Kasvuhoonegaaside v\u00e4hendamise m\u00e4\u00e4rad\u00a0\u2013 nn\u00a0kliimaeesm\u00e4rgid, millele keskendub ka praegu p\u00e4evakorras olev kliimakindla majanduse seadus\u00a0\u2013 on kirjas rahvusvahelistes lepingutes. Muutustega kohanemine aga tugineb iga riigi oma tegevusplaanile, millel tihtipeale pole selgeid kriteeriume. Seet\u00f5ttu saab plaani t\u00e4itmist rahapuuduse sildi all edasi l\u00fckata.<\/p>\n
H\u00e4sti l\u00e4bim\u00f5eldud kohanemismeetmed on \u00e4\u00e4rmiselt olulised, sest aitavad meil nii praeguste kui ka tulevaste ohtlike olukordadega paremini hakkama saada ning hoida inimesi ja vara.<\/p>\n
Mis meid ees ootab?<\/strong><\/p>\n Teaduslikult on k\u00f5ige selgemini tuvastatud kliimamuutuste \u00fcleilmsed tendentsid: kasvuhoonegaaside lisandumise t\u00f5ttu kasvuhooneefekt tugevneb ning sellest tingituna atmosf\u00e4\u00e4r ja ookean soojenevad. See on \u00fcldteada. Soojemas atmosf\u00e4\u00e4ris intensiivistub aurumine ja seet\u00f5ttu on niiskust enam.<\/p>\n Aga nii nagu maakera ei soojene \u00fchtlaselt, ei l\u00e4he k\u00f5ikjal ka \u00fchtemoodi niiskemaks. Praeguste teadmiste kohaselt muutuvad m\u00e4rjad alad veel m\u00e4rjemaks ja kuivad kuivemaks. \u00dchtlasi l\u00e4heb sademete jaotus ajaliselt eba\u00fchtlasemaks\u00a0\u2013 kui terve aasta peale sademete hulk kasvab, ei tarvitse see kasvada k\u00f5igil kuudel.<\/p>\n Eesti on pooluse l\u00e4hedal ja seega soojeneb meie piirkond kiiremini kui maakera keskmiselt. See v\u00f5ib esmapilgul tunduda tore. Tegelikult aga juhtub suurem osa sellest soojenemisest talvel, nii et h\u00fcvasti, lumi! Soojemaks muutuvad ka \u00f6\u00f6d.<\/p>\n Palju on r\u00e4\u00e4gitud tuulte tugevnemisest, aga viimaste aastak\u00fcmnete m\u00f5\u00f5tmised seda suundumust ei kinnita. Tuulemuutusi ei oska me veel ennustada nii h\u00e4sti kui temperatuuri v\u00f5i sademete muutusi.<\/p>\n Ilmselt sagenevad kohalikud konvektiivsed tormid\u00a0\u2013 need, mis on seotud soojuse lisandumisega atmosf\u00e4\u00e4ri. Sellised tormid saabuvad suvel valdavalt kuuma ilmaga: puhub v\u00e4ga tugev tuul, sajab k\u00f5vasti vihma, v\u00f5ivad esineda \u00e4ike ja rahe. S\u00fcgistormide tulevikuprognoos on palju ebaselgem, aga meie praeguses kliimas on valdavad just need\u00a0\u2013 tormihooaeg kestab meil oktoobrist veebruarini.<\/p>\n L\u00fchidalt: tulevikus on Eesti alal soojem ja niiskem ning ilm on nii ajas kui ka ruumis muutlikum.<\/p>\n Mida on kohanemiseks vaja?<\/strong><\/p>\n Kliimamuutustega kohanemiseks tuleb esimese sammuna kindlaks m\u00e4\u00e4rata ohte p\u00f5hjustavad f\u00fc\u00fcsikalised tegurid. Selleks on vaja m\u00f5\u00f5ta ja anal\u00fc\u00fcsida keskkonnan\u00e4itajaid. Pikkade aegridade p\u00f5hjal on v\u00f5imalik arvutada teatud korduvate perioodide jaoks l\u00e4vendv\u00e4\u00e4rtused ning nende abil saab ennustada viie, k\u00fcmne, saja v\u00f5i koguni tuhande aasta \u00e4\u00e4rmuslikke tuuli, sadusid, temperatuure jne.<\/p>\n Selliseid meteoroloogilisi alusandmeid registreeritakse Keskkonnaagentuuris. \u00d6\u00f6p\u00e4evaringse vaatlusv\u00f5rgu \u00fclalpidamine on aga kallis ja seep\u00e4rast tehakse m\u00f5\u00f5tmisi suhteliselt v\u00e4hestes punktides. Lisaks on eri n\u00e4itajate muutlikkus ruumis ja ajas v\u00e4gagi suur: sademeid peaks m\u00f5\u00f5tma palju tihedamini kui temperatuuri.<\/p>\n M\u00f5\u00f5tmismeetodid arenevad, t\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse palju kaugseiret, t\u00e4htsaks on muutunud ka harrastusteaduse osa ehk ilmahuviliste inimeste vaatlused. Ometi on Tartu Veev\u00e4rgi juht Toomas Kapp tunnistanud, et kolm aastat tagasi toimunud \u00fcleujutuse j\u00e4rel said nad aru, et peavad ise Tartus sademeid m\u00f5\u00f5tma hakkama, sest riik ei paku piisavat teenust.<\/p>\n Teine samm on m\u00e4\u00e4ratleda t\u00e4psemini inimestele, meie eluolule ja elusloodusele ohtlik keskkonnam\u00f5ju. Selleks vajame taas v\u00e4ga detailseid andmeid, sest ohtlikuks muutuvad enamasti \u00e4\u00e4rmuslikud olud: kuumus, kuivus ja liigniiskus. Kindlasti peaks j\u00e4lgima eri tegurite koosm\u00f5ju, n\u00e4iteks kuumus koos liigniiskusega.<\/p>\n \u00c4\u00e4rmuslikud ilmaolud m\u00f5jutavad paljusid valdkondi. P\u00f5llumajanduses on v\u00e4ga t\u00e4htis, millal t\u00e4pselt milline ilm on. Kuum ja kuiv l\u00f5ikusaeg on jumala kingitus, aga kuum ja kuiv mai ja juuni panevad taimede kasvu seisma ning rikuvad viljasaagi.<\/p>\n V\u00f5ib j\u00e4\u00e4da mulje, et ohtlikud on eelk\u00f5ige sellised n\u00e4htused, mis p\u00f5hjustavad l\u00fchikese aja jooksul suurt kahju, n\u00e4iteks tugevad tormid. Veelgi t\u00e4htsam on aga valmistuda pikaajalisteks p\u00f6\u00f6rdumatuteks muutusteks, mida me ilma m\u00f5\u00f5tmisteta v\u00f5ib-olla ei m\u00e4rkakski. Igap\u00e4evaelus ei tarvitse me n\u00e4iteks sooja aastaaja pikenemisele v\u00f5i merepinna t\u00f5usule suurt m\u00f5elda. Maju ehitatakse aga aastak\u00fcmneteks ja seega tuleb v\u00f5imalike keskkonnamuutustega arvestada. Kas vajame paremat jahutust v\u00f5i soojustust, niiskust suurendavaid v\u00f5i v\u00e4hendavaid seadmeid?<\/p>\n Kolmas samm on tulevaste keskkonnatingimuste kindlaksm\u00e4\u00e4ramine ehk tulevikukliima projektsioonide loomine. Selleks kasutatakse kliimamudeleid: parimatele loodusteaduslikele teadmistele toetudes arvutatakse tuleviku f\u00fc\u00fcsikaline olek.<\/p>\n Neljas samm on ohtlike m\u00f5jude avaldumise kohtade ja sageduse v\u00e4ljaselgitamine ning ohtudeks valmistumine. See ei t\u00e4henda vaid f\u00fc\u00fcsilise keskkonna ettevalmistamist, vaid ka kogukonna teadlikkuse suurendamist, et inimesed oskaksid ohte hinnata ja kahju v\u00e4ltida.<\/p>\n Ainu\u00fcksi m\u00f5\u00f5tmisest ja projektsioonidest ei piisa\u00a0\u2013 andmeid peab anal\u00fc\u00fcsima, ohtlikke n\u00e4htusi prognoosima ja prognoosile toetudes tegutsema.<\/p>\n Kes pidanuks Tartu uputuse eest hoiatama?<\/strong><\/p>\n Et mitte j\u00e4\u00e4da \u00fclds\u00f5naliseks, siis vaatame \u00fche n\u00e4ite p\u00f5hjal, mida v\u00f5iksid riik, kohalik omavalitsus, ettev\u00f5tted ja inimesed ise kohanemiseks \u00e4ra teha.<\/p>\n 6.\u00a0augustil sadas Tartus paari tunniga kohati enam kui kuu normi jagu vihma. Tavaliselt -p\u00f5hjustavad sellise v\u00e4ga tugeva l\u00fchiajalise saju (konvektiivsed) r\u00fcnksajupilved; v\u00f5imalik on ka, et ts\u00fckloni front on mingil p\u00f5hjusel \u00fchte kohta toppama j\u00e4\u00e4nud. Viimasel puhul on tegemist frondil esinevate sademetega, mis on tavaliselt laiaulatuslikud ning v\u00f5ivad kesta paarist tunnist mitme p\u00e4evani.<\/p>\n Frontaalsete sademete ennustus on ajas ja ruumis p\u00e4ris t\u00e4pne, nende puhul tasub kindlasti ilmaennustust ja hoiatusi uskuda. Konvektiivsete sademete korral saab hommikul \u00f6elda ainult seda, et mingis piirkonnas sajab v\u00e4ga suure t\u00f5en\u00e4osusega. Need on ilmaennustusest h\u00e4sti tuntud sajab-paiguti-juhud.<\/p>\n Sel suvel oli paigutise saju ennustusega p\u00e4evi palju, sealhulgas 6.\u00a0augustil. Konvektiivsete tormide radariuuringutest oleme v\u00e4lja selgitanud, et soojal aastaajal sajab kusagil Eestis kolmel neljandikul p\u00e4evadest, \u00e4gedamaid torme on aga pooltel p\u00e4evadel.<\/p>\n Tartu suure \u00fcleujutuse j\u00e4rel k\u00fcsisid paljud, miks ei tulnud nii ohtliku s\u00fcndmuse kohta hoiatust. Tuleb aga arvestada, et ohtlike olukordade hoiatuste kohta on ranged ettekirjutused, kes ja millal neid anda tohib. Selleks peab olema \u00fcles ehitatud selge juhtimiss\u00fcsteem.<\/p>\n Praegu ei anna Keskkonnaagentuur konvektiivsete tormide korral regiooniti t\u00e4pseid hoiatusi, sest neilt ei ole seda tellitud ning nn\u00a0l\u00fchiennustuse andmiseks pole tehtud vajalikke arendust\u00f6id. T\u00f5si, agentuuri kodulehelt saab j\u00e4lgida sajualade radarianimatsiooni, mis ennustab ka pooleteise tunni jagu tulevikku. Seni p\u00f5hineb see lihtsal tehisaru mudelil, aga seda saaks tublisti edasi arendada.<\/p>\n M\u00f5neks tunniks ette antavat l\u00fchiennustust on tarvis ainult eriti ohtlike ja kiiresti arenevate ilmastikun\u00e4htuste puhul. See ei ole igap\u00e4evane vajadus. K\u00fcsimus on, kes prognoosi teeb ja hoiatuse annab. Praegu on hoiatuste andmine P\u00e4\u00e4steameti ja Transpordiameti p\u00e4devuses.<\/p>\n Riigi \u00fclesanne on m\u00e4\u00e4rata vastutuse piirid. K\u00f5ige kulut\u00f5husam on, kui \u00fcldised k\u00fcsimused j\u00e4\u00e4vad riigile ja kohalikud asjad omavalitsusele. Eespool mainitud m\u00f5\u00f5tmised, tulevikukliima projektsioonid, anal\u00fc\u00fcsid ja \u00fcleriigilised hoiatused on riigi rida. Kliimaprojektsioone pidevalt uuendada ehk tulevikku t\u00e4psustada saavad vaid teadlased, kui riik selle t\u00f6\u00f6 tellib. See eeldab muidugi, et riigi juhid oskavad sellist t\u00f6\u00f6d tellida.<\/p>\n Kuidas linnad kliimakindlamaks muuta?<\/strong><\/p>\n Kuna suurem osa rahvast elab linnades, on suurim oht inimeste elule ja varale just seal, s.t\u00a0keskkonnan\u00e4itajaid tuleb hakata enam m\u00f5\u00f5tma linnades. Vee-ettev\u00f5tted ja linnad ise ongi juba rajanud vaatlusv\u00f5rgustikke. Paraku pole need vaatluss\u00fcsteemid \u00fchendatud riigi omadega\u00a0\u2013 siingi oleks vaja riigiasutuste koordineerivat tegevust. Kohapealsed hoiatused v\u00f5iksid olla kohaliku omavalitsuse p\u00e4devuses, aga hoiatuse andmiseks vajalikud andmed ja prognoosid on j\u00e4llegi riiklik vastutus.<\/p>\n Kliimamuutustega kohanemisel on t\u00e4htis valdkond planeeringud. See on \u00fcldiselt kohaliku omavalitsuse \u00fclesanne, aga paljud vajalikud andmed peaksid tulema siiski riigilt.<\/p>\n Eestis on juba praegu olemas n\u00e4iteks linnade \u00fcleujutusalade kaardid, kuid neis pole arvestatud 6.\u00a0augusti sarnastest tugevatest sadudest p\u00f5hjustatud \u00fcleujutustega, vaid ikka ainult mere, j\u00f5gede v\u00f5i j\u00e4rvede veetaseme t\u00f5usuga.<\/p>\n Planeeringutes ei tohiks lubada ehitada kohtadesse, kus maja v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da vee alla. Loomulikult tuleks vihmavees\u00fcsteeme kohandada suuremate sadude jaoks. Kuna \u00fcmberehitamine on v\u00e4ga kallis, peaks juba projekteerimisel \u00e4\u00e4rmusv\u00e4\u00e4rtusi arvesse v\u00f5tma.<\/p>\n K\u00f5igile meile meeldib k\u00e4ia ja s\u00f5ita siledatel k\u00f5vakattega teedel, aga seal meeldib ka veele v\u00e4ga kiiresti voolata. Linnas peaks olema rohkem alasid, kus vesi saab imbuda maasse ja mis v\u00f5ivadki mingi aja jooksul vee alla j\u00e4\u00e4da, nii et see kedagi ei sega\u00a0\u2013 looduses toimub see ju pidevalt. Hea n\u00e4ide on V\u00f5ru linn, kus uus promenaad on sobitatud Tamula j\u00e4rve veetaseme v\u00f5imaliku t\u00f5usuga ja \u00fcleujutuse korral avanevad koguni kaunid vaated.<\/p>\n Lisaks kliimaprojektsioonidele on loodusteadlastel roll ka konkreetses tegevuses, n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja loodusp\u00f5hiseid lahendusi linna kliimakindlamaks muutmiseks ehk l\u00f5imitakse loodust linnadesse, et pakkuda varju, hoida \u00e4ra \u00fcleujutusi ja parandada elukeskkonda.<\/p>\n Veelgi suurem roll on aga sotsiaalteadlastel, et teadvustada muutusi ja hinnata nende m\u00f5ju inimestele.<\/p>\n Millele keskenduda, m\u00f5eldes tulevikule?<\/strong><\/p>\n K\u00f5ige keerulisem on ikkagi muuta inimeste m\u00f5tlemist ja k\u00e4itumist. Kui riiklikud ja kohalikud kliimamuutustega kohanemise plaanid kokku sobitataks, peaks ka iga inimene oma tuleviku neid arvestades l\u00e4bi m\u00f5tlema. Kliimamuutustega kohanemine puudutab k\u00f5iki eluvaldkondi, oluline on n\u00e4ha suurt pilti ning tegutseda koos ja samm-sammult.<\/p>\n Kindlasti tasub anal\u00fc\u00fcsida igap\u00e4evaelu vajadusi: kus elame, kuidas liigume, mida s\u00f6\u00f6me, kuidas puhkame.<\/p>\n Kas meie elukoht on kliimakindel ja kliimas\u00f5bralik? Kuidas kulutada energiat v\u00f5imalikult v\u00e4he, kaotamata mugavuses? Kas oleme maja korralikult soojustanud ja paigaldanud ventilatsiooni? Kas oleme arvestanud tormide ja olenevalt asukohast ka veetaseme t\u00f5usuga?<\/p>\n Kas liigume v\u00f5imalikult kliimas\u00f5bralikult: jalgsi, rattaga, \u00fchiss\u00f5idukiga? Kas hoidume toidu raiskamisest? Kas p\u00fc\u00fcame s\u00fc\u00fca rohkem taimetoitu ja v\u00e4hem liha? On t\u00e4htis teadvustada endale k\u00f5igi oma tegemiste kliimam\u00f5ju.<\/p>\n Paljudel, eriti noortel, esineb kliima\u00e4revust, lootusetust tuleviku ees. Seda leevendab omavaheline suhtlus ja kogukondades tegutsemine.<\/p>\n Me ei tohiks j\u00e4\u00e4da k\u00e4ed r\u00fcpes ootama, kas ja kuidas kliima muutub, vaid peaksime olema aktiivsed kogukonnaliikmed, kes j\u00e4lgivad elu ning oskavad ohtlikeks olukordadeks valmis olla.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kliimamuutustel on m\u00f5ju nii inimestele kui ka kogu elusloodusele. Kuiv\u00f5rd valmis on riik ja \u00fchiskond muutuvateks oludeks? Kasvuhoonegaaside v\u00e4hendamise m\u00e4\u00e4rad\u00a0\u2013 nn\u00a0kliimaeesm\u00e4rgid, millele keskendub ka praegu p\u00e4evakorras olev kliimakindla majanduse seadus\u00a0\u2013 on kirjas rahvusvahelistes lepingutes. Muutustega kohanemine aga tugineb iga riigi …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":1936,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-1938","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1938","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1938"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1938\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2411,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1938\/revisions\/2411"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1936"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1938"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1938"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1938"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Vqru42028Liane20Reiljan29.jpeg\")