{"id":1982,"date":"2024-11-15T01:14:00","date_gmt":"2024-11-14T23:14:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4766\/"},"modified":"2025-11-26T16:36:58","modified_gmt":"2025-11-26T14:36:58","slug":"4766","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4766\/","title":{"rendered":"Kuidas teadusraha s\u00fcsteemi paremaks teha?"},"content":{"rendered":"<p><?xml encoding=\"utf-8\" ?><\/p>\n<p><b>K\u00f5ige vaieldamatult positiivse k\u00f5rval iseloomustab Eesti teadusrahastust liigne ennustamatus.<\/b><\/p>\n<p>Kujutlegem m\u00f5nek\u00fcmne t\u00f6\u00f6tajaga realistlikku all\u00fcksust, mis s\u00f5ltub suuremalt jaolt Eesti Teadusagentuuri (ETAG) grantidest. On igati t\u00f5en\u00e4oline, et \u00fchel aastal j\u00e4\u00e4b napilt rahastamata kaks sellise all\u00fcksuse granditaotlust, s.t t\u00f6\u00f6r\u00fchmad ei saa l\u00f5ppevate grantide asemele uusi. Kui nii, j\u00e4\u00e4b palgata umbes kaheksa inimest, korraga ja l\u00fchikese etteteatamisega; m\u00f5istagi ei suuda mainitud realistlik all\u00fcksus juhtunut mingite \u201esisemiste reservide\u201c abil kompenseerida.<\/p>\n<p>Oleme olukorras, kus \u00fche inimese (nt granditaotluse retsensendi) hooletu arvamus v\u00f5ib kaasa tuua teadussuundade kadumise, kellegi elut\u00f6\u00f6 katkemise ja kaose all\u00fcksuse muude funktsioonide t\u00e4itmises, sh \u00f5ppet\u00f6\u00f6s. Nii ei tohiks olla.<\/p>\n<p><strong>Mis siis valesti on?<\/strong><\/p>\n<p>Oluline probleem on deklareeritud p\u00f5him\u00f5ttes, et ETAG-i grandid ei olegi m\u00f5eldud teaduss\u00fcsteemi stabiilsust ja teadussuundade mitmekesisust tagama.<\/p>\n<p>Sisuliselt see muidugi nii ei ole, Eesti teaduse stabiilsus ja mitmekesisus p\u00fcsib paljudel aladel suuresti just ETAG-i najal. Kolleegid on siinsamas ajakirjanumbris\u00a0baasfinantseerimise asjaomase v\u00f5imetuse h\u00e4sti lahti seletanud ja muud rahastusalternatiivid on veel ebakindlamad (ent need tohivadki seda olla).<\/p>\n<p>Mainitud p\u00f5him\u00f5tte oluline v\u00e4ljendus on selles, et ETAG hindab eelk\u00f5ige projekte (tegevusplaane), mitte t\u00f6\u00f6r\u00fchmi. T\u00f6\u00f6r\u00fchma kvaliteet on taotlusvoorudes vaid \u00fcks viiest hinnatavast aspektist ja sedagi hinnet kaalutakse veel alla, korrutades koefitsiendiga 0,6. Teisis\u00f5nu, lubadusi midagi teha hinnatakse miskip\u00e4rast palju k\u00f5rgemalt kui t\u00f5endatud v\u00f5imekust millegagi hakkama saada.<\/p>\n<p>Aiman, et sellise s\u00fcsteemi siht on eelk\u00f5ige suurendada \u201esuure avastuse\u201c s\u00fcndimise t\u00f5en\u00e4osust. Kui k\u00fcsida, kas Eestile on olulisem selle t\u00f5en\u00e4osuse maksimeerimine v\u00f5i teadusv\u00e4lja v\u00f5imalikult \u00fchtlane kaetus tublide t\u00f6\u00f6r\u00fchmadega, siis minu valik langeks kindlasti viimase kasuks. Lisaks on r\u00f5hu asetamine (paratamatult subjektiivsele) ideede hindamisele just see, mis toob kaasa ennustamatuse, taotlejate teaduspotentsiaal on palju objektiivsemalt hinnatav.<\/p>\n<p>Ehk on probleem selles, et Eestis on ebakriitiliselt \u00fcle v\u00f5etud suuremate riikide rahastusideoloogiaid: Euroopa suurriik saab endale ehk lubada sinilinnu p\u00fc\u00fcdmisele orienteeritust, sest sellega l\u00f5ivsuhtes olev valdkondade kaetus on t\u00e4nu riigi suurusele peaaegu iseenesest tagatud. Suurel maal ei t\u00e4henda \u00fche granditaotluse eba\u00f5nnestumine teadussuuna l\u00f5ppu kogu riigis, meil paraku v\u00f5ib see v\u00e4gagi nii olla.<\/p>\n<p>Eesti s\u00fcsteemi ja mulle tuntud muu maailma vahel on siiski ka oluline erinevus, ning seegi pole meie kasuks. Mujal maailmas taotleb projektiraha enamasti p\u00fcsipalgal olev professor ja enamasti selleks, et palgata umbes \u00fcks j\u00e4reldoktor ja kaks doktoranti, kes sageli polegi veel nimeliselt teada. Taotluse eba\u00f5nnestumine pole katastroof, kedagi vallandama ei pea.<\/p>\n<p>Meil on teisiti. ETAG-i s\u00fcsteem eeldab otses\u00f5nu, et granti taotleva r\u00fchma moodustavad kogenud teadlased, kes peaaegu et ei tohigi mujal t\u00f6\u00f6l olla ega teistes sama programmi taotlustes osaleda. Miks ometi!? R\u00fchma- ja persoonitaseme katastroofid on sellise s\u00fcsteemi paratamatu tulem.<\/p>\n<p><strong>Mida teha?<\/strong><\/p>\n<p>Arvestades ETAG-i kaalukust Eesti alusteaduse rahastamisel, on minu hinnangul vastutustundetu, kui agentuur distantseerib ennast \u00fclesandest aidata kaasa stabiilsuse ja teadusvaldkondade kaetuse tagamisele. Nii ei tohi. Ehk tohiks, kui stabiilsuse tagamiseks leitaks muud toimivad lahendused, aga praegu neid piisaval m\u00e4\u00e4ral ei ole.<\/p>\n<p>Lihtne viis asja muuta oleks t\u00f5sta r\u00fchma kvaliteedi hinde osakaalu praeguselt 13%-lt umbes 60%-le. Seni tehtu (v\u00f5i uue tulija potentsiaali) suuremal v\u00e4\u00e4rtustamisel oleks lisaks stabiilsuse ja ennustatavuse kasvule ka ps\u00fchholoogiline m\u00f5ju: kui teame, et just tublid tulemused tagavad edaspidise rahastuse, motiveerib see teadlasi head t\u00f6\u00f6d tegema. (1990.\u00a0aastatel oligi see palju rohkem nii, mis kindlasti aitas kaasa Eesti teaduse kiirele arengule.) Loteriip\u00f5hisus ja raha jagamine ilusate lubaduste eest seda paraku ei tee.<\/p>\n<p>Teise muutusena peaks tagasi tooma hindamiskriteeriumi \u201eolulisus Eestile\u201c, millest m\u00f5ne aasta eest loobuti. See v\u00f5imaldaks eelistada riigis unikaalse kompetentsi toetamist.<\/p>\n<p>Kolmandaks peaksin m\u00f5istlikuks, kui eraldatud grandi summa s\u00f5ltuks tugevalt taotluse asendist pingereas, n\u00e4iteks vahemikus 50\u00a0000\u2013500\u00a0000\u00a0eurot. Nii saaks v\u00e4lja anda rohkem v\u00e4ikesi grante ja v\u00e4hendada ilmaj\u00e4\u00e4jate arvu.<\/p>\n<p>L\u00f5petuseks soovitus taotluste hindamise kohta. Taotlusi hinnatakse n-\u00f6 horisontaalselt, s.t hindaja vaatab korraga \u00fcht taotlust ja annab punkte erinevate aspektide eest. Selline protsess otseselt ei sisaldagi taotluste v\u00f5rdlemist ning s\u00fcndiv pingerida on tegelikult komisjoni t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalprodukt, millele otse ei pruugita m\u00f5eldagi. See on p\u00f5him\u00f5tteline probleem ja oluline vigade allikas.<\/p>\n<p>Ideaalis n\u00e4eksin n-\u00f6 vertikaalset hindamist, kus taotlused j\u00e4rjestatakse iga kriteeriumi alusel eraldi ja \u00fcldpingerida s\u00fcnnib selliste kriteeriumip\u00f5histe pingeridade liitmisel. M\u00f5istan, et selline hindamine v\u00f5ib osutuda ebapraktiliselt t\u00f6\u00f6mahukaks, kuid igal juhul peab komisjon l\u00f5pptulemuse vertikaalselt \u00fcle vaatama ja olema valmis p\u00f5hjendama pingerida eri hindamiskriteeriumide osas eraldi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00f5ige vaieldamatult positiivse k\u00f5rval iseloomustab Eesti teadusrahastust liigne ennustamatus. Kujutlegem m\u00f5nek\u00fcmne t\u00f6\u00f6tajaga realistlikku all\u00fcksust, mis s\u00f5ltub suuremalt jaolt Eesti Teadusagentuuri (ETAG) grantidest. On igati t\u00f5en\u00e4oline, et \u00fchel aastal j\u00e4\u00e4b napilt rahastamata kaks sellise all\u00fcksuse granditaotlust, s.t t\u00f6\u00f6r\u00fchmad ei saa l\u00f5ppevate &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":1981,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[4,20],"tags":[],"class_list":["post-1982","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus","category-essee"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1982","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1982"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1982\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2420,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1982\/revisions\/2420"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1981"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1982"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1982"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1982"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}