{"id":1987,"date":"2024-11-15T01:16:00","date_gmt":"2024-11-14T23:16:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4763\/"},"modified":"2025-11-26T16:39:34","modified_gmt":"2025-11-26T14:39:34","slug":"4763","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4763\/","title":{"rendered":"M\u00f6\u00f6daniku p\u00e4randi tundmine aitab m\u00f5ista, kust me oleme tulnud"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n

Aasta tagasi ilmunud koguteose \u201eEesti kunsti ajalugu\u201c esimene k\u00f6ide k\u00e4sitleb hilismuinas- ja keskaega, aastaid 1100\u20131520. \u00dcks selle teose p\u00f5hiautoritest on T\u00dc\u00a0kunstiajaloo professor Anu M\u00e4nd.<\/strong><\/p>\n

Kuuek\u00f6itelise koguteose osad kannavad j\u00e4rjekorranumbreid ajalooperioodide, mitte ilmumisaja j\u00e4rgi. Erinevalt varasematest on viimati ilmunud k\u00f6ites M\u00e4nni s\u00f5nul keskendutud ajastu visuaalkultuurile tervikuna, mitte niiv\u00f5rd kunstile selle harjumusp\u00e4rases t\u00e4henduses.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu vaadeldakse seal esemeid ja kohti, mida esmapilgul ei oskakski kunsti alla liigitada: kalmeid, toidun\u00f5usid, s\u00fcmbolitega piirikive jne. Samuti p\u00f6\u00f6ratakse rohkem t\u00e4helepanu sotsiaalsele ja liturgilisele kontekstile ning meie materiaalse ja visuaalse kultuuri seostele teiste piirkondade omaga.<\/p>\n

\u201eM\u00f6\u00f6daniku vaimse ja materiaalse p\u00e4randi tundmine aitab m\u00f5ista, kust me oleme tulnud ja kuidas on kujunenud meie kultuuriline taust,\u201c \u00fctleb Anu M\u00e4nd. Ta mainib, et kuigi suur osa humanitaaridest armastab pusida \u00fcksi, n\u00e4itab tema kogemus, et kui kirjutada artikleid v\u00f5i raamatuid koos m\u00f5ne ajaloolase, arheoloogi v\u00f5i arhitektuuriajaloolasega, saab tulemus huvitavam ja mitmek\u00fclgsem.<\/p>\n

Professoriametit on Anu M\u00e4nd pidanud \u00fche \u00f5ppeaasta. See on olnud tihedalt t\u00f6\u00f6d t\u00e4is, sest nullist tuli ette valmistada terve hulk kursusi. \u201eKui enne oli mul vaba aega v\u00e4ga v\u00e4he, siis esimesel professuuriaastal polnud seda enam \u00fcldse. Aga ehk l\u00e4heb edaspidi kergemaks!\u201c loodab M\u00e4nd, kes n\u00e4eb ka raskustes alati head.<\/p>\n

Anu M\u00e4nd on l\u00f5petanud Tartu \u00dclikooli 1992.\u00a0aastal kunstiajaloo erialal. Doktorikraadi kaitses ta 2000.\u00a0aastal Kesk-Euroopa \u00dclikoolis Budapestis. Aastatel 1992\u20131995\u00a0t\u00f6\u00f6tas M\u00e4nd Tartu \u00dclikooli raamatukogus, hiljem Eesti Kunstimuuseumis ja Tallinna \u00dclikoolis. Ta on end t\u00e4iendanud Uppsala \u00dclikoolis ja G\u00f6ttingeni \u00dclikooli digihumanitaaria keskuses.<\/p>\n

Ta on osalenud mitmes rahvusvahelises ja kodumaises uurimisprojektis, kureerinud n\u00e4itusi, avaldanud tosin raamatut ja \u00fcle 150\u00a0teadusartikli. Oma t\u00f6\u00f6 eest on ta\u00a0saanud vabariigi teaduspreemia humanitaarteaduste alal.<\/p>\n

Alates 2023.\/2024. \u00f5ppeaastast on Anu M\u00e4nd Tartu \u00dclikooli kunstiajaloo professor. Universitas Tartuensis palus tal t\u00e4ita ankeedi, et saaksime temaga tutvust teha.<\/p>\n

\n
Uurimist\u00f6\u00f6 sisu \u00fche lausega<\/strong><\/div>\n

Kesk- ja varauusaja visuaalkultuuri ja sotsiaalajaloo uurijana on minu lemmikud keskaegsed altariretaablid, gildide ja vennaskondade ajalugu, p\u00fchakute kultus, naised keskaja \u00fchiskonnas ja loomas\u00fcmboolika.<\/p>\n

Huvipakkuvad teemad, mida uurida<\/strong><\/p>\n

P\u00f5nevaid teemasid on nii palju, et minu eluajast nende uurimiseks ei piisa, mist\u00f5ttu olen hakanud m\u00f5ningaid oma lemmikteemasid ka \u00fcli\u00f5pilastele jagama. Viimase paari aasta jooksul olen tegelenud isikliku vagaduse fenomeniga, sealhulgas palver\u00e4ndude ja palver\u00e4nnum\u00e4rkidega, aga ka n\u00e4iteks loomade kujutamisega kunstis, et teada saada, mida \u00fcks v\u00f5i teine loom keskajal s\u00fcmboliseeris ning milliseid religioosseid v\u00f5i moraliseerivaid s\u00f5numeid loomakujutiste abil edastati.<\/p>\n

Silmiavav leid<\/strong><\/p>\n

Ma avastasin, \u00f5igemini taasavastasin \u00fche 500 aastat unustuses olnud teadmise: et keskaegse Tallinna kaitsep\u00fchak oli p\u00fcha Viktor. Hilisem luterlik kultuurikiht oli selle teadmise meie ajaloom\u00e4lust minema p\u00fchkinud, ent keskaegseid kunstiteoseid vaadates ja kirjalikke allikaid lugedes leiab p\u00fcha Viktori erilise staatuse kohta hulgaliselt vihjeid.<\/p>\n

\n

Visuaalsust austavad juhendajad<\/strong><\/p>\n

Selles, et minu lemmikperiood on nimelt keskaeg, on oma roll olnud kindlasti mu juhendajatel: Kaur Alttoal, kes on keskaja arhitektuuri spetsialist, ja Gerhard Jaritzal, kes uurib keskaja argikultuuri ja kasutab palju visuaalseid allikaid.<\/p>\n

\n

Hobid<\/strong><\/p>\n

\"\"
On avalik saladus, et Anu M\u00e4nd on suur kassis\u00f5ber. Pildil teeb ta tutvust \u00fche Mustjala k\u00f5utsiga.\u00a0FOTO:\u00a0Stanislav Stepa\u0161ko<\/figcaption><\/figure>\n

Ma loen palju ilukirjandust ja armastan looduses k\u00e4ia. F\u00fc\u00fcsilise tervisega tuleks ehk rohkem tegeleda, aga mugava inimesena piirdun jalutamisega.<\/p>\n

Maailmaga kursis<\/strong><\/p>\n

Hoian \u00fcldiselt uudistel pilku peal veebis, aga viimastel aastatel on siinsete poliitikute suhtluskultuur niiv\u00f5rd alla k\u00e4inud, et enamasti on piinlik nende kemplemistest lugeda.<\/p>\n

Kunst v\u00f5i ajalugu?<\/strong><\/p>\n

M\u00f5lemad, neid pole v\u00f5imalik lahutada. Kunsti ei saa m\u00f5ista ilma laiema ajaloolise ja sotsiaalse kontekstita ja ajalugu pole v\u00f5imalik kirjutada ilma visuaalseid allikaid tundmata ja kasutamata (ehkki m\u00f5ned, eriti Saksamaal v\u00e4lja antud koguteosed p\u00fc\u00fcavad ilma l\u00e4bi ajada \u2013 aga need on ka v\u00e4ga igavad raamatud).<\/p>\n

Ilmalik v\u00f5i kiriklik kunst?<\/strong><\/p>\n

\u00dchtviisi paeluvad on m\u00f5lemad ja ega keskajal nende vahel ranget piiri olegi v\u00f5imalik t\u00f5mmata, sest ka argiesemed olid sageli kaunistatud religioossete motiividega.<\/p>\n

Parim viis puhata<\/strong><\/p>\n

S\u00f5ita Saaremaale ja telefon v\u00e4lja l\u00fclitada.<\/p>\n

Tasub vaadata!<\/strong><\/p>\n

K\u00e4isin t\u00e4navu Niguliste muuseumis vaatamas arheoloog Erki Russowi kokku pandud p\u00f5nevat n\u00e4itust \u201eSinna ja tagasi. Liivimaalaste palver\u00e4nnud keskaegses Euroopas\u201c. Oktoobris l\u00f5pus kolis see r\u00e4ndn\u00e4itusena P\u00f5ltsamaa lossi, j\u00e4rgmisel suvel liigub edasi V\u00f5ndu (C\u0113sisesse).<\/p>\n

\n

Mida peaks teadma kunstiajaloo kohta?<\/strong><\/p>\n

Et iga ajaperioodi kunst on p\u00f5nev, et kunstiajalugu tundes saab sinust parem inimene ja, naljaga pooleks, et kunstiajalugu ei ole \u00fcksnes naistele (viimastel aastatel on bakalaureusetasemel kunstiajalugu \u00f5ppinud \u00fcksnes naised).<\/p>\n

Millest v\u00f5iks alustada tudeng, kes kunstiajaloo vastu s\u00fcgavamat huvi tunneb?<\/strong><\/p>\n

Alustuseks v\u00f5iks sisse vaadata kuuek\u00f6itelisse koguteosesse \u201eEesti kunsti ajalugu\u201c, mille peatoimetaja on Krista Kodres \u2013 selles kajastuvad viimaste aastak\u00fcmnete uurimistulemused ja seal on rohkelt pildimaterjali. Samuti v\u00f5iks m\u00f5elda, milline ajastu, kunstistiil v\u00f5i geograafiline piirkond k\u00f5ige rohkem paelub, ning k\u00fclastada muuseume nii Eestis kui ka v\u00e4lismaal.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aasta tagasi ilmunud koguteose \u201eEesti kunsti ajalugu\u201c esimene k\u00f6ide k\u00e4sitleb hilismuinas- ja keskaega, aastaid 1100\u20131520. \u00dcks selle teose p\u00f5hiautoritest on T\u00dc\u00a0kunstiajaloo professor Anu M\u00e4nd. Kuuek\u00f6itelise koguteose osad kannavad j\u00e4rjekorranumbreid ajalooperioodide, mitte ilmumisaja j\u00e4rgi. Erinevalt varasematest on viimati ilmunud k\u00f6ites M\u00e4nni …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":1985,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,40],"tags":[],"class_list":["post-1987","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-uus-professor"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1987","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1987"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1987\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2422,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1987\/revisions\/2422"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1985"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1987"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1987"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1987"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}