{"id":1961,"date":"2024-11-15T01:12:00","date_gmt":"2024-11-14T23:12:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4770\/"},"modified":"2025-11-26T16:32:32","modified_gmt":"2025-11-26T14:32:32","slug":"4770","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4770\/","title":{"rendered":"Kunstnik ja sotsiaalteadlane \u00fchise l\u00f5uendi ees"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n

\u00dcks kunstiteooria igihaljaid k\u00fcsimusi on l\u00e4bi aegade olnud see, kas kunstiteos kannab v\u00e4\u00e4rtust puhtalt iseendana, oma esteetiliste omaduste kaudu, v\u00f5i peegeldab see alati midagi oma kaasajast. Selle k\u00fcsimusega on seotud ka Pallase kunstitudengite ja \u00fclikooli sotsiaalteadlaste \u00fchine ettev\u00f5tmine.<\/strong><\/p>\n

Kas kunstiteost tuleks anal\u00fc\u00fcsida ja hinnata \u00fcksnes v\u00e4rvide, vormi ja kompositsiooni kaudu v\u00f5i tasub otsida ka selles peituvat \u00fchiskondlikku s\u00f5numit? Neid kaht l\u00e4henemisviisi v\u00f5ib laias laastus m\u00e4\u00e4ratleda kui formalistlikku ja sotsiaal-poliitilist.<\/p>\n

Konflikt formalismi ja sotsiaal-poliitilise kunsti vahel tuleneb vastandlikest arusaamadest kunsti olemusest ja eesm\u00e4rgist. Formalistid r\u00f5hutavad kunsti iseseisvust ja apoliitilisust ning on seisukohal, et kunst peaks keskenduma puhtalt esteetilisele kogemusele. Selle vaatenurga tuntumad esindajad on Mark Rothko ja Adolph Gottlieb, kes m\u00e4rkisid 1943.\u00a0aastal oma kirjas ajalehele\u00a0The New York Times<\/a>:\u00a0\u201eMeie jaoks on kunst seiklus tundmatusse maailma\u201c. Kunst on niisiis midagi, mis asub k\u00f5rgemal argisest ega tegele p\u00e4evapoliitikaga.<\/p>\n

Sotsiaal-poliitilise kunsti pooldajad seevastu usuvad, et kunst ei saa ega tohi olla apoliitiline. Nad v\u00e4idavad, et \u00fchiskond m\u00f5jutab inimeste kunstivaatamise ja -tajumise viise otseselt ja seega on loogiline j\u00e4reldada, et ka kunst ise on v\u00f5imeline kujundama teda \u00fcmbritsevaid sotsiaalseid s\u00fcsteeme.<\/p>\n

Ei saa v\u00e4ita, et \u00fcks l\u00e4henemisviis on \u00f5igem v\u00f5i parem. Pigem on k\u00fcsimus vaataja maitses ja kunstniku taotlustes.<\/p>\n

T\u00f5si aga on, et sotsiaal-poliitiline l\u00e4henemine loob \u00fchiskondlikel teemadel diskussiooni algatamiseks ideaalse platvormi ning sellele n\u00e4ib toetuvat ka\u00a0Tartu \u00dclikooli sotsiaalteaduste valdkonna ja K\u00f5rgema Kunstikooli Pallas \u00fchine ettev\u00f5tmine.\u00a0Idee eesm\u00e4rk on kutsuda asjaosalised sama teema \u00fcle m\u00f5tisklema:\u00a0sotsiaalteaduste valdkonna nooremteadurid t\u00f6\u00f6tavad koos maalitudengitega ja detsembriks valmib doktorit\u00f6\u00f6de ainetel k\u00fcmme maali.\u00a0<\/p>\n

Maalitudengid said valida teadust\u00f6\u00f6 teema, mis neid k\u00f5ige rohkem k\u00f5netas, teadmata esialgu, kes konkreetse uurimist\u00f6\u00f6 taga peitub.<\/p>\n

Nii n\u00e4iteks valis kunstitudeng Patrick Tall teemaks de facto<\/em> tunnustatud riikide ja mikroriikide suhted oma patroonidega, l\u00e4htudes politoloogia nooremteaduri Izzet Yalin Youkseli valmivast doktorit\u00f6\u00f6st\u00a0\u201eNavigating dependent statehood: international patron-client relationships of de facto<\/em> and micro states\u201c.<\/p>\n

\u201eDoktorit\u00f6\u00f6 kokkuv\u00f5tet lugedes tekkis mitu \u00e4ratundmishetke: v\u00e4ikestes riikides, kes soovivad endast suurt j\u00e4lge maha j\u00e4tta, kattuvad raskused, ohud ning v\u00e4ljakutsed p\u00e4ris mitmel moel. M\u00f5tted ja nendega seonduvad lahendused tekkisid p\u00f5hjusega ning edasi ei j\u00e4\u00e4nudki muud \u00fcle, kui oma valik kinnitada,\u201c kommenteeris Tall.<\/p>\n

\u201eKuna m\u00f5lemad pooled on motiveeritud sellisest avastamata maast, siis tekib s\u00fcmbioos, mida avastades voolavad m\u00f5tted ludinal, lendab pintsel hoogsalt ning sujub ka vestlus kahe poole vahel. Ma ei j\u00f5ua \u00e4ra oodata hetke, mil k\u00f5ik maalid ripuvad samas ruumis ja kogemused omavahel kohtuvad!\u201c<\/p>\n

Niisiis ei ole valmivad maalid lihtsalt teadust\u00f6\u00f6 illustratsioonid, vaid kahe osapoole, kunstniku ja teadlase v\u00f5rdses dialoogis s\u00fcndinud teosed. N\u00e4itus avatakse detsembris Lossi\u00a036 \u00f5ppehoones.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dcks kunstiteooria igihaljaid k\u00fcsimusi on l\u00e4bi aegade olnud see, kas kunstiteos kannab v\u00e4\u00e4rtust puhtalt iseendana, oma esteetiliste omaduste kaudu, v\u00f5i peegeldab see alati midagi oma kaasajast. Selle k\u00fcsimusega on seotud ka Pallase kunstitudengite ja \u00fclikooli sotsiaalteadlaste \u00fchine ettev\u00f5tmine. Kas kunstiteost …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":1960,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[44,7],"tags":[],"class_list":["post-1961","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ars-longa","category-varia"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1961","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1961"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1961\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2418,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1961\/revisions\/2418"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1960"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1961"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1961"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1961"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}