Professor Jeff McMahan on silmapaistev moraalifilosoof, kes on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kujundanud arutelusid tapmise ja kahjustamise eetika ning \u00f5iglase s\u00f5ja teooria \u00fcle. \u00dcks tema peateoseid, \u201eTapmine s\u00f5jas\u201c (\u201eKilling in War\u201c, 2009), heidab kinda traditsioonilisele \u00f5iglase s\u00f5ja teooriale, mis on olnud rahvusvahelise \u00f5iguse ja eetika alustala alates varauusajast.<\/p>\n
McMahan on kirjutanud ka abordi, imikute tapmise, eutanaasia, loomade moraalse seisundi, puuete, piinamise, filantroopia ning isikliku identiteedi ja surma metaf\u00fc\u00fcsikaga seotud eetika- ja moraalik\u00fcsimustest.<\/p>\n
Olete<\/strong>\u00a0juba mitu aastak\u00fcmmet arendanud ja propageerinud revisionistlikku \u00f5iglase s\u00f5ja teooriat. Milles see teooria t\u00e4psemalt seisneb ja milliseid traditsioonilise \u00f5iglase s\u00f5ja teooria aspekte te p\u00fc\u00fcate \u00fcmber hinnata?<\/strong><\/p>\n Olen koos teiste samameelsete filosoofidega p\u00fc\u00fcdnud vaidlustada m\u00f5ningaid p\u00f5him\u00f5tteid selle kohta, mida me nimetame traditsiooniliseks \u00f5iglase s\u00f5ja teooriaks. Selle j\u00e4rgi on s\u00f5ja alustamist reguleerivad p\u00f5him\u00f5tted,\u00a0jus ad bellum<\/em>, suunatud riikidele, aga s\u00f5ja pidamise p\u00f5him\u00f5tted ehk see, mida on s\u00f5jas lubatud teha, \u00fcksikisikutele.<\/p>\n Traditsiooniline \u00f5iglase s\u00f5ja teooria \u00fctleb, et s\u00f5durid, kes v\u00f5itlevad eba\u00f5iglases s\u00f5jas, ei tee moraalselt midagi keelatut, kui nad j\u00e4rgivad s\u00f5japidamise reegleid, n\u00e4iteks diskrimineerimise keeldu ning h\u00e4davajalikkuse ja proportsionaalsuse n\u00f5udeid. S\u00f5dureid ei peeta vastutavaks selle eest, kas s\u00f5da, milles nad osalevad, on \u00f5iglane v\u00f5i eba\u00f5iglane. S\u00f5ja\u00f5iguses kehtib ebaseaduslikkus ainult riigi, mitte \u00fcksiks\u00f5durite k\u00e4itumise kohta.<\/p>\n See t\u00e4hendab, et traditsioonilise \u00f5iglase s\u00f5ja teooria j\u00e4rgi k\u00e4ituvad Vene s\u00f5durid Ukrainas moraalselt t\u00e4iesti lubatavalt, kuni nad n\u00e4iteks ei h\u00e4vita tsiviiltaristut, ei tapa tsiviilisikuid ega p\u00f5hjusta neile s\u00f5jaliste eesm\u00e4rkidega v\u00f5rreldes ebaproportsionaalselt suurt kahju.<\/p>\n See teooria valitses mitusada aastat, kuni umbes 20.\u00a0sajandi l\u00f5puni, ning leidis oma kaasaegseima ja v\u00f5ib-olla ka k\u00f5ige p\u00f5hjalikuma v\u00e4ljenduse Michael Walzeri raamatus \u201e\u00d5iglased ja eba\u00f5iglased s\u00f5jad\u201c (\u201eJust and Unjust Wars\u201c, 1977 \u2013\u00a0toim<\/em>.). Teooria arenes tihedas seoses rahvusvahelise humanitaar\u00f5igusega, mis eristab s\u00f5ja alustamist reguleerivaid p\u00f5him\u00f5tteid ja s\u00f5japidamise p\u00f5him\u00f5tteid.<\/p>\n Revisionistliku \u00f5iglase s\u00f5ja teooria j\u00e4rgi kehtib aga kogu s\u00f5ja moraal \u00fcksikisikutele. Kui s\u00f5da on eba\u00f5iglane, ei tohi \u00fcksikisik selles osaleda. Kui ta seda teeb ja p\u00f5hjustab kahju teisele poolele, isegi teise poole v\u00f5itlejatele, on see moraalselt vale.<\/p>\n Eba\u00f5iglases s\u00f5jas osalev s\u00f5dur ei saa teha midagi lubatavat, v\u00e4lja arvatud juhul, kui ta takistab n-\u00f6\u00a0\u00f5iglase poole s\u00f5dureid tegutsemast moraalselt lubamatult. Seega peavad eba\u00f5iglases s\u00f5jas v\u00f5itlevad s\u00f5durid\u00a0\u2013 nimetagem neid eba\u00f5iglasteks v\u00f5itlejateks\u00a0\u2013 j\u00e4rgima s\u00f5japidamise proportsionaalsuse p\u00f5him\u00f5tet. See \u00fctleb, et v\u00f5itleja ei tohi p\u00f5hjustada tsiviilisikutele kahju, mis on s\u00f5jategevusest saadava s\u00f5jalise eelisega ebaproportsionaalne.<\/p>\n Proportsionaalsus on suhe heade ja halbade tagaj\u00e4rgede vahel. Tsiviilisikute kahjustamine on halb tagaj\u00e4rg. Mis v\u00f5iks seda tasakaalustada? Head tagaj\u00e4rjed. Kuid eba\u00f5iglast s\u00f5da pidava riigi s\u00f5jaline eelis ei ole hea tagaj\u00e4rg ja see ei saa s\u00f5japidamise halbu tagaj\u00e4rgi tasakaalustada. See t\u00e4hendab, et moraalselt koherentse t\u00f5lgenduse j\u00e4rgi keelab proportsionaalsus sisuliselt k\u00f5ike, mida eba\u00f5iglast s\u00f5da pidav s\u00f5dur v\u00f5iks teha, sest tema tegevusel on ainult halvad tagaj\u00e4rjed.<\/p>\n Varauusaegsed teoreetikud tutvustasid ideed, et kahe suver\u00e4\u00e4ni poolt teatud reeglite alusel peetavas s\u00f5jas, s.t formaalselt \u00f5iglases s\u00f5jas, v\u00f5ivad m\u00f5lemad pooled olla juriidilises m\u00f5ttes v\u00f5rdsed, aga see ei t\u00e4henda, et nad oleksid ka moraalses m\u00f5ttes v\u00f5rdsed. Miks on nii paljud t\u00e4nap\u00e4eva teoreetikud seaduslikkuse ja moraali segi ajanud?<\/strong><\/p>\n Kui soovitakse, et s\u00f5ja\u00f5igus aitaks piirata eba\u00f5iglases s\u00f5jas v\u00f5itlevate s\u00f5durite tegevust, on vaja reegleid, mis ei vasta tegelikele moraaliprintsiipidele. Minu kolleeg Oxfordist Henry Shue on kirjutanud, et s\u00f5ja\u00f5igus p\u00fc\u00fcab \u00f6elda s\u00f5duritele, kes usuvad, et nad v\u00f5itlevad \u00f5iglases s\u00f5jas (aga tegelikult nii ei ole), et nad peavad hindama proportsionaalsust vastavalt sellele, mida nad peavad oma \u00f5iglaseks eesm\u00e4rgiks.<\/p>\n S\u00f5ja\u00f5igus ei \u00fctle, et sa peaksid v\u00f5rdlema oma tegevuse halba k\u00f5rvalm\u00f5ju kavatsuslike halbade tagaj\u00e4rgedega. Sa peaksid v\u00f5rdlema halba k\u00f5rvalm\u00f5ju sellega, mida sa usud olevat head tagaj\u00e4rjed, isegi kui need ei ole tegelikult head. See v\u00f5ib panna piire nende inimeste k\u00e4itumisele, kes soovivad oma tegevuse kas seaduse v\u00f5i moraaliga koosk\u00f5las hoida.<\/p>\n Ma arvan, et see segiajamine on tingitud lihtsalt asjaolust, et seadusekujundajad tahavad arvata, et seadus p\u00f5hineb moraalsetel kaalutlustel. Nii see ongi, aga on j\u00e4me viga j\u00e4reldada, et kui miski on seaduslikult \u00f5ige, peab see olema ka moraalselt t\u00f5ene.<\/p>\n Ma olen kindlasti n\u00f5us seisukohaga, et kuigi me ei peaks kohtlema eba\u00f5iglasi v\u00f5itlejaid kurjategijatena, ei t\u00e4henda see, et nad oleksid moraalselt samal tasemel kui \u00f5iglased v\u00f5itlejad.<\/strong><\/p>\n Eks ole. M\u00f5ned neist v\u00f5ivad olla kurjategijad, kuid paljusid on nende valitsus eksitanud. Traditsiooniliste \u00f5iglase s\u00f5ja teoreetikute s\u00f5nul on nad \u00fcletamatus teadmatuses (ingl\u00a0invincible ignorance,\u00a0<\/em>s.t teadmatus, mis ei ole omas\u00fc\u00fcline \u2013\u00a0P.\u00a0P.<\/em>) v\u00f5i tegutsevad \u00e4\u00e4rmise sunni all.<\/p>\n Ajaloost teame, et s\u00f5durid, kes keeldusid allumast ja v\u00f5itlemast v\u00f5i deserteerusid, lasti sageli lihtsalt maha. Seda juhtus isegi \u00dchendkuningriigis teise maailmas\u00f5ja ajal. Ei saa inimeselt n\u00f5uda, et ta laseks end pigem hukata, kui et l\u00e4heks eba\u00f5iglasesse s\u00f5tta\u00a0\u2013 kuigi on neid, kes sellist julgust \u00fcles on n\u00e4idanud. Oma raamatus t\u00f5in n\u00e4iteks katoliiklasest taluniku, kes keeldus natsiarmeesse v\u00e4rbamisest ja kellel raiuti selle eest pea maha. Me tunnustame teda kui moraalset kangelast, kuid me ei saa sama n\u00f5uda k\u00f5igilt inimestelt.<\/p>\n Praeguses s\u00f5jas Venemaa ja Ukraina vahel ei paista inimesed \u00fcldiselt tundvat Vene s\u00f5durite vastu sama kaastunnet kui ukrainlaste vastu. Vene s\u00f5durite surma \u00fcle ei pruugita r\u00f5\u00f5mustada, aga v\u00f5idakse tunda, et see on v\u00e4lja teenitud v\u00f5i v\u00e4hemalt m\u00f5ttetu. Ukraina v\u00f5itlejaid, kellele see s\u00f5da on peale sunnitud, peetakse seevastu kangelasteks. Kas teie meelest on vastuolu \u00fcldiste hoiakute ja traditsioonilise \u00f5iglase s\u00f5ja teooria vahel? Ja kas see v\u00f5iks olla koosk\u00f5las revisionistliku \u00f5iglase s\u00f5ja teooriaga, arvestades, et Vene s\u00f5durid osalevad s\u00fc\u00fctute inimeste tapmises, isegi kui nad r\u00fcndavad ainult vastaspoole v\u00f5itlejaid, mitte tsiviilisikuid?<\/strong><\/p>\n Kui nad r\u00fcndavad Ukraina s\u00f5dureid, tapavad nad s\u00fc\u00fctuid inimesi, kes ei ole teinud midagi, mis muudaks nad moraalselt r\u00fcnnatavaks. Ukraina s\u00f5durid \u00fcksnes p\u00fc\u00fcavad kaitsta end ja teisi s\u00fc\u00fctuid inimesi eba\u00f5iglase agressiooni eest.<\/p>\n Antipaatiat Vene s\u00f5durite vastu v\u00f5ib aidata selgitada see, et on v\u00e4ga raske m\u00f5ista, kuidas nad v\u00f5iksid j\u00e4\u00e4da \u00fcletamatusse teadmatusse, hoolimata kogu Vene propagandast. Ukrainasse j\u00f5udes peavad nad ju n\u00e4gema, et see k\u00f5ik on vale. Nad peavad m\u00e4rkama, et Donbassis ei toimu natside genotsiidi venekeelsete inimeste vastu. Nad peavad m\u00f5istma, et Ukraina ei ohusta Venemaad. Nad peavad n\u00e4gema, et k\u00f5ik, mida neile on r\u00e4\u00e4gitud, on vale. Kui nad seda ei n\u00e4e, on nad idioodid.<\/p>\n Teiselt poolt v\u00f5itlevad nad sunni all. Kui keegi \u00fctleb: \u201eEi, ma ei l\u00e4he s\u00f5dima\u201c, ei vastata talle: \u201eOlgu, mine siis koju ja unustame selle.\u201c<\/p>\n Ent nad ei tohiks teha midagi, mis edendaks Venemaa s\u00f5jalist sissetungi Ukrainasse. Nad v\u00f5iksid ja peaksid tulistama \u00fcle ukrainlaste peade. Enamik neist ei tee seda ja seet\u00f5ttu on nad s\u00fc\u00fcdi. Kui ukrainlased hukkuvad, on Vene s\u00f5durid muutnud end moraalselt r\u00fcnnatavaks. Nad on eba\u00f5iglased r\u00fcndajad ja peavad teadma, et neid ka n\u00e4hakse sellisena.<\/p>\n Pealegi on paljud neist armeega liitunud vabatahtlikult raha, mitte patriotismi p\u00e4rast. Kohutavaid tegusid tegema motiveerib neid lihtsalt isiklik kasu.<\/p>\n Teie arendatud moraalse argumendi ja juriidiliste reeglite vahel paistab olevat selge l\u00f5he, mis vabastab k\u00f5ik s\u00f5durid vastutusest seni, kuni nad v\u00f5itlevad s\u00f5ja\u00f5iguse kohaselt proportsionaalselt. Kas me peaksime p\u00fc\u00fcdma seda l\u00f5het \u00fcletada? Varauusajal loodi juriidilise v\u00f5rdsuse kontseptsioon just selleks, et v\u00e4hendada s\u00f5jas v\u00e4givalda ja leevendada kahjulikku m\u00f5ju. Kas selle l\u00f5he \u00fcletamise p\u00fc\u00fcdlused v\u00f5ivad tegelikult tuua kaasa veelgi suurema v\u00e4givalla kui praegustes s\u00f5dades?<\/strong><\/p>\n Kirjutasin aastaid tagasi artikli, milles v\u00e4itsin, et on vaja v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada uus rahvusvaheline kohus: erapooletu kohtulik organ, mille eesm\u00e4rk oleks hinnata eri poolte moraalsust ja seaduslikkust s\u00f5jas. Selle otsused m\u00f5jutaksid Rahvusvahelise Kohtu ja v\u00f5ib-olla ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsuseid. Sellesse v\u00f5iksid kuuluda kohtunikud, kes tunnevad \u00f5iglase s\u00f5ja teooriat ja s\u00f5ja\u00f5igust ning kes m\u00e4\u00e4raksid selle toel kindlaks, kas riigi s\u00f5da on \u00f5iglane v\u00f5i eba\u00f5iglane, seaduslik v\u00f5i ebaseaduslik, ja avaldaksid maailmale selle teabe koos p\u00f5hjendustega.<\/p>\n See annaks s\u00f5duritele \u00fcsna selge hinnangu s\u00f5ja kohta, milles nad v\u00f5itlevad. Olen kindel, et n\u00e4iteks Vietnami s\u00f5ja ajal oleks see kohus otsustanud, et USA s\u00f5da seal oli eba\u00f5iglane. See oleks andnud USA s\u00f5duritele ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmale autoriteetse hinnangu.<\/p>\n Selline kohus v\u00f5iks mingil m\u00e4\u00e4ral aidata seadustada eba\u00f5iglases s\u00f5jas v\u00f5itlevate s\u00f5durite vastutusele v\u00f5tmise ja v\u00f5ib-olla ka neile karistuste m\u00e4\u00e4ramise, kui nad j\u00e4tkavad v\u00f5itlust eba\u00f5iglaseks kuulutatud s\u00f5jas. V\u00e4hemalt annaks see moraalselt siirale s\u00f5durile aluse \u00f6elda oma \u00fclemale: \u201eEi, ma ei v\u00f5itle selles s\u00f5jas, sest see on kuulutatud eba\u00f5iglaseks.\u201c See muudaks v\u00f5imude jaoks karistamise keerulisemaks, kuna inimene tegutseks erapooletu rahvusvahelise organi otsuse alusel. Mulle tundub see parim viis, kuidas seadus ja moraal kokku viia.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Oxfordi \u00dclikooli moraalifilosoofia professor Jeff McMahan pidas septembrikuus Tartu \u00dclikooli muuseumi valges saalis ettekande tapmise eetikast ja \u00f5iglasest s\u00f5jast. Universitas Tartuensise palvel vestlevad professor McMahan ja Tartu \u00dclikooli m\u00f5tteloo professor P\u00e4rtel Piirim\u00e4e revisionistlikust \u00f5iglase s\u00f5ja teooriast. Professor Jeff McMahan on …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":1988,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3,12],"tags":[],"class_list":["post-1990","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-eetika"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1990","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1990"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1990\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2423,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1990\/revisions\/2423"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1988"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1990"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1990"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1990"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/EETIKA20McMahan20ja20PiirimC3A4e2028Andres20Tennus2920UT240905AT578-scaled.jpeg\")