\u201eMul puudub kindel eeskuju, kuid mulle j\u00e4\u00e4vad silma inimesed, kellel on oma eluilu. Imetlen p\u00fchendumust eesm\u00e4rgile, headust kaaslaste vastu, ausust iseenda ja teiste suhtes, inimesi, kes tahavad, et maailm oleks parem paik k\u00f5igile. Neid meie \u00fcmber jagub, tuleb vaid m\u00e4rgata,\u201c \u00fctleb Renar Kihho (24), kes noorusele vaatamata juba ise teistele eeskuju annab.<\/p>\n
Ta on \u00fcles kasvanud Tartust umbes 30\u00a0kilomeetri kaugusel Ahjal, v\u00e4ikeses asulas Tartu ja R\u00e4pina vahel. Sealsed inimesed on tegusad ja elu pulbitses ka tollal, kui Renar oli koolipoiss.<\/p>\n
Ahja noortekeskus oli talle vaat et teine kodu, seal tekkis ja kasvas tema soov ise midagi \u00e4ra teha. \u201eKeskuses usaldati noori. N\u00e4iteks korraldasin 14-aastaselt koos endast paar aastat vanema t\u00fcdrukuga Ahja saunaralli,\u201c meenutab ta.<\/p>\n Saiakeste k\u00fcpsetamise kunst<\/strong><\/p>\n Renarile meeldib s\u00fc\u00fca teha, eriti k\u00fcpsetada. Juba viie-kuueaastaselt vaatas ta, kuidas vanaisa kaneelisaiu rullib, ja ootas k\u00f5rval hetke, mil saaks saiatainast pintseldada. \u201eTuhin kasvas, ilmselt \u00f5nnestumiste t\u00f5ttu,\u201c \u00fctleb ta humoorikalt.<\/p>\n \u201eKindlat lemmikut ma v\u00e4lja tuua ei oska, kuid mulle meeldivad lihtsad ja puhaste maitsetega retseptid, mille l\u00f5pptulemus j\u00e4tab meistriteose mulje\u00a0\u2013 need on minu meelest \u00f5petlikud ja s\u00fcstivad eneseusku ka nendesse, kes ei ole s\u00fcndinud, tainarull v\u00f5i supikulp k\u00e4es.\u201c<\/p>\n Oma leivanumbriks peab ta p\u00e4rmitainast. Maitseainetest l\u00e4hevad alati peale kardemon ning must pipar. \u201e<\/span>S\u00fcgise l\u00f5pul on paslik jagada minu vanaisa v\u00e4ga lihtsat \u00f5unakoogi retsepti.\u201c<\/p>\n P\u00f5hi<\/strong><\/p>\n 2 klaasi keefirit<\/p>\n 4 muna<\/p>\n ~\u00a03,5 klaasi jahu<\/p>\n 1 tl \u00e4\u00e4dikat<\/p>\n 1 tl k\u00fcpsetuspulbrit<\/p>\n 1 klaas suhkrut<\/p>\n 1 tl vanillisuhkrut<\/p>\n 1 tl jahvatatud kardemoni<\/p>\n 0,5 tl soola<\/p>\n Kate<\/strong><\/p>\n Vastavalt maitsele \u00f5unu, suhkrut, kaneeli ja kardemoni<\/p>\n Sega k\u00f5ik koogip\u00f5hja ained \u00fchtlaseks massiks ja vala ahjuplaadile. Kalla peale kausit\u00e4is viilutatud \u00f5unu. \u00d5unad kata kaneeli-suhkruseguga (maitse j\u00e4rgi). K\u00fcpseta kooki 200\u00a0kraadi juures umbes 25\u00a0minutit.<\/p>\n<\/figcaption><\/figure>\n Kord kutsuti noortekeskuse eestv\u00f5ttel vallavolikogu liikmed ja tuntud kohalikud ettev\u00f5tjad koos koolilastega laulma. Vabariigi aastap\u00e4eva m\u00e4lum\u00e4ngud olid nii menukad, et t\u00e4iskasvanud t\u00f5desid: \u00fcle mitme aasta oli rahvamaja j\u00e4lle inimesi t\u00e4is.<\/p>\n Renar p\u00fchendas end noortekeskusele ja oli m\u00f5nda aega isegi juhataja abiline\u00a0\u2013 ka siis, kui g\u00fcmnaasiumi\u00f5pilasena tuli iga p\u00e4ev Ahja ja Tartu vahet s\u00f5ita.<\/p>\n \u201eMul on olnud \u00f5nn s\u00fcndida just sellisesse kohta ja just Tartu l\u00e4hedale, paremat keskkonda kasvamiseks lihtsalt ei ole,\u201c m\u00f5tiskleb ta. Seet\u00f5ttu teeb teda murelikuks pika ajalooga maapiirkondade h\u00e4\u00e4bumine\u00a0\u2013 linnade \u00fcmber kasvavad k\u00fcll uued asumid, kuid neis puudub s\u00fcgavus ja ajalugu. \u201eHingelt olen ikkagi humanitaar, mist\u00f5ttu pean oluliseks keskkonda, kus \u00fcles kasvatakse. Minul olid selleks \u201eV\u00e4ikese Illimari\u201c rajad.\u201c<\/p>\n Armastus teatri vastu\u00a0<\/strong><\/p>\n Seep\u00e4rast on m\u00f5istetav, et ehkki p\u00f5hikoolis vaimustasid Renarit matemaatika ja geograafia, valis ta Hugo Treffneri G\u00fcmnaasiumi astudes humanitaarklassi. Erilist huvi pakkus teater.<\/p>\n L\u00f5puklassis kirjutatud teadust\u00f6\u00f6, teatriarvustuste kogumiku p\u00f5hjal valiti ta neli aastat tagasi esindama Eestit \u0160veitsi talendifoorumil, kuhu kutsuti kokku noori teadushuvilisi \u00fcle maailma tulevikuprobleeme anal\u00fc\u00fcsima ja neile lahendusi otsima. \u201eTolles kogumikus arvustasin k\u00fcmmet draama\u017eanris s\u00f5nalavastust ja uurisin lisaks teatrikriitikat,\u201c meenutab ta.<\/p>\n Teater t\u00f5mbab Renarit endiselt. \u201eMind paelub energiavahetus saali ja lava vahel.\u201c Eriliselt on meelde j\u00e4\u00e4nud Draamateatri \u201eLehman Brothers\u201c\u00a0\u2013 \u201eajalool baseeruv lugu, kus on palju teksti, kuid kordagi ei tundnud, et igav hakkab,\u201c tunnustab ta. Teine lemmik on Vanemuise lavastus \u201eKalevipoeg\u201c, mis p\u00e4lvis Eesti Teatriliidult 2018.\u00a0aastal parima s\u00f5nalavastuse preemia. \u201e\u201eKalevipoeg\u201c on publikule v\u00e4ljakutse: laulev ja liuglev tekst v\u00f5ib olla k\u00f5rvale hea kuulata, kuid sisu m\u00f5istmiseks ei tohi lasta end sellest petta.\u201c<\/p>\n Samuti huvitab Renarit kinokunst. \u201eN\u00e4iteks \u201eKus laulavad langustid\u201c\u00a0ja\u00a0\u201eSkandinaavia vaikus\u201c\u00a0\u2013\u00a0mind k\u00f6idavad teosed, mis panevad unistama paremast elust, ka siis, kui lugu seda esmajoones ei toeta. Aga rohkem suhestun siiski teatriga. Mulle meeldib t\u00f5lgendada, kuidas on m\u00e4ngitud valgusega, kuidas dekoratsioonidega, kuidas on lahendatud m\u00f5tte edasiandmine.\u201c<\/p>\n Olgu siinkohal vahem\u00e4rkusena \u00f6eldud, et ajakirja Universitas Tartuensis 75.\u00a0s\u00fcnnip\u00e4eva s\u00fcmpoosionil t\u00e4navu veebruaris kandsid \u00fcli\u00f5pilasesinduse noored, sh\u00a0portreteeritav, ka ise kogu s\u00fcdamest lustides ette Juhan Peegli vestete p\u00f5hjal loodud humoorika sket\u0161i, mis p\u00e4lvis publiku sooja vastuv\u00f5tu.<\/p>\n \u00d5pingute k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6le<\/strong><\/p>\n Renar on esimese p\u00f5lve haritlane. \u201eVanemate ja vanavanemate tugi \u00f5pinguteks on mul alati olemas olnud,\u201c \u00fctleb ta. \u201e\u00d5de ja vend on minust umbes k\u00fcmme aastat vanemad. \u00d5de kaitses maa\u00fclikoolis magistrikraadi, nii et juba p\u00f5hikooli keskel tundus ka mulle loogiline hakata \u00fclikooli peale m\u00f5tlema.\u201c<\/p>\n L\u00f5puklassi j\u00f5udnuna p\u00fc\u00fcdis Renar oma reaal- ja humanitaarhuvisid \u00fchendada ning kaalus, kas minna Tallinna arhitektuuri \u00f5ppima v\u00f5i j\u00e4\u00e4da Tartusse ja saada hoopis arstiks. V\u00f5itis Tartu.<\/p>\n N\u00fc\u00fcdseks on ta arstiteadust \u00f5ppinud viis aastat. Praegu on ta k\u00fcll akadeemilisel puhkusel, ent t\u00f6\u00f6tab iga n\u00e4dal paar p\u00e4eva \u00fches Tallinna perearstikeskuses abiarstina. Akadeemilise puhkuse v\u00f5tmine oli teadlik valik, kinnitab Renar.<\/p>\n \u201eArstiteaduse kuuenda aasta praktika k\u00f5rvalt \u00fchtaegu ka \u00fclis\u00f5pilasesindust juhtida ei pidanud ma m\u00f5istlikuks ega v\u00f5imalikuks. T\u00dc\u00dcE esimees peab k\u00e4ttesaadav olema ning haiglapraktika k\u00f5rvalt ei oleks seda v\u00f5imalik teha olnud.\u201c<\/p>\n Kooli k\u00f5rvalt erialast t\u00f6\u00f6d teha on arstitudengite seas k\u00fcllaltki tavaline. \u00dcldjuhul saab esimestel \u00f5ppeaastatel t\u00f6\u00f6tada hooldajana; p\u00e4rast kolmandat kursust on v\u00f5imalik praktiseerida abi\u00f5ena ja p\u00e4rast neljandat abiarstina. \u201eSee v\u00f5ib muidugi katsumuseks osutuda,\u201c nendib Renar. Umbes kolmandal-neljandal kursusel hakkab kasvama \u00f5ppekoormus ning lisaks vastutusele abi\u00f5e v\u00f5i -arstina on v\u00f5imalus ka \u00f6\u00f6valveid teha.<\/p>\n V\u00e4simus kimbutab ikka, kuid see on loomulik, \u00fctleb Renar. Talle on oluline, et arstina missioonitunne ei kaoks.<\/p>\n \u201eMulle meeldib patsiendiga tegeleda\u00a0\u2013 meeldib, kui kujuneb hea ning usalduslik ravisuhe,\u201c r\u00e4\u00e4gib noor arst. Eriti valmistavad talle r\u00f5\u00f5mu need 70\u201380-aastased, kes hoolimata vanusest ja m\u00f5nest tervisemurest ei j\u00e4ta elu elamata. \u201eSelles eas maailmale tiir peale teha v\u00f5i tennist m\u00e4ngida muutub \u00fcha tavalisemaks. Tegu ei ole meditsiini imega, vaid nende inimeste l\u00f5ppematu elujanu ja terviseteadlikkusega.\u201c<\/p>\n Soov m\u00f5ista \u00fclikooli<\/strong><\/p>\n Arstiks \u00f5ppijatel on kurikuulsalt v\u00e4he aega, aga siiski on Renar juba j\u00f5udnud olla Arstiteadus\u00fcli\u00f5pilaste Seltsi president ning juhib praegu Tartu \u00dclikooli \u00fcli\u00f5pilasesindust.<\/p>\n \u00dclikooli peahoone k\u00f5rval asuvasse kunagisse t\u00f5llakuuri, kus \u00fcli\u00f5pilasesindus koos k\u00e4ib, j\u00f5udis ta toimetama teiste \u00e4rgitusel. Nimelt otsiti \u00fcli\u00f5pilast, kes esitaks vabariigi aastap\u00e4eva aktusel \u00fclikoolis tudengite tervituse. Toonasele \u00fcli\u00f5pilasesinduse juhile Katariina Sofia P\u00e4tsile oli Renar silma j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n \u201eOli teada, et minu ametiaeg erialaseltsi presidendina hakkab l\u00f5ppema, ja Katariina uuris, mida ma edasi teha plaanin,\u201c meenutab Renar. Tolleks ajaks vaid Maarjav\u00e4lja \u00f5ppehoonetes end kodus tundnud \u00fcli\u00f5pilane oli taibanud, et tervikuna ta \u00fclikooli veel ei m\u00f5ista.<\/p>\n \u201eMul polnud selge, mis kesklinnas toimub ja kuidas peahoones asjad k\u00e4ivad. M\u00f5tlesin, et v\u00f5iks ju esimehe ametit proovida, kuna see on hoopis teistmoodi t\u00f6\u00f6 kui erialases organisatsioonis,\u201c meenutab ta.<\/p>\n Ja t\u00f5epoolest on Renaril \u00fcli\u00f5pilasesinduse juhina tulnud s\u00fcveneda probleemidesse, millega seni polnud kokkupuudet olnud. N\u00e4iteks osaleb ta \u00fclikooli senati ettev\u00f5tmisel t\u00e4navu s\u00fcgisel loodud t\u00f6\u00f6r\u00fchmas, mille siht on \u00fcle vaadata v\u00f5rdse kohtlemise kord ja teha ettepanekuid, kuidas olukorda paremaks muuta.<\/p>\n \u00dcli\u00f5pilaste hinnangul tuleb ahistamisjuhtumeid ja ebav\u00f5rdset kohtlemist t\u00f5siselt teadvustada ning teha k\u00f5ik v\u00f5imalik, et neid \u00fclikoolis \u00e4ra hoida. \u201eAkadeemilises organisatsioonis on teatav hierarhia, tahame seda v\u00f5i ei. Kuid olenemata positsioonist on k\u00f5igil nii vastutus kui ka \u00f5igused, ja nende sekka ei kuulu \u00f5igus suhtuda ebav\u00f5rdselt v\u00f5i k\u00e4ituda ahistavalt,\u201c \u00fctleb Renar kindlalt.<\/p>\n \u201eKui n\u00fc\u00fcd m\u00f5tlen oma erialasele keskkonnale ja kogemustele, mida arstitudengitega oleme vahetanud, siis siingi on \u00f5hkkond v\u00e4ga t\u00e4htis,\u201c r\u00f5hutab ta.<\/p>\n Juba praegu on arstidest nappus, uut p\u00f5lvkonda aga hirmutavad suur t\u00f6\u00f6koormus, pikad valved, sh\u00a0\u00f6\u00f6valved m\u00f5nel erialal ka residentuuris, madal palk, venekeelne t\u00f6\u00f6keskkond m\u00f5nes haiglas. Seet\u00f5ttu on eriti oluline pakkuda arstitudengile toetavat ja kollegiaalset suhet ning j\u00e4tta selja taha n\u00f5ukaajast p\u00e4rit suhtlemisnormid.<\/p>\n \u201eKindlasti ei ole see vaid meie eriala mure. Eks me ise soovi ka, et meid v\u00f5etaks kui tulevasi kolleege\u00a0\u2013 mis t\u00e4hendab, et ka endal tasub tulevikus nooremaid kolleege juhendades meeles pidada, keda, kuidas ja miks \u00f5petad.\u201c<\/p>\n Kuidas tudengid elavad?<\/strong><\/p>\n \u00dcli\u00f5pilasesinduses arutletakse aktiivselt ka \u00f5ppekvaliteedi, k\u00f5rghariduse rahastamise ja tudengite toimetuleku \u00fcle. Kuidas siis tudengid \u00f5igupoolest praegu elavad?<\/p>\n \u201eEi julge kindlalt v\u00e4ita, et h\u00e4sti, aga arvan, et pingutame ja peame hakkama saama,\u201c on Renar \u00fcldistustega ettevaatlik. Lisaks \u00fclikoolis \u00f5ppimisele ja organisatsioonidesse kuulumisele teeb \u00fcks tavaline Tartu tudeng kusagil ilmselt t\u00f6\u00f6d, pakub ta. Kuidagi tuleb ju toime tulla. \u00dcli\u00f5pilastele teevad muret riigieelarve k\u00e4rped ja asjaolu, et kaotatakse tulemusstipendiumid, mis on seni innustanud rohkem pingutama ja aidanud veidigi hakkama saada.<\/p>\n \u201eTulemusstipendiume, olgugi need ainult saja euro suurused, ei tohiks kaotada\u00a0\u2013 meil pole \u00fchtegi teist head viisi tublide tudengite premeerimiseks. Pealegi on praegu \u00f5hus k\u00fcsimus, mis saab tasuta k\u00f5rgharidusest. Arvan, et tulemusstipendiumide s\u00fcsteemi kaotamine on v\u00e4ga tormakas otsus,\u201c vangutab ta pead.<\/p>\n Ka \u00f5ppeaasta avaaktusel peetud k\u00f5nes t\u00f5statas Renar k\u00fcsimuse, kui kaua veel p\u00fcsivad \u00f5ppetoetuste tingimused ja suurusj\u00e4rk t\u00e4pselt samasugusena, s\u00f5ltumata inflatsioonist ja tudengite vajadustest.<\/p>\n Oktoobri keskel kutsus \u00fcli\u00f5pilasesindus tudengid kokku Stenbocki maja ette, et avaldada meelt tasuta k\u00f5rghariduse poolt ja tulemusstipendiumide kaotamise vastu.\u00a0K\u00f5nedest ja plakatitelt peegeldus kibeda maiguga t\u00e4nulikkus: \u00fcli\u00f5pilased t\u00e4nasid valitsust seni veel kehtiva tasuta k\u00f5rghariduse eest ja andsid ministrile \u00fcle\u00a0kiituskirja \u201eTulemused polnud piisavad, \u00f5nneks tulemusstipendiumi niikuinii ei maksta\u201c.<\/p>\n \u201eOma k\u00f5nes r\u00f5hutasin eraldi k\u00f5rghariduse kaitse vajadust: see on riigi julgeoleku \u00fcks osa,\u201c \u00fctleb Renar. \u201eKvaliteetne ja k\u00e4ttesaadav k\u00f5rgharidus v\u00f5imaldab Eestil end maailmas pildil hoida ning \u00f5petab meid ohte tajuma ja v\u00e4ltima.\u201c<\/p>\n Vaade tulevikku<\/strong><\/p>\n Kiirest elutempost hoolimata p\u00fc\u00fcab Renar leida aega ka liikumiseks, olgu j\u00f5usaalis v\u00f5i jooksurajal. Hinge kosutab metsas v\u00f5i s\u00fcnnikodu l\u00e4hedal Valgesoo rabas k\u00f5ndimine. \u201eTaevaskojas k\u00e4isin kunagi vist igal p\u00fchap\u00e4eval oktoobrist kuni jaanuarini.\u201c<\/p>\n Loodusest hoolib ta v\u00e4ga. \u201eMa j\u00e4lgin, mida s\u00f6\u00f6n, kust toit tuleb ja kuidas see toodetud on. Pigem valin kvaliteetsema riietuseseme v\u00f5i s\u00f6\u00f6gin\u00f5u: isegi kui see on pisut kallim, tean, et see peab vastu ja ma ei pea aasta p\u00e4rast uut ostma. Minu arust on see v\u00e4ga oluline,\u201c lausub Renar, ent lisab: \u201eMa pole siiski parim eeskuju, sest s\u00f5idan Tallinna ja Tartu vahel vahet isikliku auto, mitte bussi v\u00f5i rongiga.\u201c<\/p>\n Keskkonnahoidlikku m\u00f5tteviisi s\u00fcvendas temas tegutsemine erialaseltsi keskkonnatervise t\u00f6\u00f6r\u00fchmas ja tegelikult juba ka osalemine eelmainitud \u0160veitsi talendifoorumil, kus Renar abituriendina Eestit esindas. \u201eSel rahvusvahelisel kokkusaamisel keskenduti rohelisele m\u00f5tteviisile ja mahetoidule. Seal avardus mu\u00a0maailmapilt ja m\u00f5istsin, et enda k\u00f5rvale on vaja samamoodi looduss\u00e4\u00e4stlikult m\u00f5tlevaid inimesi.\u201c\u00a0Renari t\u00f6\u00f6r\u00fchmas arutlesid noored selle \u00fcle, kuidas taaskasutada pakendeid.<\/p>\n \u201eTeame ju, et pakend l\u00e4heb p\u00f5him\u00f5tteliselt p\u00f5letamisele. K\u00fcsimus on, mida see keskkonnale t\u00e4hendab ja mida hakata pihta p\u00f5letusj\u00e4\u00e4kidega,\u201c m\u00e4rgib ta. Tema r\u00fchm pakkus v\u00e4lja, et p\u00f5letusj\u00e4\u00e4kidest vabanemiseks sobivad teatavad seenorganismid. \u201eNende seente t\u00e4psele toimimisele meie t\u00f6\u00f6r\u00fchm ei keskendunud ja samuti ei ole seni kuulda olnud, et see tehnoloogia efektiivselt t\u00f6\u00f6taks ja tulemusi annaks,\u201c mainib Renar.<\/p>\n L\u00f5petuseks, millist n\u00f5u annab \u00fcli\u00f5pilasesinduse esimees v\u00e4rskele tudengile?<\/p>\n \u201eK\u00f5ige olulisem on see, et tudengielust tuleks v\u00f5tta viimast! T\u00f6\u00f6tada j\u00f5uab terve elu, ent kogeda tudengip\u00f5lve ja avastada tulevasi v\u00f5imalusi saab just praegu,\u201c julgustab Renar.<\/p>\n \u201eTeiseks ei maksa karta arvamust avaldada v\u00f5i s\u00f5na sekka \u00f6elda, kui kaalul on \u00fcli\u00f5pilaste tulevik v\u00f5i \u00f5ppimise ja \u00f5petamise kvaliteet. Kui n\u00e4ed, et miski on m\u00e4da, siis tuleb k\u00fcsida, kas ikka peab nii olema ja kuidas saaks paremini. Kuna praegu k\u00f5rghariduse jaoks pikka plaani pole, on tulevik paljuski just tudengite endi k\u00e4tes.\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Juba varasest noorusest aktiivselt kogukonnaelu korraldada aidanud arstitudeng Renar Kihho juhib Tartu \u00dclikooli \u00fcli\u00f5pilasesindust ja seisab kindlameelselt \u00fcli\u00f5pilaste huvide eest. Enda s\u00f5nul ta lihtsalt ei oska niisama olla. \u201eMul puudub kindel eeskuju, kuid mulle j\u00e4\u00e4vad silma inimesed, kellel on oma …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":1955,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,34],"tags":[],"class_list":["post-1959","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-portree"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1959","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1959"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1959\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2416,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1959\/revisions\/2416"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1955"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1959"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1959"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1959"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/PORTREE20C3B5unakook2028Merilyn20Merisalu292020241105_221123-scaled.jpeg\")
![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Jassu-10222420Renar20Kihho20UT20-007-scaled.jpeg\")
![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/PORTREE20Renar20Kihho20180920232028Silver20Gutmann29_-scaled.jpeg\")