See oli puhtpraktiline m\u00f5ttek\u00e4ik, mida Ivar Zekker sajandi algul Tartu \u00dclikooli keskkonnatehnoloogia tudengina silmas pidas: heitmete tehnoloogiate loengud olid ainsad, mis algasid hommikul kell k\u00fcmme. K\u00f5ik teised hakkasid pihta kell kaheksa. Zekkerile meeldis kaua magada.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd, paark\u00fcmmend aastat hiljem, on Ivar Zekker Tartu \u00dclikooli kolloid- ja keskkonnakeemia teadur ning kuulub keskkonnateaduste ja \u00f6koloogia alal maailmas \u00fche protsendi enim viidatud teadlaste sekka. Maailma tipus.<\/p>\n
Magistrit\u00f6\u00f6s uuris ta Tallinna reoveepuhasti metaank\u00e4\u00e4riti l\u00e4mmastikurikka settevee puhastamist anaeroobse ammoonium-l\u00e4mmastiku oks\u00fcdatsiooni meetodil.<\/p>\n
Doktoriv\u00e4itekirja kirjutas samal teemal.<\/p>\n
\u201eOlen pikki aastaid uurinud l\u00e4mmastiku \u00e4rastamist bakterite abil,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta. Lihtsas keeles seisneb k\u00fcsimus selles, kuidas reovees leiduvaid l\u00e4mmastiku\u00fchendeid bakterite abil lagundada. Tulemuseks oleks ohutu \u00f5hul\u00e4mmastik, mida on atmosf\u00e4\u00e4ris meie \u00fcmber rohkem kui 78%.<\/p>\n
Mis saab \u201es\u00fc\u00fctust\u201c tabletist edasi?<\/strong><\/p>\n Zekkeri valdkond on ka ravimij\u00e4\u00e4gid ehk see, mis saab \u201es\u00fc\u00fctust\u201c tabletist p\u00e4rast seda, kui see on inimkehas oma t\u00f6\u00f6 \u00e4ra teinud ja reovette j\u00f5udnud.<\/p>\n J\u00e4\u00e4kide eraldamine reoveejaamades on mitme konksuga k\u00fcsimus.<\/p>\n Esiteks voolavad suurte linnade toruv\u00f5rkudes kokku t\u00f5elised reoveej\u00f5ed.<\/p>\n Aega puhastumiseks on reovee suure koguse t\u00f5ttu v\u00e4he. \u00dcks WC-potist alla t\u00f5mmatud veepahvakas loksub puhastusjaama suures s\u00fcsteemis v\u00e4hem kui \u00f6\u00f6p\u00e4eva.<\/p>\n Selle l\u00fchikese ajaga ei juhtu ravimij\u00e4\u00e4kidega suurt midagi. \u201eM\u00f5ned lihtsamad ravimi\u00fchendid siiski lagundatakse,\u201c r\u00e4\u00e4gib Zekker. \u201eKuid keerulisemate, n\u00e4iteks karbamasepiini (epilepsiavastane ravim, mida kirjutatakse v\u00e4lja ka kolmikn\u00e4rvivalude korral) j\u00e4\u00e4kide lagundamine bakterite abil v\u00f5tab aega mitu kuud.\u201c<\/p>\n Samamoodi on reovee puhastamisel t\u00f5eline p\u00e4hkel antibiootikumid, n\u00e4iteks fluorokinoloonid, mille keskmes on s\u00fcsiniku-fluori-side, mida on bakterite abil v\u00e4ga keeruline lagundada. Ka nende biolagunemine v\u00f5ib v\u00f5tta kuid. Hajameelsemagi teadlase arust on see \u00fc\u00fcratu aeg.<\/p>\n Reoveejaamades tekib hulganisti tahket muda. Aunades saab sellest m\u00f5ne kuuga kompostmuld. Patogeenide ja raskmetallide t\u00f5ttu ei ole seda Eesti p\u00f5llumajanduses lubatud kasutada, kuid n\u00e4iteks haljastuses keeldu pole. Linnades on sellist mulda kasutatud lillepeenardes ning reoveek\u00e4itlusfirmad annavad seda tasuta \u00e4ra.<\/p>\n \u201eKui see kompostmuld puhtaks saada, v\u00f5iks seda ka p\u00f5llule v\u00e4etiseks viia, aga selleks on vaja t\u00f5husamaid puhastusprotsesse,\u201c nendib Zekker.<\/p>\n Mikroskoopilised l\u00f5ukoerad<\/strong><\/p>\n Chemicumi laboris, kus Zekker oma t\u00f6\u00f6d teeb, mulksub t\u00fcnnides tartlaste \u00fchislooming: reovesi. Helitaust meenutab k\u00e4sit\u00f6\u00f6veinikoda. \u00d5hus h\u00f5ljub ammoniaagih\u00f5ng.<\/p>\n Kui t\u00fcnnil kork pealt \u00e4ra v\u00f5tta, kas iiveldama ei aja?<\/p>\n \u201eEi, see on k\u00f5ik juba l\u00e4bi k\u00e4\u00e4rinud, siit tuleb ainult ammoniaagi, metaani ja vesiniku j\u00e4\u00e4ke. L\u00f5hnabukett on muutunud, nii et teadlane saab juba hingata,\u201c \u00fctleb Zekker.<\/p>\n Siin teevad oma t\u00f6\u00f6d bakteritest moodustunud biokiled. Piltlikult on see nagu v\u00e4ike pr\u00fcgisorteerimisvabrik, kus l\u00f5pptulemusena j\u00e4\u00e4vad j\u00e4rele s\u00fcsihappegaas, \u00f5hul\u00e4mmastik ja vesi.<\/p>\n Anaeroobse k\u00e4\u00e4riti juurde lisatud puhastuss\u00fcsteemid on juba katsetamisel olnud ka Tartu reoveepuhastusjaamas. Sellised s\u00fcsteemid koosnevad biokile kandjatest, pumplast, seguritest, aeraatoritest ja automaatikast. V\u00e4ikeste plastkandjate peale moodustub biokile ehk bakterikihid. Sisemuses anaeroobsed bakterid, v\u00e4ljaspool aeroobsed; seespool toimuvad lagunemisprotsessid, v\u00e4ljaspool oks\u00fcdeerumine. S\u00fcsteem uuendab end ise: poolduvad uued bakterid j\u00e4tkavad eelmiste t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n Zekkeri s\u00f5nul v\u00f5ib neid baktereid v\u00f5rrelda mikroskoopiliste l\u00f5ukoertega, kes l\u00e4hemale tulijate k\u00fcljest t\u00fckke \u00e4ra haukavad. \u201eEsmalt s\u00f6\u00f6vad nad biolagunevaid aineid,\u201c selgitab ta.<\/p>\n Biokile kandjaid on \u00fches suures reoveejaamas vaja miljoneid. Zekkeri s\u00f5nul saaks neid teha n\u00e4iteks plastij\u00e4\u00e4kidest.<\/p>\n Ent biokile k\u00f5rval on ta katsetanud ka seentega\u00a0\u2013 proovinud kangale kasvama pandud austerservikute abil reoveesetetest raskmetalle eraldada ja taaskasutusse tuua.<\/p>\n Bakter treenib end superbakteriks<\/strong><\/p>\n Seni on veepuhastusjaamades eraldi autotroofsele ehk orgaanilise s\u00fcsiniku vabale l\u00e4mmastiku\u00e4rastusele keskendunud s\u00fcsteeme kasutuses v\u00e4he. Zekkeri katseuuring n\u00e4itas, et l\u00e4mmastiku\u00fchenditest \u00f5nnestus eraldada 70\u201380%. Pole paha.<\/p>\n V\u00f5iks ju m\u00f5elda, et ravimij\u00e4\u00e4ke on v\u00e4ikestes kogustes\u00a0\u2013 mis nendega ikka vaeva n\u00e4ha?<\/p>\n Zekker \u00fctleb, et imetillukesed ravimidoosid tekitavad bakterites ravimiresistentsust. Pidevalt antibiootikumij\u00e4\u00e4kidega keskkonnas kokku puutuvad bakterid on justkui treeninglaagris, muutudes aina tugevamaks ja visamaks. See t\u00e4hendab, et haigustekitajatest v\u00f5itusaamiseks tuleb kasutada aina kangemaid antibiootikume, ja nii moodustub omamoodi n\u00f5iaring.<\/p>\n Keskkonda j\u00f5udvad antibiootikumij\u00e4\u00e4gid ongi Zekkeri s\u00f5nul k\u00f5ige t\u00f5sisem mure. Neid ei sokutata loodusesse aga mitte ainult reoveega. Antibiootikumidest kubiseb ka p\u00f5llule laotatav s\u00f5nnik, mille ravimisaaste sisaldust ei reglementeerita.<\/p>\n Veekogus antibeebipillide j\u00e4\u00e4kidega kokku puutunud isastel ahvenatel tekkisid emastele omased tunnused. Antidepressantide j\u00e4\u00e4kide vette sattudes on m\u00e4rgatud, et kalad on kartmatumad\u00a0\u2013 v\u00f5i hoopis uimasemad, mist\u00f5ttu nad on kiskjatele kergem saak. Paljunemistung ununeb neil sootuks.<\/p>\n L\u00e4\u00e4nemerre j\u00f5uab aastas 2200\u00a0tonni ravimij\u00e4\u00e4ke. See on tohutu kogus.<\/p>\n Emaj\u00f5kke, Peipsi j\u00e4rve ja L\u00e4\u00e4nemerre<\/strong><\/p>\n Zekkeri t\u00f6\u00f6r\u00fchmal on k\u00e4imas koost\u00f6\u00f6 Taani Aarhusi ja Poola Gda\u0144ski \u00fclikooli teadlastega.<\/p>\n Katsekokteilis, mida bakteritel lagundada lastakse, on 31\u00a0L\u00e4\u00e4nemere piirkonnas arstide poolt enim v\u00e4lja kirjutatud ja merre j\u00f5udnud ravimi j\u00e4\u00e4gid. K\u00f5igi kolme \u00fclikooli t\u00f6\u00f6l on erinev kese, kuid neid kokku pannes v\u00f5iks s\u00fcndida reoveepuhasti, mis suudab ravimij\u00e4\u00e4kidega v\u00e4ikese energiakulu abil toime tulla. Zekker pakub, et sel lahendusel v\u00f5iks reoveepuhastusjaamades perspektiivi olla.<\/p>\n Tartu t\u00fcnnides j\u00e4lgitakse, kuidas ravimij\u00e4\u00e4gid 61\u00a0tunni jooksul bakterite toimel lagunevad. Siinsete bakterite t\u00f6\u00f6vili l\u00e4heb edasi Poola, kus uuritakse ultraviolettkiirguse kasutamise v\u00f5imalusi fotokatal\u00fc\u00fctilisel ravimi\u00e4rastusel.<\/p>\n Kolmas etapp on taanlaste k\u00e4es\u00a0\u2013 nemad uurivad granuleeritud aktiivs\u00f6efiltreid, mille abil reovesi ravimij\u00e4\u00e4kides puhtaks kristallveeks muundada.<\/p>\n Zekkeri s\u00f5nul on katsete mastaap seni v\u00e4ike. Tartu reoveepuhastusjaama kolmekuupmeetristes tsisternides toimus l\u00e4mmastiku\u00e4rastus h\u00e4sti. T\u00f5hususe uurimine suurtes anumates v\u00f5iks olla j\u00e4rgmine samm.<\/p>\n Reoveepuhastis ravimij\u00e4\u00e4gid l\u00fchikese ajaga laguneda ei j\u00f5ua ning nii kroolivad tartlaste kehast l\u00e4bi k\u00e4inud ravimite j\u00e4\u00e4gid l\u00f5puks Emaj\u00f5kke, Peipsi j\u00e4rve ja sealt L\u00e4\u00e4nemerre. Zekker t\u00e4psustab, et seesama h\u00e4da on k\u00f5ikides maailma puhastusseadmetes. Ainus erand on \u0160veits, kus seadus n\u00f5uab reoveepuhastusjaamades ravimij\u00e4\u00e4kide lagundamist. Maailma eesrindlikemad tehnoloogiad on t\u00f6\u00f6s just seal.Eestis j\u00f5ustub reoveest ravimij\u00e4\u00e4kide v\u00e4ljapuhastamise n\u00f5ue 2035.\u00a0aastal.<\/p>\n Zekkeri bakterikiledes rabavad t\u00f6\u00f6d kunagi iidses merep\u00f5hjas tekkinud anaeroobselt ammooniumi oks\u00fcdeerivad bakteriperekonnad, millel on \u00fcleilmses l\u00e4mmastikuringes olulisim roll.<\/p>\n Pisielukate kasutegur on t\u00f5hus\u00a0\u2013 reoveemuda k\u00e4\u00e4rimisprotsessi j\u00e4\u00e4kreovee \u00f5hustamisel ja ammoonium-l\u00e4mmastiku oks\u00fcdatsiooni meetodiga veepuhastusel kulub poole v\u00e4hem elektrit.<\/p>\n Energiakriisi korral on see k\u00f5nekas fakt. Samuti tekib 80\u201390% v\u00e4hem liigmuda.<\/p>\n V\u00e4hem tekib ka naerugaasi\u00a0\u2013 v\u00e4ekat kasvuhoonegaasi, mis p\u00f5hjustab maakera kohal kasvuhooneefekti.<\/p>\n P\u00f5hjapoolsed riigid otsivad praegu bakteriliike, mis suudaksid h\u00e4sti t\u00f6\u00f6tada ka jahedamates oludes.<\/p>\n Reoveepuhastus on kuum teema. Zekkeri teadusartiklitele viitavad teised samas vallas toimetavad teadlased rohkesti. Aastas 700\u2013800\u00a0korda\u00a0\u2013 see t\u00e4hendab, et maailmas ilmub iga p\u00e4ev v\u00e4hemalt kaks teadusartiklit, mille autorid on Zekkeri ja tema kolleegide t\u00f6\u00f6dest leidnud nii tuumaka tera, et seda oma artiklis \u00fcle korrata.<\/p>\n \u201eNoore teadlasena on raske vastu saada professoritele, kes on valdkonnas t\u00f6\u00f6tanud 35\u00a0aastat v\u00f5i rohkem. Rahataotluste virvarr viib paljusid noori teadlasi muudele aladele, aga pingutades on k\u00f5ik v\u00f5imalik,\u201c t\u00f5deb Zekker, kes on ise alles 40-aastane.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Ivar Zekkeri uurimisvaldkond ei l\u00f5hna just h\u00e4sti. See on reovesi\u00a0\u2013 k\u00f5ik, mis inimese seest l\u00e4bi on k\u00e4inud ja kanalisatsioonitorusid pidi l\u00f5puks puhastusjaama j\u00f5udnud. Otsustav k\u00fcsimus on, kui palju reoveest \u00f5nnestub jaamas puhastada. Mida ei \u00f5nnestu puhastada, see p\u00e4\u00e4seb loodusesse. Sealt …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":1939,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-1941","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1941","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1941"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1941\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2412,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1941\/revisions\/2412"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1939"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1941"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1941"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1941"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS20Ivar20Zekker2008.07.2420UT_0052028Jassu20Hertsmann29_0-scaled.jpeg\")