<\/p>\n
Kriminoloogia professor Jaan Ginter ei vaja \u00f5igusteadlaste seas tutvustamist ja \u00f5ppekorraldaja Katrin Lendok on ajakirjanike hulgas omainimene. M\u00f5lemad p\u00e4lvisid t\u00e4navu teenetem\u00e4rgi \u201e100 semestrit Tartu \u00dclikoolis\u201c, mille sai sel aastal seitse \u00fclikoolipere liiget.<\/strong><\/p>\n Nii Jaan Ginter kui ka Katrin Lendok (toona veel Kruus) astusid Tartu \u00dclikooli 1974.\u00a0aastal \u2013 esimene \u00f5ppima juurat, teine eesti filoloogiat, spetsialiseerumisega ajakirjandusele; eraldi ajakirjandusosakonda toona veel polnud.\u00a0<\/p>\n Jaan meenutab, et oli sumbunud stagnaaeg, aga veel naiivse noorena oli siiski mingi usk, et \u00f5iguse kaudu on v\u00f5imalik \u00fchiskonda muuta. \u00d5igusteaduse valimiseks oli aga p\u00f5hjusi veel. \u201eMinu vanem vend J\u00fcri oli valinud juura just kaks aastat varem ning \u00f5igusteaduskonda oli tugev konkurss, millest j\u00e4reldasin, et ju siis on ka m\u00f5istlik valik, kui nii paljud pingutavad, et sinna \u00f5ppima saada,\u201c \u00fctleb Jaan.<\/p>\n Toona kees elu \u00fchikates ja peahoone k\u00f5rval vanas kohvikus. Kohvikus k\u00e4idi \u00f5ppimas ja s\u00f5pradega suhtlemas, aga ka stipivolinik istus stipip\u00e4eval seal \u00fche kindla laua taga ja jagas tudengitele raha.<\/p>\n Katrin muigab, et kuigi ta pole ebausklik, olid \u00fcli\u00f5pilasaja 13 ja reeded k\u00fcll \u00f5nnetud p\u00e4evad. Stippi jagati ju 14.\u00a0kuup\u00e4eval ja sellistel kordadel venis raha k\u00e4ttesaamine esmasp\u00e4evani. Tal on meeles ka kohviku vahesaali laud, kus \u00fchel 1979.\u00a0aasta kevadisel p\u00e4eval istus Marju Lauristin ja kutsus kohe-kohe l\u00f5petava Katrini \u00fclikooli loodavasse \u017eurnalistika kateedrisse \u00f5ppekorraldajana t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n L\u00f5petamisest saati ongi Katrin teinud sedasama t\u00f6\u00f6d, kuigi ametinimetus on aja jooksul muutunud laborandist spetsialistini. \u201eK\u00f5ige t\u00e4psem nimetus on olnud \u00f5ppekorraldaja\u00a0\u2013 paras segu \u00f5ppealajuhatajast, kanaemast ja vanast n\u00f5iast!\u201c \u00fctleb ta ja naerab m\u00f5nusalt.<\/p>\n Jaan on p\u00e4rast oma l\u00f5puaktust mitut sorti ameteid pidanud. Doktorikraadi sai ta Moskvas kriminoloogia instituudis, hiljem kaitses l\u00e4\u00e4neliku magistrikraadi USA-s Columbia \u00dclikoolis. Ta on olnud \u00f5igusteaduskonnas teadur, vanem\u00f5petaja, dotsent, professor, prodekaan ja mitu korda ka dekaan. Peale selle on ta osalenud Eesti riigi seadusloomes ning Kriminaaljuriidika ja Euroopa Liidu Finantshuvide Kaitse Eesti Assotsiatsiooni tegemistes.<\/p>\n Noorus pole hukas!<\/strong><\/p>\n \u201e\u00dclikoolis on mind hoidnud suuresti just v\u00f5imalus \u00fchiskonda juriidika abil m\u00f5jutada. Esimesel paarik\u00fcmnel aastal p\u00e4rast l\u00f5petamist, n\u00f5ukaajal, oli seda v\u00f5imalik teha ainult oma \u00fcli\u00f5pilasi harides. Viimase 30\u00a0aasta jooksul on \u00fcha selgemalt olnud v\u00f5imalik m\u00f5jutada ka \u00fchiskonda kui tervikut,\u201c m\u00e4rgib Jaan.<\/p>\n N\u00e4iteks kehtib t\u00e4nini digiallkirja seadus, mille esimene projekt l\u00e4ks k\u00e4iku Jaani osalusel. Akadeemiline keskkond v\u00f5imaldab noortega suhelda ja saada osa olulistest \u00fchiskondlikest muutustest\u00a0\u2013 see on pakkunud intellektuaalset rahuldust ja n\u00f5udnud ajaga kaasas k\u00e4imist.<\/p>\n Katrini silme all on kasvanud mitu p\u00f5lvkonda ajakirjanikke ja edenenud nende koolitamise s\u00fcsteem. Kui alguses oli Juhan Peegli loodud kateeder v\u00e4ike, kursusel keskmiselt 15\u00a0\u00fcli\u00f5pilast, siis populaarsematel aastatel on \u00f5ppima asunud 70\u201380\u00a0ajakirjandustudengit. Praeguseks on instituudis erialade liitumise ja doktorantide nooremteaduriteks t\u00f5usmisega seoses juba t\u00f6\u00f6tajaid \u00fcle saja.<\/p>\n Katringi tunnistab, et \u00fclikoolis on teda praeguseni hoidnud suuresti \u00fcli\u00f5pilased. \u201eNoored inimesed on alati toredad, meie ajakirjandus- ja kommunikatsioonitudengid veel eriti!\u201c kiidab ta. \u201eL\u00e4ksid peaga l\u00e4bi seina? Mis sa n\u00fc\u00fcd seal teises toas peale hakkad?\u201c ja \u201eAnna sellele kapsale s\u00f5nnikut, mis kasvab\u201c on muheda huumoriga \u00f6eldud laused, mida \u00fcli\u00f5pilased ja kolleegid tema suust ikka aeg-ajalt kuulevad.\u00a0<\/p>\n Terve plejaad Eesti ajakirjanikke on omal nahal tundnud sama, mida ta isegi tunnistab: et tudengid on \u201emamma Lendoki\u201c leib ja suur armastus.<\/p>\n \u201eMa ei arvanudki, et minu tulekust \u00fclikooli on juba sada semestrit m\u00f6\u00f6das, aga v\u00f5in kindlalt \u00f6elda, et kogu selle aja jooksul on olnud k\u00f5ige suurem r\u00f5\u00f5m, kui suudad tudengeid aidata, nende probleeme lahendada v\u00f5i v\u00e4hemalt lahendusteid pakkuda\u00a0\u2013 otsustama peavad nad ikka ise,\u201c kinnitab Katrin.<\/p>\n Jaan s\u00f5nab, et tema saja semestri jooksul kogutud \u00f5ppetundidest on \u00fcks k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikumaid see, et kunagi ei tohi v\u00f5tta hoiakut \u201ema tean juba nii palju, et mingit t\u00e4ienduskoolitust pole vaja!\u201c.<\/p>\n \u201eMina sain \u00f5petamise metoodika osas t\u00e4ienduskoolitusel ikka oluliselt targemaks. See on parandanud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt mu v\u00f5imet teadmisi edasi anda ja \u00fcli\u00f5pilastega suhelda. Pidev eneseareng ja avatus uutele ideedele on akadeemilises maailmas edu v\u00f5ti,\u201c nendib Jaan.<\/p>\n R\u00f5\u00f5m ja kurbus k\u00e4sik\u00e4es<\/strong><\/p>\n Tema kogutud tarkusi kasutavad kolleegidki. Jaan arvab, et t\u00f5en\u00e4oliselt on see j\u00e4\u00e4nuk tema dekaaniaastatest, mil teaduskonna eelarve tuli korras hoida. Praegugi k\u00fcsitakse temalt n\u00f5u teaduskonna tulude ja kulude tasakaalus p\u00fcsimise teemal.<\/p>\n \u201eSee n\u00e4itab, et finantsiline j\u00e4tkusuutlikkus on k\u00f5rghariduss\u00fcsteemis kahjuks j\u00e4tkuvalt t\u00f5sine murekoht. Lisaks k\u00fcsitakse tihti ka akadeemilise karj\u00e4\u00e4ri planeerimise ja teadust\u00f6\u00f6 metodoloogia kohta,\u201c avaldab Jaan.<\/p>\n Eredaid ja helgeid m\u00e4lestusi on m\u00f5lemal kogunenud paras hulk. Katrin r\u00e4\u00e4gib n\u00e4iteks, kuidas 1988.\u00a0aastal sai kateedrist Eestimaa Rahvarinde Tartu staap ja temast endast \u00fche asutajaliikmena Rahvarinde rakukeste registreerija ja muretelefonile vastaja.<\/p>\n Aastate jooksul on ajakirjandus\u00f5ppe eest vastutajad oma valdusi vaikselt suurendanud. Peahoone paremas tiivas laieneti teiselt korruselt j\u00e4rjest allapoole. \u201eOlen koos restaureerijatega peahoone muldp\u00f5randatega keldris ukerdanud,\u201c meenutab Katrin. 2012.\u00a0aastal kolis \u00fchiskonnateaduste instituut Toomele vanasse s\u00fcnnitusmajja, mis pole hoone ajalugu arvestades t\u00e4henduslik koht mitte ainult akadeemilistele emadele-isadele.<\/p>\n Suur v\u00e4\u00e4rtus on olnud ka silmapaistvad kolleegid: Juhan Peegel, Marju Lauristin, Peeter Vihalemm, Hagi \u0160ein jt legendaarsed ajakirjandus- ja meediakor\u00fcfeed.<\/p>\n Jaani on k\u00f5ige rohkem r\u00f5\u00f5mustanud hetked, mil tema juhendatavad saavad oma doktori- v\u00f5i magistrit\u00f6\u00f6 edukalt kaitstud. \u201eNeed kinnitavad akadeemilise t\u00f6\u00f6 v\u00e4\u00e4rtust ja annavad lootust tulevikuks. Samas meenutavad needsamad momendid ka nukrat asjaolu, et mitmed paljulubavad noored teadlased otsustavad valida karj\u00e4\u00e4ri v\u00e4ljaspool \u00fclikooli, sest et teaduskonna v\u00f5imalused palka pakkuda on olnud tagasihoidlikud \u2026\u201c t\u00f5deb ta.<\/p>\n Eriliselt on m\u00e4llu s\u00f6\u00f6binud \u00fcks \u00f5igusteaduskonna l\u00f5puaktus, kus esines Eeva Talsi oma toona alles uue lauluga \u201eKauges k\u00fclas\u201c. \u201eSee \u201eJooksen randa, koduk\u00fcla randa, et saada pruuniks teiseks juuniks\u201c l\u00f5i saalis eriliselt sooja ja liigutava meeleolu. Sellised hetked hoiavad meeles, kui oluline on akadeemilises elus emotsionaalne ja kultuuriline m\u00f5\u00f5de!\u201c \u00fctleb Jaan.<\/p>\n 100 semestri jagu kogemust ja eeskuju \u2013 teised t\u00e4navused laureaadid<\/strong><\/span><\/p>\n Leili Ader\u00a0<\/strong>on 50 aasta jooksul hoolitsenud nii uute ehituste kui ka muinsuskaitsealuste hoonete renoveerimise dokumentatsiooni ja t\u00f6\u00f6de kulgemise eest. Muu hulgas on tema valvsa silma all \u00fcles ehitatud \u00fclikooli raamatukogu ja Lossi 3 \u00f5ppehoone, renoveeritud Tartu toomkiriku varemed ja tornid ning botaanikaaia troopikahoone. Aastast 2010 t\u00f6\u00f6tab Leili Ader kinnisvaraosakonnas haldurina. Leili on kohusetundlik ja \u00f5ppimishimuline, kolleegid kirjeldavad teda veel hea suhtleja ja igati positiivse inimesena.<\/p>\n Marje Burenkov\u00a0<\/strong>on alates \u00fclikooli l\u00f5petamisest t\u00f6\u00f6tanud raamatukogus.\u00a0Saksa filoloogina tunneb Marje h\u00e4sti Saksamaa kultuuri, ajalugu ja keelt ning see on t\u00f6\u00f6s suureks abiks, sest l\u00e4bi tuleb t\u00f6\u00f6tada valdavalt saksakeelset kirjandust. Tema k\u00e4te vahelt on l\u00e4bi k\u00e4inud tuhandeid eri keeltes ja seisukorras olevaid vanu raamatuid ja perioodilisi v\u00e4ljaandeid. Tr\u00fckist, mida Marje kataloogist v\u00f5i hoidlast \u00fcles ei leia, pole olemas!\u00a0Oma keerulist ja sageli tolmust t\u00f6\u00f6d on ta teinud suure huviga, tutvustades p\u00f5nevaid leide ka kolleegidele.<\/p>\n Anu Saag<\/strong>\u00a0on k\u00fcll meditsiiniteaduste valdkonna \u00f5ppej\u00f5ud, aga hariduselt ja hingelt t\u00f5eline bioloog\u00a0\u2013 isegi tema abikaasa ja nende kolm last on k\u00f5rgharitud bioloogid! Kolleegide s\u00f5nul on ta\u00a0ergas, uudishimulik, v\u00e4ga p\u00f5hjalik, s\u00fcstemaatiline ja k\u00f5rgete standarditega n-\u00f6 vana kooli \u00f5ppej\u00f5ud, kes n\u00f5uab tudengitelt palju, iseendalt aga veel rohkem. Anu on alati heatahtlik ning pole p\u00f5hjuseta n\u00f5udlik: see k\u00f5ik aitab tudengeid edaspidises elus. \u00dcli\u00f5pilastelt kuuleb hea huumorisoonega \u00f5ppej\u00f5u kohta alati ainult head.<\/p>\n Ilmar Vene\u00a0<\/strong>on\u00a0raamatukogus t\u00f6\u00f6tanud alates 1979. aastast.\u00a0K\u00e4sikirjade ja haruldaste raamatute osakonnal on p\u00f5hjust r\u00f5\u00f5mustada, sest Ilmar on ka viljakas t\u00f5lkija, esseist ja hea silmaga kunstnik, kelle endagi teosed raamatukogu riiuleid ja seinu kaunistavad. Kolleegide s\u00f5nul v\u00f5ib tema kohta julgesti \u00f6elda\u00a0kultuurin\u00e4htus<\/em>\u00a0just t\u00e4nu suurele erudeeritusele ja tema sellele tuginevale maailmak\u00e4sitlusele\u00a0\u2013 mees kui elav ents\u00fcklopeedia ja selgitav s\u00f5naraamat. Olgu jutuajamised Ilmariga l\u00fchikesed v\u00f5i pikad, need on alati huvitavad, harivad ja v\u00fcrtsitatud isikup\u00e4rase huumoriga.<\/p>\n Mare V\u00e4hi\u00a0<\/strong>teab matemaatikast ja statistikast nii m\u00f5ndagi: ta on matemaatilise statistika nooremlektor, matemaatilise statistika bakalaureuse\u00f5ppekava ning matemaatika ja statistika magistri\u00f5ppekava programmijuht. Programmijuhi t\u00f6\u00f6ga on ta olnud toeks paljudele tudengitele, \u00fcli\u00f5pilased hindavad eelk\u00f5ige Mare s\u00fcdamlikkust ja soojust.\u00a0Kolleegide s\u00f5nul on Mare humoorikas ja tore vestluskaaslane, kellega saab kohvilauas pikalt r\u00e4\u00e4kida statistikast ning statistika \u00f5petamisest\u00a0\u2013 aga mitte ainult.<\/p>\n Viis aastat tagasi asutatud teenetem\u00e4rgiga \u201e100\u00a0semestrit Tartu \u00dclikoolis\u201c tunnustab \u00fclikool t\u00f6\u00f6tajaid, kes on oma t\u00f6\u00f6elu p\u00fchendanud \u00fclikooli arendamisele, s.t olnud \u00fcli\u00f5pilase, t\u00f6\u00f6taja, arst-residendi, interni ja aspirandina \u00fclikooliga seotud kokku v\u00e4hemalt 50\u00a0aastat.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kriminoloogia professor Jaan Ginter ei vaja \u00f5igusteadlaste seas tutvustamist ja \u00f5ppekorraldaja Katrin Lendok on ajakirjanike hulgas omainimene. M\u00f5lemad p\u00e4lvisid t\u00e4navu teenetem\u00e4rgi \u201e100 semestrit Tartu \u00dclikoolis\u201c, mille sai sel aastal seitse \u00fclikoolipere liiget. Nii Jaan Ginter kui ka Katrin Lendok (toona …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":1993,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,38],"tags":[],"class_list":["post-1994","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-tuhat-tanu"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1994","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1994"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1994\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2425,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1994\/revisions\/2425"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1993"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1994"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1994"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1994"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\n