{"id":1954,"date":"2024-11-15T01:09:00","date_gmt":"2024-11-14T23:09:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4772\/"},"modified":"2025-11-26T16:29:11","modified_gmt":"2025-11-26T14:29:11","slug":"4772","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4772\/","title":{"rendered":"\u00d5petamiskultuurist ja hea \u00f5petamise v\u00e4\u00e4rtustamisest"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n

Kas meisterlik \u00f5petamine on kunst v\u00f5i teadmistel p\u00f5hinev oskus? \u00dclikool kavandab suuremat t\u00e4helepanu heale \u00f5petamisele: t\u00f5endatult hea \u00f5petamise eest tuleks tunnustada nii aunimetuse kui ka k\u00f5rgema palgaga.<\/strong><\/p>\n

1995.\u00a0aastal ilmus ajakirjas Change artikkel \u201eFrom teaching to learning: A new paradigm for undergraduate education\u201c1<\/sup>, milles s\u00f5nastati toonaseks juba m\u00f5nda aega teaduslikult uuritud ja teoreetiliselt omaks v\u00f5etud, aga praktikas veel v\u00e4he kasutusel olnud arusaam, et \u00f5petamine peab keskenduma \u00f5ppijatele ja \u00f5ppimisele.<\/p>\n

Lihtsustatult pidi loengute pidamist asendama \u00f5petamine, milles arvestatakse \u00f5ppija valmisoleku ja motivatsiooniga ning toetatakse tema aktiivset osalust. Siin viitan sellele s\u00f5napaariga\u00a0hea \u00f5petamine<\/em>.<\/p>\n

Hea \u00f5petamine pole \u00fcks konkreetne meetod, vaid fookuse seadmine \u00f5ppimisele, kasutades t\u00f5endusp\u00f5hiseid \u00f5petamisviise. Keerukust, kuid ka p\u00f5nevust ja sobivust akadeemilise kultuuriga lisab see, et teaduslikud teadmised ses vallas \u00fcha t\u00e4ienevad. Seega on hea \u00f5petamine pidevalt arenev \u00f5petamise filosoofia ja selle rakendamine.<\/p>\n

Debatt ei l\u00f5pe<\/strong><\/p>\n

\u00dcli\u00f5pilaste \u00f5petamine on \u00fclikooli p\u00f5himissioon ning selle vajalikkuses \u00fcldiselt ei kahelda. K\u00fcll aga arutatakse ikka ja j\u00e4lle selle \u00fcle, miks head teadust heast \u00f5petamisest enam v\u00e4\u00e4rtustatakse. Kas iga hea teadlane on ka hea \u00f5ppej\u00f5ud ja vastupidi? Mis \u00fcldse on hea \u00f5petamine?<\/p>\n

Viimase 30\u00a0aasta jooksul on debattide m\u00f5jul muutus siiski toimunud ja \u00fclikoolides on k\u00f5rgkoolipedagoogika uuringutele tuginedes loodud \u00f5petamise toetuss\u00fcsteemid. Ka Tartu \u00dclikoolis avati selle aasta algul \u00f5ppimis- ja \u00f5petamiskeskus, samuti on juba aastaid kasutusel \u00f5petamise arendamise grant.<\/p>\n

Kuid debatid pole vaibunud, j\u00e4tkuvalt tajutakse (nagu t\u00f5endavad nii\u00a0teadusartiklid<\/a>2<\/sup>\u00a0kui ka\u00a0poliitikadokumendid3<\/sup><\/a>), et \u00f5petamine \u00fclikoolides vajab suuremat t\u00e4helepanu. USA Kolled\u017eite ja \u00dclikoolide \u00d5ppej\u00f5udude Assotsiatsiooni (ACUE) eelmise aasta \u00f5petamisteemalise konverentsi \u00fcheks j\u00e4relmiks on ajakirja The Chronicle of Higher Education ajakirjaniku Beth McMurtrie s\u00f5nastuses\u00a0kolm eesm\u00e4rki<\/a>4<\/sup>: laiendada teadmisi hea \u00f5petamise alasest uurimist\u00f6\u00f6st, koguda viise, kuidas head \u00f5petamist \u00fclikoolides m\u00f5\u00f5ta, ning levitada praktikaid, kuidas head \u00f5petamist \u00fclikoolides v\u00e4\u00e4rtustada.<\/p>\n

Teadusp\u00f5hisus<\/strong><\/p>\n

Hea \u00f5petamine on osa \u00f5petamiskultuurist v\u00f5i vahest ka selle tagaj\u00e4rg. \u00d5petamist v\u00e4\u00e4rtustavat kultuuri v\u00f5ib n\u00e4ha (v\u00f5i mitte n\u00e4ha) \u00fclikooli ametlikes strateegiadokumentides, raha jagamise printsiipides, akadeemilise personali v\u00e4rbamise ja edutamise p\u00f5him\u00f5tetes, aga ka k\u00f5ikv\u00f5imalikes tegutsemisviisides ja kas v\u00f5i kohvinurga aruteludes. Kas seal kurdetakse \u201elollide ja laiskade\u201c \u00fcli\u00f5pilaste \u00fcle v\u00f5i r\u00e4\u00e4gitakse sellest, kuidas esmakursuslaste motivatsiooni toetada ja neile rasketes ainetes tuge pakkuda?<\/p>\n

Lundi \u00dclikooli pikaaegne \u00f5petamisoskuste konsultant Torgny Rox\u00e5 r\u00f5hub \u00f5petamiskultuuri arendamisel\u00a0teaduslikule l\u00e4henemisele<\/a>. Kui tahame, et muutused \u00f5petamises j\u00e4\u00e4ksid p\u00fcsima ja oleksid laiap\u00f5hjalised\u00a0\u2013 s.t muutuks \u00fclikooli \u00f5petamiskultuur, mitte vaid \u00f5petamismeetodid \u00fcksikutel kursustel\u00a0\u2013, peame \u00f5petamisele l\u00e4henema teaduslikult. See t\u00e4hendab, et tuleks uurida \u00f5petamise t\u00f5husust, katsetada uusi meetodeid, teha t\u00f5endusp\u00f5hiselt muudatusi \u00f5petamisviisides, olla valmis uuteks teadmisteks jne. Me ei tohiks tugineda sellele, mida kogu aeg on tehtud v\u00f5i juhtumisi arvatakse, et tuleks teha.<\/p>\n

Ka teadmised \u00f5ppimiskeskse \u00f5petamise kohta arenevad pidevalt. \u00d5petamine ei pea olema teadusp\u00f5hine mitte ainult aine sisus, vaid ka \u00f5petamise viisides. Kui uurimismeetodite aine on elementaarne osa igast \u00fclikooli \u00f5ppekavast ning usaldusv\u00e4\u00e4rsed meetodid on teaduse tegemise alustala, siis \u00f5petamises on teadusp\u00f5hine praktika m\u00e4rksa hapram, p\u00f5hinedes sageli isiklikel kogemustel, traditsioonidel ja eeskujudel.<\/p>\n

Noore \u00f5ppej\u00f5una tundus mullegi \u00fclikoolis sobivaim viis \u00f5petamiseks lugeda poolteist tundi loengut. \u00d5petamisoskuste kursused, mille l\u00e4bisin, t\u00f5mbasid sellele arusaamale vee peale, kuid algajana oli traditsioonide vastu siiski raske tegutseda. N\u00fc\u00fcdseks on Tartu \u00dclikoolis \u00f5petamisoskuste kursusi \u00f5ppej\u00f5ududele korraldatud juba 25\u00a0aastat. Kaks aastat tagasi muutus \u00f5petamis- ja juhendamisoskuste alane eneset\u00e4iendamine t\u00e4htajatu t\u00f6\u00f6lepinguga t\u00f6\u00f6le asumisel ka kohustuslikuks.<\/p>\n

Ainete tagasiside k\u00fcsimustiku v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel viis aastat tagasi oli aluseks \u00f5ppijate haaratuse teooria5<\/sup>, mille j\u00e4rgi \u00f5ppekeskkonna kujundamisel on peamine eesm\u00e4rk \u00f5ppija aktiivse osaluse saavutamine. Ainesse haaratus saab m\u00f5jutada ja selleks on t\u00f5endatult \u00f5ppeaine viis omadust, mida \u00f5ppej\u00f5ud saab kujundada: aine selge struktuur, mitmekesised meetodid, interaktiivsus, piisav ja kohane tagasiside ning hindamise vastavus \u00f5petatule.<\/p>\n

Neid viit aspekti hindavad \u00fcli\u00f5pilased ainete tagasiside k\u00fcsimustikus ning kokku moodustavad need hea \u00f5petamise skoori.<\/p>\n

Loomulikult on \u00fcli\u00f5pilaste tagasiside vaid asja \u00fcks k\u00fclg, ent on oluline, et tagasisides\u00fcsteem kui \u00fcks osa hea \u00f5petamise hindamisest on meil \u00f5ppijakeskse paradigma j\u00e4rgi teadusp\u00f5hiselt \u00fcles ehitatud.<\/p>\n

Hindamise m\u00f5\u00f5dupuu<\/strong><\/p>\n

Mitme osapoole panusest s\u00f5ltuva subjektiivse protsessi objektiivne hindamine pole kindlasti kerge \u00fclesanne. Tartu \u00dclikoolis hindame institutsiooni tasandil \u00f5ppe headust arengukava kolme v\u00f5tmen\u00e4itajaga, milleks on v\u00e4ljalangenud \u00fcli\u00f5pilaste osakaal, \u00f5petamisalases arendustegevuses aktiivselt osalenud akadeemiliste t\u00f6\u00f6tajate osakaal ning \u00fcli\u00f5pilaste tagasiside ainete \u00f5petamisele. Samad n\u00e4itajad on kasutusel ka raha jagamisel ning valdkonna ja \u00f5ppekava tasandi tulemusn\u00e4itajates.<\/p>\n

\"\"
Soome-ugri keelte professori Gerson Stefan Klumppi nimi figureerib sageli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna \u00fcli\u00f5pilaste lemmikute nimekirjas. FOTO: Jassu Hertsmann<\/figcaption><\/figure>\n

\u00d5ppej\u00f5u tasandil hindame \u00f5petamise headust atesteerimise abil. T\u00f6\u00f6taja peab koostama oma \u00f5petamisalase arengu anal\u00fc\u00fcsi, toetudes\u00a0\u00f5petamise heale tavale<\/a>. Eneseanal\u00fc\u00fcs sisaldab \u00fclevaadet \u00f5ppej\u00f5u \u00f5petamisarusaamadest ning igap\u00e4evase \u00f5petamistegevuse ja \u00f5petamisalase arengu anal\u00fc\u00fcsi.<\/p>\n

Aine tasandil on hea \u00f5petamise m\u00f5\u00f5dupuu \u00fcli\u00f5pilaste tagasiside \u00f5petamise ja ainesse haaratuse kohta.<\/p>\n

Hea \u00f5petamise v\u00e4\u00e4rtustamine<\/strong><\/p>\n

Motivatsioon k\u00f5rgetasemelist teadust teha ja h\u00e4sti \u00f5petada peab kindlasti olema ennek\u00f5ike sisemine.<\/p>\n

Hea \u00f5petamise v\u00e4line motivatsioon on aga praegu (heal juhul) tudengite kiidus\u00f5nad ja erilisel juhul aasta \u00f5ppej\u00f5u auhind. Teaduse aastapreemiaid antakse v\u00e4lja kaheksas valdkonnas, \u00fche preemia suurus on 20\u00a0000\u00a0eurot. Riiklikke \u00f5ppej\u00f5u auhindu on vaid \u00fcks, v\u00e4\u00e4rtuses 10\u00a0000\u00a0eurot. Head \u00f5petamist k\u00fcll hinnatakse valimisel ja atesteerimisel, kuid see pole piisav tingimus akadeemilise karj\u00e4\u00e4ri redelil t\u00f5usmiseks. Eriti pingeline on seet\u00f5ttu heade \u00f5ppej\u00f5udude hoidmine professionaalse tegevusega seotud erialadel (nt\u00a0meditsiinis ja \u00f5iguses), kus hea \u00f5petamine eeldab tihedat kokkupuudet praktilise t\u00f6\u00f6ga.<\/p>\n

Just sellise olukorra lahendamiseks on Groningeni \u00dclikool katsetanud arst-\u00f5ppej\u00f5udude karj\u00e4\u00e4rirada, mis seob praktiseeriva arsti ja \u00f5ppej\u00f5u t\u00f6\u00f6, v\u00f5imaldab karj\u00e4\u00e4ris edeneda ega eelda teadust\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Hea \u00f5petamise v\u00e4\u00e4rtustamiseks ongi laias laastus kolme laadi v\u00f5imalusi: arvestada \u00f5petamisoskusi enam ametisse valimisel, atesteerimisel-edutamisel ning t\u00f6\u00f6 tasustamisel.<\/p>\n

Lundi n\u00e4ide<\/strong><\/p>\n

Just viimase n\u00e4iteks on Lundi \u00dclikoolis juba \u00fcle 20\u00a0aasta kestnud tava maksta hea \u00f5petamise eest k\u00f5rgemat palka.6<\/sup>\u00a0Selle on \u00fcle v\u00f5tnud mitmed teisedki Rootsi ja teiste P\u00f5hjamaade \u00fclikoolid.<\/p>\n

Lundi \u00dclikoolis on hea \u00f5petamise m\u00f5\u00f5dupuu kuulumine nn\u00a0pedagoogikaakadeemiasse. Kuulumist saab taotleda umbes k\u00fcmnelehek\u00fcljelise portfoolioga, kus sarnaselt meie atesteerimisel kasutatava eneseanal\u00fc\u00fcsiga tuleb kirjeldada oma \u00f5petamisfilosoofiat ning selle rakendamist konkreetsete n\u00e4idete varal. N\u00e4idete juurde tuleb lisada t\u00f5endid: n\u00e4idata tudengite tagasiside, hinnete vm p\u00f5hjal, kuidas \u00f5petamise m\u00f5ju on m\u00f5\u00f5detud. Eesm\u00e4rk on, et \u00f5petamisfilosoofia oleks terviklik, \u00f5petamispraktika m\u00f5testatud ning oma \u00f5petamisalaseid teadmisi ja kogemusi jagataks teistega.<\/p>\n

Lisaks anal\u00fc\u00fcsile tuleb esitada kinnitus, et taotleja on arutanud oma \u00f5petamisfilosoofiat ja -praktikat kahe n-\u00f6\u00a0kriitilise s\u00f5braga, kes kuuluvad pedagoogikaakadeemiasse. Selle m\u00f5te on \u00fchtlustada standardeid, parandada portfoolio kvaliteeti ning julgustada kollegiaalseid t\u00f5endusp\u00f5hiseid arutelusid \u00f5petamise \u00fcle. Lisaks portfooliole ja kahe kriitilise s\u00f5bra iseloomustusele on vajalik CV ja \u00fcksuse juhi hinnang. Taotlust hindab \u00f5ppej\u00f5udude ametisse nimetamise kogu poolt m\u00e4\u00e4ratud eksperdir\u00fchm, mis koosneb spetsiaalse koolituse l\u00e4binud pedagoogikaakadeemia liikmetest ja \u00fchest \u00f5petamismetoodika eksperdist (meie m\u00f5istes t\u00f5en\u00e4oliselt \u00f5petamisoskuste konsultandist).<\/p>\n

Uppsala \u00dclikoolis peab hindajate eksperdir\u00fchmas olema ka \u00fcks aine sisuekspert ja \u00fcks inimene v\u00e4ljastpoolt oma \u00fclikooli.<\/p>\n

Hindamisel on kolm j\u00e4rgmist kriteeriumi: kui kesksel kohal on \u00f5petamise filosoofias ja \u00adpraktikas \u00fcli\u00f5pilaste \u00f5ppimine; milline on areng ehk p\u00fc\u00fcd oma tegevust arendada, sh\u00a0tulevikus; ja kolmandaks, kuiv\u00f5rd on kasutusel teaduslik l\u00e4henemine \u00f5petamisele ja \u00f5ppimisele.<\/p>\n

Hindamise positiivne tulemus on nimetus \u201esuurep\u00e4rane \u00f5ppej\u00f5ud\u201c (ingl\u00a0excellent teaching practicioner<\/em>). Lundi s\u00fcsteemis on see eluaegne tiitel. Lisaks \u00f5petamisoskuste j\u00e4tkuvale arendamisele oodatakse tiitli saajatelt teiste \u00f5ppej\u00f5udude n\u00f5ustamist ja t\u00f5endusp\u00f5histe \u00f5petamisalaste arutelude eestvedamist. Esimese kuue aastaga sai Lundi \u00dclikooli tehnoloogiateaduskonnas suurep\u00e4rase \u00f5ppej\u00f5u tiitli ligi 10%\u00a0\u00f5ppej\u00f5ududest, umbes kolmandik tiitli saajatest olid korralised professorid.<\/p>\n

Tunnustame head \u00f5petamist<\/strong><\/p>\n

See, et \u00f5petamine on vaeslapse osas ning vajaks eraldi t\u00e4helepanu, tuli v\u00e4lja rektoraadi b\u00fcroo kahe aasta taguses uuringus. Anal\u00fc\u00fctik Helina Riisalu anal\u00fc\u00fcsis akadeemiliste t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6koormuse, tulemuslikkuse ja palga seoseid eesm\u00e4rgiga m\u00f5ista, kas fookuses peaks olema ennek\u00f5ike madalama palga saajad v\u00f5i peaks palk olema enamgi diferentseeritud, kuna t\u00f6\u00f6panused erinevad.<\/p>\n

Lihtsustatult leidis ta, et kui jagada inimesed palga alusel kolmeks r\u00fchmaks ning v\u00f5tta arvesse ka ametikoht ja valdkond, eristuvad teistest tulemuslikkuses vaid k\u00f5ige k\u00f5rgema palga saajad. Miinimumpalgaga r\u00fchma iseloomustas see, et nad tegid enam \u00f5ppet\u00f6\u00f6d v\u00f5rreldes keskmise r\u00fchmaga, kes oli enam h\u00f5ivatud tulusa(ma)te teadusprojektidega. T\u00f6\u00f6 tulemuslikkuses, sh\u00a0teadust\u00f6\u00f6 n\u00e4itajates, keskmine r\u00fchm madalama palga saajatest ei eristunud. \u00dcks j\u00e4reldus oli, et palgat\u00f5usu puhul tuleks fookusesse t\u00f5sta need, kelle suurem koormus tuleb \u00f5petamisest.<\/p>\n

Veel \u00fcks v\u00f5imalus hea \u00f5petamise v\u00e4\u00e4rtustamiseks oleks alternatiivsete karj\u00e4\u00e4riradade loomine, mis on kindlasti keerukam ja ka vaieldavam. Samuti v\u00f5iks kaaluda Tallinna Tehnika\u00fclikoolis kasutusel olnud meetodit, kus programmijuhil on \u00f5igus ja rahaline v\u00f5imalus s\u00fcsteemselt n\u00f5rka tagasisidet saanud \u00f5ppej\u00f5ud v\u00e4lja vahetada, kui \u00f5ppej\u00f5ud pole valmis aines muudatusi tegema.<\/p>\n

On hea t\u00f5deda, et \u00f5petamine on T\u00dc poliitikas, sh\u00a0arengukavas v\u00e4\u00e4rtustatud ning seda arvestatakse raha jagamisel \u00fcksuste vahel. Hea \u00f5petamise m\u00f5\u00f5tmiseks on mitmeid viise ning meie \u00f5ppej\u00f5udude atesteerimisel kasutatav eneseanal\u00fc\u00fcs vastab suuresti maailmas kasutusel olevale heale tavale.<\/p>\n

Ent vahest on k\u00f5ige enam puudus hea \u00f5petamise tunnustamisest isiku tasandil\u00a0\u2013 suurem \u00f5ppekoormus v\u00f5rdub t\u00e4na pigem v\u00e4iksema palgaga. Aasta \u00f5ppej\u00f5u auhind on k\u00fcll hinnatud t\u00e4helepanuavaldus, kuid ebas\u00fcstemaatiline ning j\u00f5uab v\u00e4ikese arvu suurep\u00e4raste \u00f5ppej\u00f5ududeni.<\/p>\n

Seep\u00e4rast teeme koos \u00f5ppimis- ja \u00f5petamiskeskusega ettepaneku rakendada ka Tartu \u00dclikoolis P\u00f5hjamaade \u00fclikoolides kasutusel olevat s\u00fcsteemi, kus t\u00f5endatult head \u00f5petamist tunnustatakse nii aunimetuse kui ka k\u00f5rgema palgaga.<\/p>\n

\n

Viited<\/strong><\/p>\n

1<\/sup>\u00a0R. B. Barr, J. Tagg, From teaching to learning: A new paradigm for undergraduate education. \u2013 Change, 1995, 27 (6), lk 12\u201325.<\/p>\n

2<\/sup>\u00a0Vt nt B. E. Cox, K. L. McIntosh, R. D. Reason, P. T. Terenzini, A culture of teaching: Policy, perception and practice in higher education. \u2013 Research in Higher Education, 2011, 52 (8), lk 808\u2013829.<\/p>\n

3<\/sup>\u00a0Ettepanek: n\u00f5ukogu soovitus atraktiivse ja kestliku karj\u00e4\u00e4ri kohta k\u00f5rghariduses (COM(2024) 145 final, 27.03.2024).<\/p>\n

4<\/sup>\u00a0B. McMurtrie, Teaching: Does higher education value good teaching? \u2013 National Association of Higher Education Systems.<\/p>\n

5<\/sup>\u00a0M. A. Lawson, H. A. Lawson, New Conceptual Frameworks for Student Engagement Research, Policy, and Practice. \u2013 Review of Educational Research, 2013, 83 (3): 432\u2013479; DOI:10.3102\/0034654313480891.<\/p>\n

6<\/sup>\u00a0T. Olsson, T. Rox\u00e5, Assessing and rewarding excellent academic teachers for the benefit of an organization. \u2013 European Journal of Higher Education, 2013, 3: 1, lk 40\u201361; dx.doi.org\/10.1080\/21568235.2013.778041.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kas meisterlik \u00f5petamine on kunst v\u00f5i teadmistel p\u00f5hinev oskus? \u00dclikool kavandab suuremat t\u00e4helepanu heale \u00f5petamisele: t\u00f5endatult hea \u00f5petamise eest tuleks tunnustada nii aunimetuse kui ka k\u00f5rgema palgaga. 1995.\u00a0aastal ilmus ajakirjas Change artikkel \u201eFrom teaching to learning: A new paradigm for …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":1952,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-1954","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1954","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1954"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1954\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2415,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1954\/revisions\/2415"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1952"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1954"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1954"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1954"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}