ja Marju Himma. Tartu \u00dclikooli arheoloogia kaasprofessor ning anal\u00fc\u00fctilise ja f\u00fc\u00fcsikalise keemia teadur Mari T\u00f5rv p\u00e4lvis stipendiumi loodusteaduste, inseneeria ja tehnoloogia …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":1999,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3,19],"tags":[],"class_list":["post-2000","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-uudis"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2000","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2000"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2000\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2429,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2000\/revisions\/2429"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1999"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2000"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2000"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2000"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}