{"id":1975,"date":"2024-11-15T01:13:00","date_gmt":"2024-11-14T23:13:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4769\/"},"modified":"2025-11-26T16:33:27","modified_gmt":"2025-11-26T14:33:27","slug":"4769","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4769\/","title":{"rendered":"\u201e\u00dcksk\u00f5ik mida, ainult mitte eesti keelt!\u201c"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n

Miina Norvik, l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte ja keelet\u00fcpoloogia kaasprofessor, kuulis koduste raamaturiiulite vahel lapsest saadik v\u00f5\u00f5rkeeli. Soome keelt m\u00f5istis ta juba kuueaastasena, kui filoloogidest vanemad ta p\u00f5hjanaabrite juurde kaasa v\u00f5tsid.<\/strong><\/p>\n

Miina, kes kasvas \u00fcles Tallinnas soome-ugri filoloogide Piret ja Madis Norviku peres, kuulis ema tihtipeale telefoni teel kellegagi ungari keelt r\u00e4\u00e4kimas. Telekast tulid Soome televisiooni lastesaated. \u00dchel hetkel Miina lausa pahandas isaga, kes talle ja vennale t\u00f5lkida p\u00fc\u00fcdis, et \u00e4rgu too segagu\u00a0\u2013 nad saavad juba ise aru!<\/p>\n

Esimest korda \u00f5nnestus Miinal vanematega Soome kaasa saada 1991.\u00a0aastal, kui ta oli kuueaastane. Soomekeelset k\u00f5net k\u00f5rvalt kuuldes sai ta jutust aru, ise aga ei julgenud veel v\u00f5\u00f5rast keelt k\u00f5nelda. Kui julgus kasvas, aitas isa kaasa, et \u00f5iged s\u00f5nakujud v\u00e4lja tuleksid.<\/p>\n

\u201eKeel on minu kodus alati v\u00e4ga t\u00e4htsal kohal olnud, seda hinnatakse ja sellest r\u00e4\u00e4gitakse. Meie jaoks on normaalne, et oskad mitut keelt. Aga ma usun, et isegi kui mind poleks toetatud, oleks see keelearmastus ikka tulnud!\u201c \u00fctleb Miina, keda kolleegid kirjeldavad oma eriala f\u00e4nnina.<\/p>\n

\"\"
\n\n

Vepsamaal 2014. aasta suvel \u00f5nnestus Miinal intervjueeritav kohalik vanamemm l\u00f5busasti naerma ajada. Alates koroonapandeemiast ja s\u00f5jast Ukrainas pole keeleteadlased enam Venemaal asuvate h\u00f5imlasteni j\u00f5udnud. FOTO: erakogu<\/p>\n

Kolm teadmist Miina Norviku kohta<\/strong><\/p>\n

    \n
  1. Kunagise noortelehe Meie Meel 1999. aasta numbreid sirvides v\u00f5ib \u00fche p\u00f5hikooli\u00f5pilase joonistatud plakati alt leida lause \u201eMiina Norvik m\u00f5tleb nagu Michael Jackson\u201c. Ilmselt on see viide laulule \u201eEarth Song\u201c, mis m\u00f5jusa video toel toona eestlaste seas laineid l\u00f5i. Miina pilt sai \u00dcRO Rahvastikufondi korraldatud konkursil \u201eUue aastatuhande l\u00e4vel, valik ja vastutus\u201c kolmanda koha. Tema teose silmatorkavaim osa oli elevant, oda kehast l\u00e4bi. (\u201eJa palju verd,\u201c lisab Miina.) Plakatikonkursiga t\u00e4histati Maa elanike arvu suurenemist kuue miljardini ja Miina t\u00f6\u00f6 oli \u00fcks v\u00e4ljavalitutest, mis saadeti \u00dcRO peakorterisse New Yorgis.<\/li>\n
  2. Miina k\u00e4is enne Tartusse tulekut 12 aastat kunstikoolis. Ta oli osavn\u00e4pp k\u00e4sit\u00f6\u00f6s, meeldisid ka keraamika, klaasi- ja portselanimaal. N\u00fc\u00fcd teeb ta l\u00e4hedastele kingitusi ise, olgu see r\u00e4tiku \u00e4\u00e4repits v\u00f5i ainulaadne \u00f5nnitluskaart. Miina \u00fctleb, et tema jaoks on kingimeisterdamise oluline osa just m\u00f5tted, mis tal kingituse saajaga seostuvad.<\/li>\n
  3. Teiste meelest on Miina jutukas ja aktiivne, aga omaalgatuslikult esiplaanile tr\u00fcgida ta ei taha, liigset t\u00e4helepanu ei naudi ja eelistab meeskonnat\u00f6\u00f6d. Ta on pidevalt pidanud esinema, vedanud eest projekte ja julgustanud tudengeid k\u00fcsimusi esitama, aga siis j\u00e4lle tahab vaikselt oma asja ajada. \u201eLihtne on olla s\u00f5bralik ja vastutulelik, aga s\u00fcgavale minemiseks vajan ma aega,\u201c t\u00f5deb ta.<\/li>\n<\/ol>\n<\/figcaption><\/figure>\n

    Kuigi Miina veetis oma lapsep\u00f5lvesuved emaga Eesti p\u00f5hjarannikul v\u00e4lit\u00f6\u00f6del kaasas k\u00e4ies, \u00f6eldi talle kodus, kui tuli juttu erialavalikust, et mingu \u00f5ppigu \u00fcksk\u00f5ik mida, ainult mitte eesti keelt \u2013\u00a0ehk kahest filoloogist pere kohta piisab.<\/p>\n

    \u201eAga mina tundsin, et tahan just keelt \u00f5ppida!\u201c naerab Miina. \u201eK\u00e4isin ka kunstikoolis, ent kunstis ei osanud ma t\u00f6\u00f6d n\u00e4ha. \u00d5igupoolest ei osanud siis ka keelega seoses t\u00f6\u00f6 peale m\u00f5elda, aga kuidagi teadsin, et see on \u00f5ige valik.\u201c<\/p>\n

    V\u00e4ikese m\u00f6\u00f6ndusena asus ta \u00fclikoolis \u00f5ppima inglise filoloogiat, aga v\u00f5ttis kohe k\u00f5rvale ka eesti ja teised soome-ugri keeled. Eriliselt pakkus huvi sissejuhatus \u00fcldkeeleteadusesse. \u201eIga p\u00e4ev tundus, et olen \u00f5iges kohas!\u201c<\/p>\n

    Miina lausa armastab grammatikat\u00a0\u2013 juba kooliajast saati. Kui m\u00f5ni keele\u00f5petaja teatas: \u201eTeeme n\u00fc\u00fcd grammatikat\u201c, oli Miina reaktsioon siiras \u201eJess!\u201c. Tema unistuste raamatukogus on v\u00f5imalikult paljude maailma keelte grammatikad.<\/p>\n

    Teadlasena kasutab Miina \u00f5pitut \u00e4ra nii avaralt kui v\u00f5imalik. Ta tegeleb p\u00f5hiliselt keelet\u00fcpoloogiaga, v\u00f5rdleb keelte grammatikan\u00e4htusi, \u00f5petab mitut keelestruktuuriga seotud kursust, aga ka liivi keelt.<\/p>\n

    \u00dcle k\u00fcmne aasta on ta koos kolleegidega korraldanud lingvistikaol\u00fcmpiaadi, kuhu nad koostavad \u00fclesandeid maailma keelte kohta. K\u00fcsimuste kokkupanemisel on \u00fcks eesm\u00e4rk tutvustada keeli, mida osalejad t\u00f5en\u00e4oliselt ei oska: nii saab lastele pakkuda laiemat pilti sellest, kuidas inimkeel \u00fcldse t\u00f6\u00f6tab ja mida huvitavat maailmas leidub.<\/p>\n

    \u201e\u00d5nneks on maailmas keeli 7000\u00a0ringis\u00a0\u2013 on, mida v\u00f5tta,\u201c naerab ta nakatavalt. \u201eLingvistikakonverentsidel ja ka lihtsalt erialaseid artikleid lugedes v\u00f5ib koperdada v\u00e4ga p\u00f5nevate keelte otsa, millest pole varem kuulnudki.\u201c<\/p>\n

    Miina loodab, et ehk panevad ol\u00fcmpiaadi\u00fclesanded rohkem m\u00f5tlema, mis see eesti keel on ja kuidas seda paremini v\u00e4\u00e4rtustada. \u201eKui saame aru, kuidas eri keeled t\u00f6\u00f6tavad, ei avarda see mitte ainult silmaringi, vaid annab aimu ka sellest, kuhu ja miks kuulub eesti keel,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n

    Kuigi lingvistikat\u00a0\u2013 keeleteadust\u00a0\u2013 koolides \u00fcldiselt eraldi ei \u00f5petata, on see ol\u00fcmpiaad \u00f5pilaste seas j\u00e4rjest populaarsem. Huvilisi kasvab peale ka paar aastat tagasi alustatud viktoriinilt \u201eKiil\u201c, mis on m\u00f5eldud noorematele klassidele ja kus osaleb igal aastal ligi tuhat \u00f5pilast. Keele kaudu saab ju avastada ka niiv\u00f5rd palju muud\u00a0\u2013 n\u00e4iteks vaimustab noori see, kui nad m\u00f5istavad paremini L\u00f5una-Korea K-popi b\u00e4ndide tausta ja laulus\u00f5nu.<\/p>\n

    J\u00e4rjekordne viimane v\u00e4ljasurev liivlane<\/strong><\/p>\n

    Meie oma l\u00e4\u00e4nemeresoome keeli k\u00f5neleb palju v\u00e4hem inimesi kui n\u00e4iteks eelmainitud korea keelt. Miina on neist k\u00f5ige tuttavam liivi keelega, mida ta ka \u00fclikoolis \u00f5petab.<\/p>\n

    Kuuldused liivi keele v\u00e4ljasuremisest on tema s\u00f5nul tugevasti liialdatud.<\/p>\n

    \u201eSee on juba nagu omaette nali: iga natukese aja tagant leitakse kusagilt see viimane v\u00e4ljasurev liivlane. T\u00e4navu osalesid Kuramaal toimunud liivi keele suve\u00fclikooli tegemistes mitu inimest, kes end ise liivlasteks peavad. M\u00f5nigi neist r\u00e4\u00e4kis, kuidas neile koolis \u00f6eldi, et liivlasi pole olemas. Olen kohtunud inimestega, kes m\u00e4letavad lapsep\u00f5lvest, kuidas \u00fcmberringi k\u00f5las liivi keel.\u201c<\/p>\n

    Miina nendib, et on asju, millest liivi keeles t\u00e4nap\u00e4eval enam keegi r\u00e4\u00e4kida ei oska. Samas ei ole v\u00f5imalik vaadata otsa liivi keeles r\u00e4\u00e4kivale inimesele, kes seda oma emakeeleks peab, ja \u00f6elda, et teda pole olemas!<\/p>\n

    \u201eIdentiteet ei pruugi olla ainult keelep\u00f5hine. Jah, eestlaste jaoks on k\u00f5ige olulisem keel, aga liivlaste kese v\u00f5ib olla hoopis kultuuris, kommetes, muusikas.\u201c<\/p>\n

    \"\"
    Liivi keele \u00f5piku kaanel ilutsevad liivi lipu v\u00e4rvid: kui liivlane vaatab maalt mere poole, n\u00e4eb ta rohelist metsa, valgeid liivaluiteid ja sinist merd. Teine t\u00e4htis element, nn\u00a0liivi linnuke, oli mullu peetud liivi p\u00e4randiaasta s\u00fcmbol. Kujundus: Kalle Paalits<\/figcaption><\/figure>\n

    Tartu \u00dclikoolis on liivi keele kursused \u00fcle ootuste menukad. Kevadel oli \u00f5pper\u00fchmas lausa 15 inimest. Miina imestas klassi ees: kuidas te k\u00f5ikv\u00f5imalike vabaainete seast just liivi keele \u00fcles leidsite?! P\u00f5hjus ei saanud ju olla ainult see, et \u00f5ppematerjaliks saadi tr\u00fckisoe liivi keele \u00f5pik?<\/p>\n

    Nimelt \u00fcllitas Miina koos\u00a0l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte foneetika teaduri\u00a0Tuuli Tuisuga l\u00e4inud aastal maailma esimese eestikeelse liivi keele \u00f5piku. T\u00e4navu p\u00e4lvis see parima eestikeelse k\u00f5rgkooli\u00f5piku eripreemia. Miina s\u00f5nul oli see \u00f5pik ka kummardus m\u00f5lema autori \u00f5petajale, pikaaegsele l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte professorile Tiit-Rein Viitsole, kelle kogutud materjalidest samuti osa \u00f5piku kaante vahele j\u00f5udis.<\/p>\n

    Vahelep\u00f5ikena\u00a0\u2013 ligi tosin aastat tagasi leiti arhiivist liivikeelse aabitsa materjalid. Paari Eesti ja L\u00e4ti kooli lastelt telliti joonistused ning avaldati need koos tekstidega aabitsas. Miinagi osales aabitsa koostamisel ja sel kevadel oli \u00fcks neist joonistajatest tema liivi keele kursusel.<\/p>\n

    \u201eMina olen rohkem keeleuurija kui \u00f5petaja,\u201c arutleb ta. \u201eAga l\u00f5ppude l\u00f5puks on keele puhul oluline, et r\u00e4\u00e4kija ise tunneks, et see on oluline.\u201c<\/p>\n

    Eesti keelel on tegelikult palju k\u00f5nelejaid\u00a0\u2013 oma miljonilise k\u00f5nelejaskonnaga kuulume 5% maailma enim r\u00e4\u00e4gitud keelte hulka. Eesti keel on meie riigikeel ning Miina praegu muretsemiseks palju p\u00f5hjust ei n\u00e4e.<\/p>\n

    Talle meenub seik \u00f5ppeaasta algusest, kui \u00fclikooli ees, kohviku poolel m\u00f6\u00f6dusid temast kaks poissi, kes kommenteerisid pead vangutades: kuidas nii saab olla, et Tartu \u00dclikooli peahoone k\u00fcljes ripub suurelt ainult plakat \u201eWelcome!\u201c? M\u00f5ni samm edasi j\u00f5udis nende vaatev\u00e4lja siiski ka eestikeelne \u201eTere tulemast!\u201c ja poisid ohkasid kergendatult: k\u00f5ik on korras.<\/p>\n

    \u201eSee on hea m\u00e4rk, et noored otsivad linnapildis ikkagi eelk\u00f5ige eesti keelt,\u201c arvab Miina. Jah, inglise keel v\u00f5ib olla, aga eesti keel peab olema. \u201eMuretseda tasub siis, kui inimeste hoiakud muutuvad ja mingites kontekstides hakatakse vabatahtlikult muud keelt eelistama \u2013 n\u00e4iteks kui eestikeelsed lapsevanemad kaaluvad, kas tasuks lapsega m\u00f5nes \u201ekasulikumas\u201c v\u00f5\u00f5rkeeles r\u00e4\u00e4kida. Nii ema- kui ka v\u00f5\u00f5rkeelena k\u00f5nelejate silmis peab keelel prestii\u017ei olema!\u201c<\/p>\n

    Eestlased, viisakusvestlused ja vaikus<\/strong><\/p>\n

    Sel s\u00fcgisel kirjutasid lehed, et eestlased on hakanud vaikust viisakusvestlustesse uputama. Selline t\u00f5demus selgus Tartu \u00dclikooli\u00a0\u00fcldkeeleteaduse professori\u00a0Renate Pajusalu ja Miina Norviku \u00fchisest uurimisprojektist, mille k\u00e4igus nad tegid keeleteemalised intervjuud 33 eestlasega.<\/p>\n

    Nende intervjuude p\u00f5hjal kirjutasid keeleteadlased artikli ka v\u00f5\u00f5rkeele omandamisest. Huvipakkuvaid uurimisteemasid kerkis esile veel. N\u00e4iteks on plaanis eraldi k\u00e4sitleda sinatamise ja teietamise teemat eesti keeles: milliseid kogemusi inimestel on, mida ja miks nad ise eelistavad kasutada.<\/p>\n

    \u201eTore, et see viisakusvestluste teema inimesi k\u00f5netas. V\u00e4ga l\u00f5bus jututeema oli n\u00e4iteks ebamugavad suhtlusolukorrad: inimesed ootavad oma v\u00e4lisukse taga, et naaber m\u00f6\u00f6da l\u00e4heks, et jumala eest temaga r\u00e4\u00e4kima ei peaks. Minu jaoks oli see grammatika uurimisele hea vaheldus, kuigi vahel tundub, et liiga palju raudu on tules\u00a0\u2026 Aga samas on endal niimoodi huvitavam!\u201c<\/p>\n

    Just selleks, et elus oleks vaheldust, on Miina viimased aasta aega ka tennist m\u00e4nginud. Tegelikult oli tennisetrenn esimene, kuhu vanemad ta lapsena viisid, nii et n\u00fc\u00fcd soojendab ta vana hobi \u00fcles. Toona leidis v\u00e4ike Miina, et tahab parema meelega midagi kambakesi teha, ja vahetas tennise rahvatantsu vastu. Rahvatantsuansamblis S\u00f5prus k\u00e4is ta kuni \u00fclikooli tulekuni, seej\u00e4rel j\u00e4tkas m\u00f5ni aasta ka Tarbatus.<\/p>\n

    \u201eAga n\u00fc\u00fcd ma naudin tennist. Mu m\u00f5te puhkab m\u00e4ngimise ajal, pean keskenduma ega saa n\u00e4iteks loenguteemadele m\u00f5elda. Olen \u00fche korra hajevil olles endale reketiga vastu suud l\u00f6\u00f6nud ja seda viga ma rohkem ei tee!\u201c muigab ta.<\/p>\n

    Reisida meeldib Miinale ka, kuid ikka on see seotud suve\u00fclikoolide, konverentside ja ol\u00fcmpiaadidega. K\u00f5ige m\u00f5nusamaks puhkuseks argip\u00e4evast peab ta sugulastel k\u00fclas k\u00e4imist, n\u00e4iteks onut\u00fctre juures Keilas saab r\u00e4\u00e4kida maast ja ilmast. Lapsest saati on talle s\u00fcdamel\u00e4hedane p\u00f5hjarannik.<\/p>\n

    \u201eMillegip\u00e4rast on meie suguv\u00f5sas paljudel olnud ikka tunne, et alles siis, kui p\u00f5hjarannikul k\u00e4idud, on suvi korda l\u00e4inud. Kui K\u00e4smu ja V\u00f5su kanti satun ja m\u00e4nnimetsad pihta hakkavad, tekib tunne, et olen koju j\u00f5udnud,\u201c kirjeldab Miina.<\/p>\n

    Veel meeldib talle Tallinna vanalinnas jalutada. Ta on suur keskaja huviline ja ootab pikisilmi, millal ilmub j\u00e4rgmine apteeker Melchiori raamat. See j\u00f5uab siis kohe tema \u00f6\u00f6kapiraamatute virna\u00a0\u2013 sest nagu t\u00f6iseid tegemisi, on Miinal raamatuidki korraga k\u00e4sil ikka mitu.<\/p>\n

    \"V\u00e4ike<\/p>\n

    ,\"Lapsena,\"Miina,\"Onut\u00fctrega,\"Vepsamaal,\"\",\"Koroona-aastatel,\"Miina,\"J\u00e4reldoktorandina,\"2024.,\"K\u00f5igele<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Miina Norvik, l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte ja keelet\u00fcpoloogia kaasprofessor, kuulis koduste raamaturiiulite vahel lapsest saadik v\u00f5\u00f5rkeeli. Soome keelt m\u00f5istis ta juba kuueaastasena, kui filoloogidest vanemad ta p\u00f5hjanaabrite juurde kaasa v\u00f5tsid. Miina, kes kasvas \u00fcles Tallinnas soome-ugri filoloogide Piret ja Madis Norviku peres, …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":1962,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,30],"tags":[],"class_list":["post-1975","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-saame-tuttavaks"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1975","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1975"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1975\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2419,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1975\/revisions\/2419"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1962"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1975"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1975"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1975"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}