<\/p>\n
Kindel tahtmine aidata 21.\u00a0sajandi seni suurimal geopoliitilisel s\u00fcndmusel p\u00fcsida ajalehtede pealkirjades ajendas Aaron James Wendlandi, Oxfordi \u00dclikoolis doktorikraadi kaitsnud filosoofi, toimetama Vene-Ukraina s\u00f5ja teemalist akadeemilist ajakirja.<\/strong><\/p>\n Nii palju korraga polegi varem Eesti ajalehtedes filosoofiast kirjutatud kui t\u00e4navu septembris ajakirja Studia Philosophica Estonica ingliskeelse eriv\u00e4ljaande ilmudes. Ajakirja esitlusel oli \u00fclikooli muuseumi valge saal Tartus Toomem\u00e4el puup\u00fcsti t\u00e4is. Tuldi kuulama \u00fche n\u00fc\u00fcdisaja tuntuima moraalifilosoofi,\u00a0Oxfordi \u00dclikooli professori Jeff McMahani avalikku loengut \u00f5iglasest s\u00f5jast: kas vaenlase tapmine saab olla eetiline?<\/p>\n Nii ajakirja kokkupanemise kui ka esitluse korraldamise taga on lisaks toimetusele ning Tartu \u00dclikooli filosoofia ja semiootika osakonnale suuresti Aaron James Wendland, kes on oma j\u00e4reldoktorantuuri l\u00e4binud Tartus. Teda ajendas tegutsema Venemaa alustatud t\u00e4iemahuline s\u00f5da Ukrainas.<\/p>\n \u201e2022.\u00a0aasta veebruaris olin Toronto \u00dclikooli Massey kolled\u017ei vanemteadur. J\u00e4lgisin hirmuga, kuidas tankid Valgevenest Kiievi poole s\u00f5itsid,\u201c r\u00e4\u00e4gib Wendland. \u201eKanadas oli see k\u00fcll uudistes, kuid minu meelest ei p\u00f6\u00f6ratud sellele vaieldamatult 21.\u00a0sajandi suurimale geopoliitilisele s\u00fcndmusele piisavalt t\u00e4helepanu. Ei juhtu iga p\u00e4ev, et \u00fcks suur tuumarelvaga riik r\u00fcndab 120\u00a0000\u00a0s\u00f5duriga oma naaberriiki!\u201c<\/p>\n Turvalise kirjat\u00f6\u00f6 asemel s\u00f5it lahinguv\u00e4ljale<\/strong><\/p>\n Wendland kaalus, kas kirjutada suvi l\u00e4bi akadeemilist esseed, mida loeks heal juhul poolsada inimest, v\u00f5i minna Ukrainasse ja aidata s\u00f5jal Kanada uudistes p\u00fcsida. \u201eJa noh, kuigi ma olen nohikust akadeemiline filosoof, olen tegelenud p\u00e4ris palju ka ajakirjandusega,\u201c muheleb ta. Wendland on nimelt m\u00f5nda aega t\u00f6\u00f6tanud filosoofiatoimetajana ajakirjas New Statesman, samuti CBC Radio dokumentaalsarjas \u201eIdeas\u201c, mis r\u00e4\u00e4gib suurtest ideedest.<\/p>\n Niisiis valis ta Ukraina. S\u00f5itis algul Kiievisse ja seej\u00e4rel rindejoonele, k\u00e4is Harkivis ja Donbassis, M\u00f5kolajivi ja Odessa kandis.<\/p>\n \u201eMa tulin Toronto \u00dclikoolist, kus k\u00f5ik on turvaline ja organiseeritud,\u201c r\u00e4\u00e4gib Wendland kirglikult \u017eestikuleerides, \u201eKiievis k\u00f5lasid aga sagedased \u00f5huh\u00e4ired. Ja Harkivis kuulsin umbes 500\u00a0meetri kaugusel kohast, kus ma \u00f6\u00f6bisin, tohutut plahvatust. L\u00e4hedal asuv kutsekool, kus \u00f5petati kokandust, pommitati \u00f6\u00f6sel kell\u00a0pool kolm puruks. Ma loodan, et keegi siin ei pea kunagi selliseid asju kogema.\u201c<\/p>\n Ukrainas oli r\u00fcnnatud mitut \u00fclikooli ja kolled\u017eit. Riigist oli selleks ajaks lahkunud ligi 7000\u00a0teadlast ja \u00f5ppej\u00f5udu. \u201eIga rektor, esimees, dekaan, kellega r\u00e4\u00e4kisin, \u00fctles, et me n\u00e4eme k\u00fcll l\u00e4\u00e4ne tuge neile ukraina teadlastele, kes on Ukrainast lahkunud, aga me ei n\u00e4e tuge neile, kes Ukrainas t\u00f6\u00f6tavad.\u201c<\/p>\n \u00dclikoolidesse j\u00e4\u00e4nud inimesed tegid muljetavaldavat vabatahtlikku t\u00f6\u00f6d: k\u00e4isid k\u00fclas eakatel, kes olid \u00fcksi j\u00e4\u00e4nud, kuna nende lapsed olid riigist lahkunud; aitasid haavatud veterane; kogusid toetusraha. N\u00e4htu innustas Wendlandi ja ta leidis, et artiklite kirjutamisest t\u00e4htsam on ukrainlaste tegelik aitamine.<\/p>\n \u201eL\u00e4ksin suve l\u00f5ppedes tagasi Toronto \u00dclikooli ja kirjutasin oma artiklid valmis,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta, \u201eJa siis hakkasin korraldama suurt heategevuskonverentsi, kus esinesid Timothy Snyder, Margaret Atwood ja veel terve hulk kuulsaid filosoofe. Kogusime umbes 50\u00a0000\u00a0Kanada dollarit, et toetada akadeemiliste t\u00f6\u00f6tajate \u00fchiskondlikku t\u00f6\u00f6d Ukrainas.\u201c<\/p>\n P\u00e4rast konverentsi sai ta kirja Studia Philosophica Estonica peatoimetajalt Toomas Lotilt, kes k\u00fcsis, kas Wendlandil on huvi toimetada Vene-Ukraina s\u00f5jale p\u00fchendatud eriv\u00e4ljaannet.<\/p>\n \u201eM\u00f5tlesin: Eesti ajakiri oleks k\u00f5ige sobivam, arvestades, kui tugev on eestlaste toetus Ukrainale. Aga kui teha t\u00fc\u00fcpiline akadeemiline v\u00e4ljaanne, loeb seda ainult k\u00e4put\u00e4is filosoofe. Otsustasin, et peaks tegema hoopis avaliku filosoofia (ingl\u00a0public philosophy<\/em>) eriv\u00e4ljaande, et artiklid j\u00f5uaksid rohkemate inimesteni ja iga\u00fcks, kel on s\u00f5ja vastu huvi, v\u00f5iks saada neid artikleid lugeda.\u201c<\/p>\n S\u00f5da k\u00e4sitlev filosoofia j\u00f5udis Eestis kaante vahele<\/strong><\/p>\n Eestlased selgitasid Wendlandile, et ingliskeelsele terminile\u00a0public philosophy<\/em>\u00a0ei ole veel head eestikeelset vastet, s.t terminit, mis edastaks selle m\u00f5tet t\u00e4pselt. Wendlandi silmis koosneb\u00a0public philosophy<\/em>\u00a0kolmest omavahel seotud tegevusest. Esimene on akadeemilise teadmuse populariseerimine, filosoofia \u201et\u00f5lkimine\u201c sellisesse keelde, et ka avalikkus sellest aru saaks.<\/p>\n Teine osa on rakenduslik filosoofia. Neidsamu filosoofilisi ideid saab rakendada n\u00e4iteks selleks, et anal\u00fc\u00fcsida Vene-Ukraina s\u00f5da, Brexitit v\u00f5i kas v\u00f5i v\u00e4itlusi soo \u00fcmber. See aitab teha teadlikke otsuseid oma elu, poliitika, rahvusvaheliste suhete ja igasuguste muude asjade kohta.<\/p>\n \u201eJa\u00a0public philosophy<\/em>\u00a0kolmandat vormi kutsun ma osalusfilosoofiaks: sa osaled filosoofiliste ideede p\u00f5hjal sotsiaalsetes v\u00f5i poliitilistes liikumistes. Erinevus avaliku ja akadeemilise filosoofia vahel on see, et sa tegutsed v\u00e4ljaspool \u00fclikooli,\u201c \u00fctleb Wendland.<\/p>\n Vene-Ukraina s\u00f5da k\u00e4sitlev eriv\u00e4ljaanne teeb tema s\u00f5nul k\u00f5iki kolme. \u201eUkrainas rindel olles sain aru, et ideed loevad. Ukrainlased v\u00f5itlevad ja surevad ideede eest, mida ma jagan: vabaduse ja demokraatia eest. Kui avaliku filosoofia eriv\u00e4ljaanne saab ideoloogilises s\u00f5jas aidata, andes inimestele t\u00e4psema arusaama toimuvast, on see reaalne panus.\u201c<\/p>\n V\u00e4ljaande neli esimest esseed on suuresti ettekanded Wendlandi korraldatud heategevuskonverentsilt 2023.\u00a0aastal. On artikkel Ukraina hariduse aseministrilt M\u00f5hhailo V\u00f5nn\u00f5tsk\u00f5ilt ja essee Timothy Snyderilt, kes kirjeldab, kuidas tema vestlused president Zelensk\u00f5iga muutsid ta arusaama vabadusest.<\/p>\n \u201eOn ka intervjuu Margaret Atwoodiga: ta r\u00e4\u00e4gib oma romaanide autoritaarsusevastasest olemusest ja k\u00fcsib, kas kirjandusel on v\u00f5imu. Konverentsi viimane ettekanne oli Ukraina vaieldamatult k\u00f5ige kuulsamalt ja m\u00f5jukamalt intellektuaalilt Volod\u00f5m\u00f5r Jermolenkolt. Tema r\u00e4\u00e4kis, kuidas s\u00f5da on muutnud tema arusaama elust ja surmast, aga ka solidaarsusest. Eriv\u00e4ljaandesse panustanud ukrainlaste kirjutised on mingis m\u00f5ttes v\u00e4ga isiklikud, neil on filosoofiline, sisekaemuslik olemus.\u201c<\/p>\n Filosoofial on Wendlandi s\u00f5nul ka autoritaarsusevastane eetos. \u201eFilosoofia on asjade kohta k\u00fcsimuste esitamine; m\u00f5neti on filosoofia praktiseerimine intellektuaalne vabadus. N\u00e4iteks Glasgow \u00dclikooli professor George Patterson kirjutab Dostojevski p\u00e4\u00e4stmisest Putini k\u00e4est. Ta argumenteerib, et vene kultuuri t\u00fchistada oleks vale, kuna seda tehes oleksime ka ise nagu autoritaarsed \u00fchiskonnad, kes tsenseerivad kirjandust. Alates hetkest, mil me keelame raamatuid, k\u00e4itume nagu Kreml. Vaja on hoopiski kriitilist lugemist.\u201c<\/p>\n V\u00e4ljaandesse kirjutanud autorid, paljud neist mainekad filosoofid, tegid kaast\u00f6\u00f6d suure heameelega, \u00fctleb Wendland. \u201eMa arvan, et nad n\u00e4gid v\u00e4ljaannet kui v\u00f5imalust ukrainlasi oma oskustega aidata. Loomulikult ei ole see v\u00e4ljaanne \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteem. See pole h\u00e4vitajalennuk. See ei muuda s\u00f5ja kulgu. Ent Platoni filosoofias on m\u00f5te, et kui k\u00f5ik annavad oma panuse, hakkavad asjad l\u00f5puks h\u00e4sti t\u00f6\u00f6tama.\u201c<\/p>\n Studia Philosophica Estonica eriv\u00e4ljaande artikleid on avaldatud Kyiv Independentis, Ukraine Worldis ja ka filosoofiablogides \u00fcle maailma. Ukraine Worldis avaldatud tekstidel on juba \u00fcle 80\u00a0000 lugeja.<\/p>\n On v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline, et see on k\u00f5ige loetum Eesti akadeemiline ajakiri,\u201c \u00fctleb Wendland naljatamisi. Ta on saanud maailma eri paigust k\u00fcmmekond kutset eriv\u00e4ljaannet tutvustada.\u00a0<\/p>\n \u201eN\u00e4iteks s\u00f5ja\u00f5ppe programmi juht Londoni King\u2019s College\u2019ist k\u00fcsis, kas ma oleksin huvitatud v\u00e4ljaande esitlemisest nende \u00fclikoolis, sama k\u00fcsis Ukraina keskus Harvardis. See on ka minu jaoks uus kogemus: toimetada filosoofiaajakirja ja saada palveid raamatutuurile minna. Eeldan, et see t\u00e4hendab, et see meeldib rahvale!\u201c<\/p>\n Studia Philosophica Estonica\u00a0eriv\u00e4ljaannet on tr\u00fckisena v\u00f5imalik osta\u00a0Tartu \u00dclikooli kirjastuse veebipoest<\/a>. Ajakirja saab lugeda ka\u00a0veebist<\/a>\u00a0ning see on plaanis t\u00f5lkida ka eesti keelde.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kindel tahtmine aidata 21.\u00a0sajandi seni suurimal geopoliitilisel s\u00fcndmusel p\u00fcsida ajalehtede pealkirjades ajendas Aaron James Wendlandi, Oxfordi \u00dclikoolis doktorikraadi kaitsnud filosoofi, toimetama Vene-Ukraina s\u00f5ja teemalist akadeemilist ajakirja. Nii palju korraga polegi varem Eesti ajalehtedes filosoofiast kirjutatud kui t\u00e4navu septembris ajakirja Studia …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":1991,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[15,3],"tags":[],"class_list":["post-1992","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne-aktuaalne","category-aktuaalne"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1992","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1992"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1992\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2424,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1992\/revisions\/2424"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1991"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1992"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1992"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1992"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}