{"id":1984,"date":"2024-11-15T01:15:00","date_gmt":"2024-11-14T23:15:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4764\/"},"modified":"2025-11-26T16:38:17","modified_gmt":"2025-11-26T14:38:17","slug":"4764","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4764\/","title":{"rendered":"Mis teeb teadlasele peavalu?"},"content":{"rendered":"

UT toimetuses kohtusid professorid ja teadusjuhid: Halliki Harro-Loit, Mait Metspalu, Mari Moora ja Anu Noorma. Elavas arutelus teadusrahastuse \u00fcle t\u00f5deti, et kuigi asjad on paremaks l\u00e4inud, teevad muret ennustamatus ja j\u00e4relkasvu v\u00e4hesus.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

S\u00fcgise hakul kohtusid Universitas Tartuensise vestlusringis Eesti Teadusagentuuri (ETAG) juhatuse esimees Anu Noorma ning Tartu \u00dclikooli teadusprorektor ja koosluse \u00f6koloogia professor Mari Moora, ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit ja evolutsioonilise genoomika professor Mait Metspalu. Vestlus teadusrahastuse korralduse \u00fcle v\u00f5ttis kohati \u00fcpris kirglikke toone ja juttu j\u00e4tkus pikalt.<\/p>\n

Mitmelt poolt on kuulda olnud, et teadusrahastuse suurim probleem teadlase vaates on stabiilsuse puudumine. N\u00e4iteks kui kahe grandiperioodi vaheline aeg liiga pikaks venib, on oht, et t\u00f6\u00f6r\u00fchm jookseb laiali, sest pole, millest t\u00f6\u00f6tasu maksta. Grandi saamist on nimetatud ka loteriiks ja t\u00e4heldatud, et tippteadlanegi v\u00f5ib rahastusest ilma j\u00e4\u00e4da. Kuidas kommenteerite?<\/strong><\/p>\n

Mait Metspalu:<\/strong>\u00a0See probleem on sisse kodeeritud igasse konkurentsip\u00f5hisesse s\u00fcsteemi, kus taotlejaid on rohkem kui raha saajaid\u00a0\u2013 eriti kui see, mille alusel raha jagatakse, ei ole lihtsasti m\u00f5\u00f5detav.<\/p>\n

Olukord on l\u00e4inud palju paremaks. Veel viis aastat tagasi v\u00f5is juhtuda, et sisuliselt \u00fche ja sama taotlusega olid \u00fchel aastal teisel kohal, j\u00e4rgmisel aga tagantpoolt teine.<\/p>\n

Endiselt on aga nii, et kui teadlased loevad oma taotluste hinnanguid, leiavad nad sealt asju, mille peale haaravad kahe k\u00e4ega peast kinni. M\u00f5neti on see paratamatus, sest v\u00e4ga spetsiifilistel aladel on hindajaid keeruline leida.<\/p>\n

Jah, tipptasemel teadlane v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da grandist ilma. Aga k\u00f5iki mune ei tohi panna \u00fchte korvi. Ei tohiks keskenduda vaid ETAG-i grantidele.<\/p>\n

Veel kord: probleem on s\u00fcsteemi sisse kodeeritud ja tuleb pidevalt m\u00f5elda, mida paremini teha.<\/p>\n

Halliki Harro-Loit:<\/strong>\u00a0Eestis on granditaotluste edukuse m\u00e4\u00e4r liialt v\u00e4ike, eriti m\u00f5nes valdkonnas. Kui positiivse vastuse saab 10\u201312% esitatud taotlustest, nagu sotsiaalteadustes ja humanitaarias, siis r\u00e4\u00e4gime ebat\u00f5husast grandis\u00fcsteemist: taotluste kirjutamise peale kulub liiga palju aega ja energiat.<\/p>\n

Teiseks, v\u00f5rreldes oma kogemusega sotsiaalvaldkonna hindamiskomisjonis Belgias, tundub mulle ETAG-i s\u00fcsteem l\u00e4bipaistmatum. Belgias on teise astme hindamisel k\u00f5ik hindajad esindatud oma nime ja n\u00e4oga. K\u00f5ik, kes taotluse esitavad, tulevad komisjoni ette intervjuule, ja need intervjuud on tihedas konkurentsis j\u00e4rjestuse loomiseks informatiivsed. P\u00e4rast seda saab r\u00fchm tagasisidet ja hindajad vastutavad tagasiside kvaliteedi eest oma nimega.<\/p>\n

Minu kolmas mure on: kuidas saab n\u00e4iteks juurateemaline taotlus objektiivselt konkureerida sotsiaalteaduste v\u00f5i ps\u00fchholoogia valdkonna omadega?<\/p>\n

Teadlane v\u00f5ib p\u00fchendada suure hulga ressurssi, esitada taotluse, mis saab v\u00e4ga hea hinnangu, aga m\u00f5ne teise valdkonna teemad on parasjagu olulisemad ja populaarsemad. Kui eriti rahvus- ja sotsiaalteadustes s\u00f5ltub uurimine nii v\u00e4hestest rahastusallikatest, siis kes otsustab, kas m\u00f5ni uurimissuund on v\u00e4\u00e4rt, et hoida alal kolme v\u00f5i viit spetsialisti, v\u00f5i on see suund m\u00e4\u00e4ratud v\u00e4ljasuremisele?<\/p>\n

Neljandaks, me ei tea, kuidas kulutatakse suurem osa ministeeriumide k\u00e4sutusse minevast teadusrahast. Hangete ja ka tulemuste kvaliteet on seinast seina. Kriitika on olnud terav, aga midagi ei muutu.<\/p>\n

Metspalu:<\/strong>\u00a0Minu arust on suurem\u00a0mure see, et teaduse baasfinantseeringust l\u00e4heb suur osa halduskulude katmiseks. ETAG-i grandid on kokku ligi 60\u00a0miljonit eurot, sama palju l\u00e4heb baasfinantseerimisele, ent see raha ei j\u00f5ua sinna, kuhu peaks: uute suundade arendamisse ja sildamisgrantide s\u00fcsteemi, mis aitab sel puhul, kui grantide vahele j\u00e4\u00e4b auk. Elekter, k\u00fcte jm \u00fcldkulu peaksid tulema teiselt eelarverealt, et see baasraha \u00e4ra ei s\u00f6\u00f6ks.<\/p>\n

Anu Noorma:<\/strong>\u00a0Mure konkurentsi p\u00e4rast ja suur ts\u00fcklilisus teaduse rahastamisel n\u00e4eb riigi tasandilt v\u00e4lja teisiti kui v\u00f5ib-olla \u00fcksiku teadlase seisukohalt. Ma olen ise olnud pikka aega tegevteadlane; teadusagentuuri juhina n\u00e4en seda teise pilguga.<\/p>\n

Viimasel viiel aastal on uurimistoetuste taotlusvoorude edukuse m\u00e4\u00e4r olnud tervikuna vahemikus 18\u201324%, mida pole sugugi v\u00e4he. Rahastuse ts\u00fcklilisus on aga oluliselt v\u00e4henenud. Samas on valdkondade vahel suured erinevused ja humanitaarias on edukus olnud t\u00f5esti v\u00e4ikseim, 10\u201315%. Kuid just humanitaaria valdkonnas on Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium avanud eraldi taotlusvoorud.<\/p>\n

Teadusagentuur on proovinud hindamise kvaliteeti paremaks teha. Meie \u00fclesanne on tagada, et Eesti teadus oleks mitmekesine, ent on praktiliselt v\u00f5imatu leida siit kitsa valdkonna teadlast, kes ei ole mingit-pidi huvide konfliktis hinnatavate t\u00f6\u00f6r\u00fchmadega. Seet\u00f5ttu l\u00e4ksime kaks aastat tagasi \u00fcle hindamisele rahvusvahelistes eksperdikomisjonides.<\/p>\n

Kuidas te v\u00e4lishindajaid leiate?<\/strong><\/p>\n

Noorma:<\/strong>\u00a0V\u00e4liseksperte otsime \u00fchiselt koos hindamisn\u00f5ukogu liikmetega, kes on ka osa Eesti teadlaskonnast. V\u00e4lishindajate valikul toetab n\u00f5ukogu teadusagentuuri tehniline personal.<\/p>\n

\n

Kuidas k\u00e4ib granditaotluste hindamine Eesti Teadusagentuuris?<\/strong><\/p>\n

Hindamise kriteeriumid on Eesti Teadusagentuuri (ETAG) uurimistoetuste voorudes k\u00f5igile taotlejatele teada juba enne taotlemist.<\/p>\n

Hindamisn\u00f5ukogu on kollektiivselt valitud: teadusasutused ning Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia saavad sinna esitada oma kandidaate. ETAG ega ministeerium neid teadlasi ei nimeta.<\/p>\n

ETAG-i koordinaatorid ja vastava valdkonna hindamisn\u00f5ukogu liikmed suhtlevad v\u00e4lishindajatega regulaarselt.<\/p>\n

Eksperdikomisjonide liikmeid koolitatakse p\u00f5hjalikult ja neile selgitatakse taotlusvoorude sisu ja eesm\u00e4rke. Kui selgub, et ekspert ei t\u00e4ida oma \u00fclesannet, ei pea kinni ajakavast, on v\u00f5imalik ta eemaldada ka protsessi k\u00e4igus. Kui m\u00f5ne eksperdi retsenseeritud taotluste kohta tuleb v\u00e4ga palju vaideid, teda edaspidi ei kasutata.<\/p>\n

K\u00f5ik taotlejad v\u00f5ivad olla kindlad, et k\u00f5iki taotlusi k\u00e4sitletakse nii v\u00f5rdselt ja ausalt, kui s\u00fcsteem v\u00f5imaldab ja Eesti riigile j\u00f5ukohane on.<\/p>\n

Allikas: Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma<\/em><\/p>\n<\/div>\n

V\u00f5ib-olla osa teadlasi pole rahul just rahvusvaheliste kolleegidega. Me v\u00f5iksime m\u00f5elda: kui mina olen m\u00f5ne riigi, n\u00e4iteks Rumeenia eksperdikomisjoni liige, kui kohusetundlikult ma seda \u00fclesannet v\u00f5tan?<\/p>\n

Endiselt ei pea ma \u00f5igeks avalikustada, kes teie taotlusi hindab. Ja mitte ainult selle p\u00e4rast, et tekiks v\u00f5imalus hindajat m\u00f5jutada, vaid on ka n\u00e4iteid, kus Eesti teadlane r\u00fcndab v\u00e4ga isiklikult isegi ETAG-i t\u00f6\u00f6tajat. On oluline, et me \u00fcksteist vastastikku ei m\u00f5jutaks\u00a0\u2013 see on laiemalt ka teaduskultuuri teema.<\/p>\n

Mari Moora:<\/strong>\u00a0Mina olen sama meelt. Eelmise aasta eksperdikomisjonide nimekirjad, ka ETAG-i puhul, on avalikud. T\u00e4pselt samamoodi toimub see Euroopa Teadusn\u00f5ukogus, samamoodi Flaami Teadusagentuuris. Jah, taotlusvooru intervjuu ajal sa ei n\u00e4e, kes taotlust hindama hakkab, aga l\u00f5puks saad ikkagi teada, kes t\u00f5en\u00e4oliselt sinu granti hindas.<\/p>\n

Noorma:<\/strong>\u00a0Igal aastal vahetub eksperdikomisjonides umbes kolmandik hindajaid. Me alles k\u00e4ivitasime selle s\u00fcsteemi, praegu tuleb kolmas aasta. Hindamise kvaliteedi parandamisega peab pidevalt tegelema.<\/p>\n

Hindamise kvaliteet, l\u00e4bipaistvus, \u00f5iglus, v\u00f5rdne kohtlemine, mitmekesisus\u00a0\u2013 need on ka meile olulised. Aga peame vaatama, millist teaduss\u00fcsteemi jaksame riigina \u00fcleval pidada. Kui tahaksime teha kas v\u00f5i paarsada intervjuuvooru, l\u00e4heks see Eesti teadlastele v\u00e4ga kalliks maksma.<\/p>\n

Alates 2019.\u00a0aastast on baasfinantseerimine mitu korda kasvanud. Samal ajal on seoses 1%\u00a0kokkuleppega (teaduslepe, mille kohaselt tagatakse teadus- ja arendustegevuse rahastamine v\u00e4hemalt 1% ulatuses SKT-st \u2013\u00a0toim<\/em>.) alates 2021.\u00a0aastast kiiresti kasvanud ministeeriumide korraldatava teadustegevuse eelarve. Konkurentsip\u00f5hine uurimistoetuste eelarve on ka kasvanud, aga v\u00e4hem.<\/p>\n

Leian, et riigil maksumaksja raha \u00fcmberjagajana on \u00f5igus \u00f6elda, mis on t\u00e4htis. Praeguse seisuga ei puuduta eelarvek\u00e4rped uurimistoetusi ega baasfinantseerimist, ja see on teadlastele hea s\u00f5num.<\/p>\n

Moora:<\/strong>\u00a0Tahaksin \u00f6elda mitte niiv\u00f5rd teadusprorektori kui teadlase ja eksperdina, et k\u00f5ik hindamisprotsessid on subjektiivsed. Agentuuri kui hindamise korraldaja eesm\u00e4rk on muuta need nii objektiivseks kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik. Saab vaidlustada seda, kui ei t\u00e4ideta hindamise reegleid, aga ei saa vaidlustada hindamise sisu. P\u00f5him\u00f5tteliselt on t\u00e4nap\u00e4eva tippteadus rahvusvaheline ja saab p\u00fcsida siis, kui on konkurents. Muidugi peaks olema ka v\u00e4ike stabiilsuselement\u00a0\u2013 ma v\u00e4ga loodan, et suudame selle tasapisi luua. Aga kui baasfinantseerimine on ainult 17%\u00a0Tartu \u00dclikooli eelarvest, siis ei ole see hetkel v\u00f5imalik.<\/p>\n

Metspalu:<\/strong>\u00a090-ndatel l\u00e4bis Eesti teadus traumaatilise aja. Toodi sisse karm konkurentsip\u00f5hine s\u00fcsteem, mida meie l\u00f5unanaabrid juurutasid palju v\u00e4hem. Kui vaatame numbreid, on Eesti teadus palju paremas kohas.<\/p>\n

Harro-Loit:<\/strong>\u00a0Aga h\u00fcperkonkurents h\u00e4vitab \u00fcksk\u00f5ik millise s\u00fcsteemi. 1990-ndatel oli Eesti Teadusfondist v\u00f5imalik taotleda ja saada ka v\u00e4iksemaid grante, mis pakkusid noortele stabiilsust. Arvates, et v\u00e4ikeste toetustega pudistatakse teadusraha laiali, hakati looma v\u00e4hem ja suuremaid grante. Aga sellega l\u00f5igati \u00e4ra laiem kasvupind ja ka v\u00f5imalus kasvada, et kvalifitseeruda rahvusvahelises konkurentsis.<\/p>\n

Meil puudub debatt selle \u00fcle, mida avalikkus teadusraha eest saab. N\u00e4iteks Euroopa Liidus eristuvad Ida-Euroopast n-\u00f6\u00a0rikkamad riigid, kus \u00fchiskonna d\u00fcnaamikat vaadatakse longituud-uuringute abil ja teadmine \u00fchiskonnast pole nii auklik kui meil.<\/p>\n

Margit Sutropi korraldatud teaduse rahastamise seminaridel Riigikogu Reformierakonna fraktsioonis tegime j\u00e4relduse, et poliitikud ei tea otsuseid tehes isegi seda, kas asjassepuutuva probleemi kohta on seni uuringuid tehtud. Me ei tea, millist teadmust saab riik selle raha eest, mida ministeeriumid otsustavad teadlastelt tellida.<\/p>\n

Moora:<\/strong>\u00a0Ma olen n\u00f5us: me ei tea, mida riik saab selle raha eest, mis l\u00e4heb valdkondlike ministeeriumide teadmusmeetmeteks.<\/p>\n

Suur probleem on, et ministeeriumide teadusn\u00f5unikud ei ole teadlased. Me oleme Tartu \u00dclikoolis v\u00f5tnud missiooni kutsuda ministeeriumide teadusn\u00f5unikud \u00fclikooli, et tutvustada neile, kuidas k\u00e4ib teadusrahastuse tellimine, millised v\u00f5iksid olla lepingu tingimused ja m\u00f5istlik teostus.<\/p>\n

Aga ma r\u00f5hutan, et ETAG-i teadusraha eest saab \u00fchiskond kvaliteetset uut teadmist. Loomulikult, alati tuleb p\u00fc\u00fcda paremini, ja seda ka tehakse.<\/p>\n

Metspalu:<\/strong>\u00a0N\u00f5us! Euroopa Liidus on temaatilised struktuurifondid: piltlikult \u00f6eldes antakse raha selleks, et t\u00f5sta kapp punktist A punkti B. Ja siis on Euroopa Teadusn\u00f5ukogu rahastus, kus \u00f6eldakse, et t\u00f5sta kapp punktist A punkti B v\u00f5i tee \u00fcksk\u00f5ik mida, aga peaasi, et sa teed seda h\u00e4sti.<\/p>\n

ETAG-is on Euroopa Teadusn\u00f5ukogu s\u00fcsteem. Probleem on, et baasrahast j\u00f5uab liiga v\u00e4he otse teadusse.<\/p>\n

Teid kuulates tundub, et k\u00f5ik on siiski pigem h\u00e4sti.<\/strong><\/p>\n

Metspalu:<\/strong>\u00a0Ei saa \u00f6elda, et k\u00f5ik on h\u00e4sti, kui m\u00f5nes valdkonnas on granditaotluste edukuse m\u00e4\u00e4r 10\u201315%. Sel juhul l\u00e4heb hindamine, mis on paratamatult subjektiivne, veelgi subjektiivsemaks. Selle probleemi lahendusi on ainult kaks: kas v\u00e4hendame teadlaste arvu v\u00f5i proovime suurendada raha hulka.<\/p>\n

Ma olen v\u00e4ga n\u00f5us, et ministeeriumidele eraldatav raha l\u00e4heb nagu musta auku ja teadlased ihuvad selle peale hammast. \u00dctlen otse v\u00e4lja: minu kui teadlase arvates v\u00f5iks see raha minna k\u00f5ik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu grandi- ja baasfinantseerimismeetmetesse.<\/p>\n

Teiseks aga peame m\u00f5tlema, kuidas seda potti ikkagi suuremaks ajada: kuidas eraraha ligi meelitada ja Eestisse teadusmahukat suurettev\u00f5tlust tuua? Kui vaatame, milline osa teadus- ja arendustegevuse rahast l\u00e4heb meil alusuuringutesse erasektoris, siis on seda v\u00e4ga v\u00e4he, umbes 5%!<\/p>\n

280\u00a0miljonist l\u00e4ks 2022.\u00a0aastal 9,5\u00a0miljonit alusuuringutesse, 20\u201330\u00a0miljonit rakendusuuringutesse ja \u00fclej\u00e4\u00e4nu tootearendusse; enamiku sellest moodustasid IT-sektori palgad.<\/p>\n

Mis meelitaks siia teadusmahukat suurettev\u00f5tlust? See pole mitte maksus\u00fcsteem, vaid koolitatud inimesed, kes suudaksid uurimist\u00f6\u00f6d teha ja lisav\u00e4\u00e4rtust luua. Peame panustama alusteadusesse ja -haridusse ehk looma ressurssi, mille peale suurettev\u00f5tlus tuleb.<\/p>\n

Noorma:<\/strong>\u00a0Toetan v\u00e4ga eelk\u00f5nelejat\u00a0\u2013 meie mure on teadlaste j\u00e4relkasv, ja see ei ole ainult raha k\u00fcsimus. Eriti just nooremal p\u00f5lvkonnal on ootused t\u00f6\u00f6le ja keskkonnale hoopis teistsugused. Riigi ja teaduss\u00fcsteemina ei ole me seni suutnud neile v\u00e4ga h\u00e4sti vastata.<\/p>\n

Kiiresti peavad kasvama nii teadmussiire kui ka koost\u00f6\u00f6 ettev\u00f5tetega. Ma ei n\u00e4e, et me saavutaks ainult maksumaksja rahaga mingi suure l\u00e4bimurde. Peame leppima, et teaduse rahastajate ja tegijate hulka tulevad ka valdkondlikud ministeeriumid ja eraettev\u00f5tted. Aga kust tulevad sinna p\u00e4devad inimesed?<\/p>\n

Moora:<\/strong>\u00a0Raha on oluline, aga ilma inimesteta ei tee midagi. Just arutasime \u00fchel koosolekul, et keemiadoktorandid kaitsevad v\u00e4itekirja \u00e4ra k\u00fcll, aga ei j\u00e4\u00e4 enam \u00fclikooli. Nad ostetakse eraettev\u00f5tlusse \u00fcle. See on just see, millest r\u00e4\u00e4gib Mait. Aga probleem on selles, et meil ei ole enam endal j\u00e4relkasvu.<\/p>\n

Tuleme veel \u00fche teema juurde: osa teadusraha kulutatakse \u00f5petamise eest tasustamiseks. Kuidas olukorda lahendada,\u00a0kui \u00fcks grant on l\u00f5ppenud ja teist veel pole?<\/strong><\/p>\n

Moora:<\/strong>\u00a0See on juhtimisalane otsustamine v\u00f5i otsustamatus. Ma olen teist aastat teadusprorektor ja saan esimest korda elus \u00fclikoolilt palka. Olen kogu oma elu teinud teadusprojekte ning projektirahaga saanud makstud selle eest, et ma \u00f5petan ja tudengeid juhendan. Igal Tartu \u00dclikooli akadeemilisel t\u00f6\u00f6tajal on kohustus \u00f5petada, see on t\u00f6\u00f6juhendis kirjas. Vahetul t\u00f6\u00f6 korraldajal on kohustus seda juhtida\u00a0\u2013 ei saa olla nii, et sul on ainult \u00fcks grant ja kui see otsa saab, l\u00e4hed \u00fclikoolist \u00e4ra ja tudengid j\u00e4\u00e4vad \u00f5petamata. Kui nii, siis on t\u00f6\u00f6 v\u00e4ga halvasti korraldatud.<\/p>\n

Metspalu:<\/strong>\u00a0See probleem kindlasti on, et teadusrahaga makstakse kinni k\u00f5rghariduse j\u00f5hkrat alarahastatust.<\/p>\n

Noorma:<\/strong>\u00a0Meil Eestis on t\u00f5esti teadus ja k\u00f5rgharidus v\u00e4ga tihedalt omavahel seotud ja tihti on raske vahet teha, kes millise raha eest t\u00f6\u00f6tab. Teaduse ja k\u00f5rghariduse rahastust peame \u00fclikoolidega p\u00f5hjalikumalt arutama.<\/p>\n

Metspalu:<\/strong>\u00a0On t\u00f5si, et akadeemilisel t\u00f6\u00f6tajal on lepingus kirjas, et mingis ulatuses tuleb teha \u00f5ppet\u00f6\u00f6d. K\u00fcsimus on, kas \u00f5pperaha jagub k\u00f5ikide tundide jaoks. Meie instituudis on \u00f5ppet\u00f6\u00f6d v\u00e4ga v\u00e4he.<\/p>\n

Moora:<\/strong>\u00a0Tuleb meeles pidada, et teadus ja k\u00f5rgharidus k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es. \u00dcks osa teadusagentuuri eesm\u00e4rkidest on rahastuse puhul kindlasti t\u00e4idetud, sest me teeme teadus\u00f5pet\u00a0\u2013 meil on magistrandid, doktorandid.<\/p>\n

Ma usun, et otsused, mis 90-ndate alguses tehti, olid \u00f5iged: teadus ja k\u00f5rgharidus peavad olema koos. See oli raske, sest seni ainult teadusele p\u00fchendunud inimestele tuli korraga juurde kohustus \u00f5petada. Aga see on v\u00e4ikese riigi jaoks elluj\u00e4\u00e4mise k\u00fcsimus: kui me \u00fchendaksime praegu teaduse k\u00f5rghariduss\u00fcsteemist lahti, ei suudaks me m\u00f5lemat h\u00e4sti \u00fcleval pidada. Me peame Eesti jaoks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama mudeli, kuidas teadus k\u00f5rghariduss\u00fcsteemi integreerida, ja teadlastena aru saama, et iga\u00fchel tuleb sellesse panustada.<\/p>\n

Harro-Loit:<\/strong>\u00a0Olen ka veendunud, et \u00fclikoolis \u00f5petab teadus. Sotsiaalteaduste bakalaureusetudeng peab juba \u00f5ppe ajal rahvusvahelistes teadusprojektides osalema. Ent liiga palju \u00f5ppet\u00f6\u00f6 koormust pannakse nendele ametikohtadele, kus t\u00f6\u00f6tavad akadeemilist karj\u00e4\u00e4ri alles alustavad inimesed. See on \u00fcks n\u00e4ide, et olukord ei toeta p\u00e4riselt teadlaste j\u00e4relkasvu. Projektip\u00f5hine akadeemiline karj\u00e4\u00e4r sisaldab nii palju ebakindlust ja l\u00e4bip\u00f5lemisriske, et mina julgen seda soovitada vaid neile, kes tunnevad, et teadust\u00f6\u00f6ta nad elada ei saa.<\/p>\n

On see s\u00fcsteemne viga v\u00f5i k\u00e4ib asja juurde, et teadlase elus valitseb ebakindlus? Mida saaks paremini teha?<\/strong><\/p>\n

Metspalu:<\/strong>\u00a0Konkurentsi on vaja, sest see tagab arengu ja kvaliteedi. Ma arvan, et kogu m\u00e4tast teistpidi keerata ei ole m\u00f5istlik, aga n\u00e4iteks v\u00f5iks uurida, mis toimub selle 20%-ga teadusrahast, mis l\u00e4heb ministeeriumidesse. Ja veel m\u00f5ned v\u00e4ikesed asjad: n\u00e4iteks baasfinantseeringu arvutamisel saab \u00fclikool lisapunkte, kui teeb koost\u00f6\u00f6d erasektoriga; ka erasektor v\u00f5iks saada punkte koost\u00f6\u00f6 eest \u00fclikooliga.<\/p>\n

Harro-Loit:<\/strong>\u00a0Mul l\u00f5ppes m\u00e4rtsis suur \u201eHorisondi\u201c projekt ja ma tegelen ikka veel (augusti l\u00f5pus \u2013\u00a0toim<\/em>.) aruande l\u00f5petamisega. Kui projekt juba k\u00e4is, kirjutasin teise taotluse ja saime ka sellele toetuse. Nii et olen juba kuus aastat j\u00e4rjest olnud v\u00e4ga intensiivselt projektide rattas, ja \u00fcsna v\u00e4sinud.<\/p>\n

Sotsiaal- ja vist ka humanitaarvaldkonnas tuleb taotleda v\u00e4ga palju. V\u00f5ib juhtuda, et vahel ei saa midagi ja siis tuleb kolm-neli projekti korraga. Ja siis m\u00f5tled, et kust saada need projektit\u00e4itjad, kes vahepeal on \u00e4ra koondatud.<\/p>\n

Minu k\u00fcsimus on, missugust teadust, teadmist ja ekspertiisi on Eestile vaja. Millise kvalifikatsiooniga inimesi me vajame ja mis on see rahastuss\u00fcsteem, mis tagab pika v\u00e4lja\u00f5ppega inimestele vajalikkuse tunde ja rahvusvahelise konkurentsiv\u00f5ime j\u00e4tkumise? Konkurents peab olema, aga selle m\u00f5istlikul tasemel hoidmine n\u00f5uab osapoolte koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Moora:<\/strong>\u00a0Igal inimesel, kes millelegi t\u00f5eliselt p\u00fchendub\u00a0\u2013 olgu see teadus, kunst, mis iganes\u00a0\u2013 on oht l\u00e4bi p\u00f5leda. Aga mure on noorte ja j\u00e4relkasvuga. Asi pole mitte selles, et nad ei taha tulla ebakindlasse s\u00fcsteemi, vaid nende vaade elule ja karj\u00e4\u00e4rile on teistsugune. Minu eesm\u00e4rk teadusprorektorina on luua turvaline keskkond k\u00f5igi oma sotsiaalsete elementide ja varjunditega.<\/p>\n

Noorma:<\/strong>\u00a0Minu n\u00e4gemuses on iga teadlane justkui intellektuaalne eri\u00fcksuslane: oleme eesseisvateks muutusteks ja raskusteks oluliselt paremini varustatud kui n-\u00f6\u00a0tavaline inimene. Mina julgustan oma tudengeid ja pereliikmeid: iga p\u00e4ev, mille panete haridusse ja \u00f5ppimisse, on kasulik ja annab t\u00e4iendavaid v\u00f5imalusi.<\/p>\n

Vaadates suurt pilti, n\u00e4en, kui palju meil on teaduss\u00fcsteem paremaks l\u00e4inud. Mida v\u00f5iks veel muuta? Laiap\u00f5hjalised arutelud eri osapooltega on vajalikud, et me \u00fcksteisest aru saaksime. Teadusagentuuris toetume kokkulepitud kontseptsioonile, korraldame arutelusid ja kord aastas ka teadlaste foorumi. Me kuulame kriitikat ja proovime teha paremini.<\/p>\n

Moora:<\/strong>\u00a0L\u00f5petuseks, ma v\u00e4ga palun oma p\u00f5lvkonnakaaslasi: \u00e4rgem demoniseerigem teadlasekarj\u00e4\u00e4ri. Sedasi me ei saagi endale noori kolleege\u00a0\u2013 inimesi saab s\u00f5numitega m\u00f5jutada. Jah, vahel on teadlastel raske, aga kus on kerge?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

UT toimetuses kohtusid professorid ja teadusjuhid: Halliki Harro-Loit, Mait Metspalu, Mari Moora ja Anu Noorma. Elavas arutelus teadusrahastuse \u00fcle t\u00f5deti, et kuigi asjad on paremaks l\u00e4inud, teevad muret ennustamatus ja j\u00e4relkasvu v\u00e4hesus. S\u00fcgise hakul kohtusid Universitas Tartuensise vestlusringis Eesti Teadusagentuuri …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":1983,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3,11],"tags":[],"class_list":["post-1984","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-diskussioon"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1984","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1984"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1984\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2421,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1984\/revisions\/2421"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1983"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1984"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1984"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1984"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}