{"id":1935,"date":"2024-11-15T01:04:00","date_gmt":"2024-11-14T23:04:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4780\/"},"modified":"2025-11-26T16:22:11","modified_gmt":"2025-11-26T14:22:11","slug":"4780","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4780\/","title":{"rendered":"V\u00e4rsked teadust\u00f6\u00f6d: loomade m\u00e4lust masin\u00f5ppeni"},"content":{"rendered":"

Septembris ja oktoobris Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uuriti n\u00e4iteks Eesti klaasit\u00f6\u00f6stuse ajalugu, \u00f5ppekavauuenduste edukust, aklimatiseerumist ja asjade interneti andmet\u00f6\u00f6tlust. K\u00f5igi kaitstud t\u00f6\u00f6dega saab tutvuda \u00fclikooli Dspace\u2019is ja kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda \u00fclikooli raamatukogu lugemissaalis.<\/strong><\/p>\n

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond<\/strong><\/span><\/p>\n

Andrew Mark\u00a0Creighton\u00a0<\/strong>kaitses semiootika\u00a0ja kultuuriteooria\u00a0alal\u00a0doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eWolves as signs of McDonaldization in Northern Manitoba\u201c\u202f<\/a>(\u201eHundid\u00a0kui\u00a0mcdonaldiseerumise\u00a0m\u00e4rgid\u00a0P\u00f5hja-Manitobas\u201c).<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti\u00a0huntide kasutamist\u00a0selleks,\u00a0et\u00a0mcdonaldiseerida\u00a0Kanadas\u00a0asuvat\u00a0Thompsoni linna, s.t edendada seal turismimajandust.\u00a0Tuginedes zoosemiootilisele ja sotsioloogilisele teooriale, uuriti t\u00f6\u00f6s eriti seda, kuidas inimeste, huntide ja teiste loomade vaheliste suhetega seotud emotsioone kasutatakse kogukondlikkuse tunde \u00fclekandmiseks tarbekaupadele, teenustele ja institutsioonidele. Selgus, et see osutus keeruliseks, sest kohalikud ei tulnud nende p\u00fc\u00fcdlustega kaasa ja hundid ei sobinud turismimajandusse.<\/p>\n

Juhendaja<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>teadur Nelly M\u00e4ekivi, oponendid prof John Michael Ryan (Peruu<\/em>\u00a0Paavstlik<\/em>\u00a0Katoliku<\/em>\u00a0\u00dclikool)<\/em>\u00a0ja\u00a0<\/em>kaasprof Hongbing Yu (Toronto<\/em>\u00a0Linna<\/em>\u00a0\u00dclikool)<\/em>.<\/em><\/p>\n

Manuel\u00a0Moreno Tovar\u00a0<\/strong>kaitses germaani-romaani filoloogia alal\u00a0doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eRethinking intralingual translation and exploring its interface with censorship, manipulation, and controversy\u201c<\/a>\u00a0(\u201eKeelesisese t\u00f5lke \u00fcmberm\u00f5testamine ja selle seos tsensuuri, manipuleerimise ja vastuoludega\u201c).<\/p>\n

T\u00f5lkimine ei pea tingimata olema keeltevaheline, vaid v\u00f5ib toimuda ka \u00fche keele sees. Keelesisese t\u00f5lke t\u00fcpoloogia uueneb pidevalt ja muutub \u00fcha keerulisemaks, lisaks n\u00e4ib keelesisene t\u00f5lge iseenesest vastuoluline: kas n\u00e4iteks klassikalist kirjandust peaks t\u00f5lkima t\u00e4nap\u00e4evasesse v\u00f5i lihtsasse keelde? Doktorit\u00f6\u00f6s m\u00f5testatakse keelesisene t\u00f5lge \u00fcmber, kirjeldades seda kui h\u00e4guste piiridega m\u00f5istet. See t\u00e4hendab, et keelesisese t\u00f5lke liigid ja nende loomist m\u00f5jutavad tegurid kattuvad sageli.<\/p>\n

Juhendaja<\/em>\u00a0prof Luc van Doorslaer, oponendid prof Bogus\u0142awa Whyatt (Adam Mickiewiczi \u00dclikool Pozna<\/em>\u0144<\/em>is) ja kaasprof Vasso Giannakopoulou (K\u00fcprose \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Oscar Salvador\u00a0Miyamoto Gomez\u00a0<\/strong>kaitses semiootika\u00a0ja kultuuriteooria\u00a0alal\u00a0doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eThe forms of memory:Biosemiotic modelling of\u00a0alloanimal\u00a0episodic semiosis\u201c<\/a>\u202f(\u201eM\u00e4lu\u00a0vormid:\u00a0loomade\u00a0episoodilise semioosi\u00a0biosemiootilinemodelleerimine\u201c).<\/p>\n

Episoodiline m\u00e4lu tugineb v\u00f5imele teadlikult uuesti l\u00e4bi elada isiklikke kogemusi ja ette n\u00e4ha v\u00f5imalikke tulevikustsenaariume ning see on olemas ka loomadel.\u00a0Doktorit\u00f6\u00f6s\u00a0uuriti\u00a0episoodilist m\u00e4lu biosemiootilisest vaatenurgast, selgitades, kuidas episoodilise m\u00e4luga loomad tajuvad ja muudavad oma \u00f6kos\u00fcsteemi t\u00e4hendusrikkaks maailmaks.Biosemiootiline arusaam episoodilisest m\u00e4lust on looma\u00fchiskondade antropogeensete m\u00f5jude keskel \u00fclioluline\u00a0ningbiosemiootika kohustus\u00a0on\u00a0n\u00e4ha loomi mitte kui ellu j\u00e4\u00e4vaid organisme, vaid m\u00f5istusega olendeid,\u00a0kellel on elu.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>prof Kalevi Kull ja prof Timo Maran, oponent prof Jordan Zlatev (Lundi<\/em>\u00a0\u00dclikool)<\/em>.<\/em><\/p>\n

Valerii Otiakovskii\u00a0<\/strong>kaitses vene ja slaavi filoloogia alal\u00a0doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201e\u041c\u0438\u043a\u0440\u043e\u0438\u0441\u0442\u043e\u0440\u0438\u044f \u0441\u043e\u043e\u0431\u0449\u0435\u0441\u0442\u0432\u0430 \u0444\u043e\u0440\u043c\u0430\u043b\u0438\u0441\u0442\u043e\u0432: \u041a\u0430\u0431\u0438\u043d\u0435\u0442 \u0441\u043e\u0432\u0440\u0435\u043c\u0435\u043d\u043d\u043e\u0439 \u043b\u0438\u0442\u0435\u0440\u0430\u0442\u0443\u0440\u044b \u043f\u0440\u0438 \u0413\u0418\u0418\u0418 (1927-1930)\u201c<\/a>\u00a0(\u201eFormalistide \u00fchenduse mikroajalugu: Kaasaegse Kirjanduse Kabinet (1927\u20131930)\u201c).<\/p>\n

Riikliku Kunstide Ajaloo Instituudi Kaasaegse Kirjanduse Kabinet asutati 1927.\u00a0aastal, kui formalistide institutsionaalsed v\u00f5imalused olid haripunktis. Kabinet saavutas kiiresti iseseisvuse ning selle t\u00f6\u00f6tajad alustasid aktiivset kogumis- ja uurimistegevust, mille eesm\u00e4rk oli moodustada vene modernismi ajaloo materjalide korpus. Doktorit\u00f6\u00f6s vaadeldakse selle institutsiooni t\u00f6\u00f6d korraga mitmel tasandil, et tuvastada selle t\u00e4htsus 1920.\u00a0aastate teaduses, hariduses ja kirjanduses.<\/p>\n

Juhendaja<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>kaasprof Roman Leibov, oponendid prof Andrei Zorin (Oxfordi \u00dclikool) ja prof Igor Pilshchikov (Tallinna \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Monika Reppo\u00a0<\/strong>kaitses ajaloo alal\u00a0doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eGlass and its makers in Estonia, c. 1550\u20131950: an archaeological study\u201c<\/a>(\u201eKlaas ja selle valmistajad Eestis (ca<\/em>\u00a01550\u20131950): arheoloogiline uuring\u201c).<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6s esitati kirjalike andmete ja arheoloogiliste leidude p\u00f5hjal Eesti uusaegse klaasit\u00f6\u00f6stuse t\u00e4iendatud ja parandatud kronoloogia. Autor koostas kolm mahukat andmekogu klaasikodade, t\u00f6\u00f6liste ja nende pereliikmete ning klaasileidude kohta. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse tulemusena avastati, et Eestis t\u00f5rjus tahvelklaasi l\u00f5ikamine retu\u0161eerimise v\u00e4lja 17.\u00a0sajandil. T\u00f6\u00f6 leidudega v\u00f5imaldas luua koost\u00f6\u00f6s Eesti Keele Instituudiga eesti keelde ka paar uut s\u00f5na \u2013 n\u00e4iteksvaaliklaas<\/em>\u00a0ja\u00a0hallitoonitehnika<\/em>.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>kaasprof Andres Tvauri, vanemteadur Erki Russow (Tallinna \u00dclikool) ja prof Georg Haggr\u00e9n (Turu \u00dclikool), oponent Magdalena Bis (Poola Teaduste Akadeemia).<\/em><\/p>\n

\n

Sotsiaalteaduste valdkond<\/strong><\/span><\/p>\n

Liisi Lembinen<\/strong>\u00a0kaitses\u00a0<\/strong>majandusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eComprehending decision-making in academic library leadership: A situational analysis\u201c<\/a>\u00a0(\u201eOtsustamise m\u00f5istmine akadeemiliste raamatukogude juhtimises: situatsioonianal\u00fc\u00fcs\u201c).<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6s k\u00e4sitletakse Euroopa akadeemiliste raamatukogude tippjuhtide otsustuspraktikaid, t\u00e4psemalt strateegilist pikaajalist otsustamist, innovatsiooniga seotud otsustamist ja kriisiolukordades otsustamist. T\u00f6\u00f6 tulemused pakuvad s\u00fcgavamat arusaama sellest, kuidas kontekst m\u00f5jutab juhtimisotsuseid. Juhid kohandavad oma otsustamisstiili s\u00f5ltuvalt olukorrast: strateegilistes olukordades on nad konsulteerivad, innovatsiooni korral koost\u00f6\u00f6altid ja kriisi ajal kalduvad autoritaarsuse poole.<\/p>\n

Juhendajad kaasprof Krista Jaakson ja kaasprof Anne Reino, oponendid Heli Kautonen (Turu \u00dclikool) ja prof Sirje Virkus (Tallinna \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Sevanna Poghosyan\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0<\/strong>\u00f5igusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eSoviet and Russian approaches to democracy in international law\u201c<\/a>\u00a0(\u201eN\u00f5ukogude ja Vene k\u00e4sitused demokraatiast rahvusvahelises \u00f5iguses\u201c).<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6s anal\u00fc\u00fcsiti N\u00f5ukogude Liidu ja praegusaegse Venemaa k\u00e4situsi demokraatiast rahvusvahelises \u00f5iguses demokraatia\u00f5iguse teesi valguses. Venemaa k\u00e4situs on muutunud n\u00f5ukogudeaegsele j\u00e4rjest sarnasemaks. J\u00e4rjepidevust v\u00f5ib n\u00e4ha selles, kuidas praktilise kasu nimel r\u00f5hutatakse vormiliselt suver\u00e4\u00e4nsuse ja mittesekkumise t\u00e4htsust rahvusvahelises \u00f5iguses ning seistakse vastu l\u00e4\u00e4ne liberaalse demokraatia\u00f5iguse teesile. Samas puudub N\u00f5ukogude Liidu ja Venemaa k\u00e4situstel \u00fchine ideoloogiline ja j\u00e4rjepidev kontseptuaalne alus.<\/p>\n

Juhendaja prof Lauri M\u00e4lksoo, oponent prof Angelika Helene Anna Nu\u00dfberger (K\u00f6lni \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Piret Viirpalu\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0<\/strong>haridusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eTeachers\u2019 feelings of curriculum ownership: Estonian schoolteachers as curriculum developers and curriculum users\u201c<\/a>\u00a0(\u201e\u00d5petajate \u00f5ppekava-alane omanikutunne: Eesti \u00fcldhariduskoolide \u00f5petajad kui \u00f5ppekava arendajad ja kasutajad\u201c).<\/p>\n

Uuringute tulemused on n\u00e4idanud, et \u00f5ppekavauuenduste edukus s\u00f5ltub suuresti \u00f5petajate arusaamadest, ootustest ja omanikutundest nende uuenduste suhtes. Mida suurem on omanikutunne, seda suurem on \u00f5petajate motivatsioon \u00f5ppekava h\u00e4sti t\u00e4ita. Doktorit\u00f6\u00f6s antakse soovitus muuta \u00f5ppekavade v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise protsess personaalsemaks: \u00f5ppekava ei tohiks olla v\u00e4ljastpoolt loodud dokument, vaid \u00f5petajad peavad tundma, et nad on \u00f5ppekava arendamise k\u00e4igus esindatud ja et \u00f5ppekava, mida nad kasutavad, on nende oma.<\/p>\n

Juhendajad: em-prof Edgar Krull ja kaasprof Rain Mikser, oponent em-prof Eero Ropo (Tampere \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

\n

Meditsiiniteaduste valdkond<\/strong><\/span><\/p>\n

Triin Kaldur\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0liikumis- ja sporditeaduste alal\u00a0doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eEffect of acute heat exposure and heat acclimation on arterial stiffness, oxidative stress and inflammation in healthy young men\u201c<\/a>\u00a0(\u201eAkuutse kuumastressi ja kuumas keskkonnas aklimatiseerumise m\u00f5ju arterite j\u00e4ikusele, oks\u00fcdatiivsele stressile ning p\u00f5letikule tervetel noortel meestel\u201c).<\/p>\n

Tugev kehaline koormus k\u00f5rge temperatuuriga keskkonnas koormab inimese f\u00fcsioloogilisi s\u00fcsteeme, v\u00e4hendab vastupidavuslikku t\u00f6\u00f6v\u00f5imet ning suurendab kuumarabanduse riski. Aklimatiseerumine v\u00f5imaldab kehal uute tingimustega paremini kohaneda ja riske maandada. Doktorit\u00f6\u00f6s leiti n\u00e4iteks, et 10-p\u00e4evane aklimatiseerumine k\u00f5rge temperatuuriga keskkonnas v\u00e4hendab arterite j\u00e4ikust ning kutsub esile soodsaid muutusi oks\u00fcdatiivse stressi ja p\u00f5letikumarkerite tasemes.<\/p>\n

Juhendajad kaasprof Eve Unt ja\u00a0prof Jaak Kals, oponent kaasprof\u00a0<\/em>Renata \u017dumbakyt\u0117-\u0160ermuk\u0161nien\u0117 (Leedu Terviseteaduste \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Marite Punapart\u00a0<\/strong>kaitses neuroteaduste alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eEffects of valproate and liraglutide in rodent models of Wolfram syndrome: emphasis on transcriptomic changes in\u00a0the renin-angiotensin-aldosterone system\u201c<\/a>\u00a0(\u201eValproaadi ja liraglutiidi m\u00f5ju Wolframi s\u00fcndroomi loommudelites: fookuses transkriptsioonilised muutused reniin-angiotensiin-aldosterooni s\u00fcsteemis\u201c).<\/p>\n

Wolframi s\u00fcndroom on harvikhaigus, mida iseloomustavad insuliins\u00f5ltuv diabeet, s\u00fcvenev n\u00e4gemisn\u00e4rvi kahjustus, magediabeet ja kuulmislangus. Praegu ravi puudub, kuid haigusn\u00e4hte v\u00f5ivad potentsiaalselt leevendada n\u00e4iteks epilepsiavastane valproaat ja diabeedivastane ravim liraglutiid, mille t\u00e4psemat m\u00f5ju uuriti doktorit\u00f6\u00f6s hiire mudelis. Kumbki uuritud ravim ei suutnud k\u00fcll reniin-angiotensiin-aldosterooni s\u00fcsteemis komponentide ekspressiooni normaliseerida, kuid neil v\u00f5ib olla v\u00e4ike positiivne m\u00f5ju m\u00f5nele Wolframi s\u00fcndroomiga seotud \u00fchendile organismis.<\/p>\n

Juhendajad prof\u00a0Mario Plaas, vanemteadur Anton Terasmaa (KBFI) ja prof Eero Vasar, oponent kaasprof Sovan Sarkar (Birminghami \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

\n

Loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkond<\/strong><\/span><\/p>\n

Kairi Adamson<\/strong>\u00a0kaitses keskkonnatehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eApplicability of digital photography in monitoring changes of leaf inclination and foliage clumping with time\u201c<\/a>\u00a0(\u201eDigifotograafia rakendatavus lehenurkade ja klasteriseerumisindeksi muutuste j\u00e4lgimisel\u201c).<\/p>\n

Valgus m\u00f5jutab fotos\u00fcnteesi intensiivsust, taimede kasvu ja \u00f6kos\u00fcsteemi primaarproduktsiooni. Seda, mil m\u00e4\u00e4ral valgus puuv\u00f5ra sisemusse p\u00e4\u00e4seb, m\u00e4\u00e4ravad puulehtede kaldenurgad ja klasteriseerumisindeks, mida s\u00fcsihappegaasi kontsentratsioon ei m\u00f5juta. Selgus, et k\u00f5ige parem viis nende andmete kogumiseks on digifotograafia. Doktorit\u00f6\u00f6 k\u00e4igus koguti kokku k\u00f5ige mahukam praegu saadaolev lehenurkade andmestik ning tehti see avalikult k\u00e4ttesaadavaks.<\/p>\n

Juhendaja kaasprof Jan Pisek, oponent kaasprof Lo\u00efc Tadrist (Aix-Marseille \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Hassan Abdulgaleel Hassan Salim\u00a0Eldeeb\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0<\/strong>informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eEmpowering machine learning pipelines with automated feature engineering\u201c<\/a>\u00a0(\u201eV\u00f5imestades masin\u00f5ppekonveiereid automatiseeritult tunnuste loomisega\u201c).<\/p>\n

Automaatse masin\u00f5ppega \u00fcritatakse leida tasakaalu kasvava andmemahu ja piiratud andmeteadusalase oskusteabe vahel. Olemasolevad raamistikud, mis masin\u00f5ppemudelite loomise protsessi automatiseerivad, on t\u00f6\u00f6- ja andmemahukad. Uuenduslik raamistik BigFeat pakub mitmekesiste andmekogumite puhul m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suuremat t\u00e4psust. See annab laiemale kasutajaskonnale v\u00f5imaluse kasutada masin\u00f5pet ja seega edendab valdkonna\u00fclest innovatsiooni.<\/p>\n

Juhendaja kaasprof Radwa Mohamed El Emam El Shawi, oponendid prof\u00a0Ladjel Bellatreche (Prantsusmaa Riiklik Mehaanika- ja Aerotehnikakool) ja prof\u00a0\u00c7a\u011fatay \u00c7atal (Katari \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Henri Ingelman\u00a0<\/strong>kaitses keskkonnatehnika alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eSystems-level characterisation and improvement of\u00a0ofClostridium autoethanogenum<\/em>\u00a0metabolism\u201c<\/a>\u00a0(\u201eClostridium autoethanogenum<\/em>\u2019i metabolismi s\u00fcsteemibioloogiline kirjeldamine ja parendamine\u201c).<\/p>\n

Atsetogeensete bakterite uurimine on p\u00e4lvinud \u00fcha suuremat t\u00e4helepanu, sest neil on v\u00f5ime muundada kasvuhoonegaase gaasfermentatsiooni abil v\u00e4\u00e4rtuslikeks saadusteks. Doktorit\u00f6\u00f6s \u00fchendati gaasfermentatsioon s\u00fcsteemibioloogia, adaptiivse laboratoorse evolutsiooni ja geneetilise inseneerimisega, et parendada arusaama atsetogeenide metabolismist, genot\u00fc\u00fcp-fenot\u00fc\u00fcp-suhetest ja bakterigeenide funktsioonidest. Selgus, et adaptiivse laboratoorse evolutsiooni abil on v\u00f5imalik saada bakterit\u00fcvesid, mis kasvavad kiiremini ja vajavad kasulike materjalide tootmiseks v\u00e4hem toitu.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>prof Kaspar Valgepea ja Lorena Azevedo de Lima, oponent prof Diana Z. Sousa (Wageningeni \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Kertu Liis Krigul\u00a0<\/strong>kaitses geenitehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eThe gut microbiome at the interface of human health and disease\u201c<\/a>\u00a0(\u201eSoolestiku mikrobioomi kasulikkus inimtervise m\u00f5istmisel\u201c).<\/p>\n

Paljud ravimid m\u00f5jutavad pikas plaanis meie mikrobioomi kooslust ja seel\u00e4bi tervist. N\u00e4iteks korduv antibiootikumide ja antidepressantide kasutamine 10 aasta jooksul on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt seotud muutustega mikrobioomis ja v\u00f5ib viia soolestiku limaskesta toimimise h\u00e4irumiseni. Doktorit\u00f6\u00f6s leiti, et mikrobioomi uuringuteks sobivad s\u00f5eluuringutes kasutatavad peitvere testi proovid ning et uute mikrobioomi m\u00f5jutavate tunnuste avastamiseks on v\u00e4\u00e4rtuslikud ka biopangal p\u00f5hinevad mikrobioomi kohordid.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>prof Elin Org ja kaasprof T\u00f5nis Org, oponent Nassos Typas (Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium).<\/em><\/p>\n

Siim Laanesoo\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0bioaktiivsete ainete tehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eNovel high-performace biomass-based polymers\u201c<\/a>(\u201eUudsed pol\u00fcmeerid lignotselluloosilisest toormest\u201c).<\/p>\n

Nii energia kui ka plasti tootmisel kasutatakse praegu p\u00f5hiliselt fossiilset p\u00e4ritolu toorainet, kuid pikemas plaanis oleks tarvis leida taastuvad alternatiivid. Doktorit\u00f6\u00f6 raames loodi looduslikke \u00fchendeid kasutades mitu termoplastset pol\u00fcmeeri, mida saab kuumutades t\u00f6\u00f6delda. Saadud pol\u00fcmeeridega tehti rida katseid, mille tulemuste p\u00f5hjal v\u00f5iksid need eri sorti plastide koostises kasutatavatele fossiilp\u00e4ritolu pol\u00fcmeeridele kestlikku alternatiivi pakkuda.<\/p>\n

Juhendajad kaasprof<\/em>\u00a0Lauri Vares ja k\u00fclalisprof Patric Jannasch, oponent kaasprof Peter Ols\u00e9n (Link\u00f6pingi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Daniela\u00a0Le\u00f3n Velandia\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0<\/strong>taime\u00f6koloogia ja \u00f6kof\u00fcsioloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eMycorrhizal trait distribution and composition in plant communities under natural gradients\u201c<\/a>\u00a0(\u201eM\u00fckoriissete tunnuste jaotus taimekooslustes ja selle muutus piki looduslikke gradiente\u201c).<\/p>\n

M\u00fckoriisa on taimejuurte ja seente vaheline s\u00fcmbiootiline suhe, mis parandab taimedel toitainete k\u00e4ttesaadavust, kaitseb neid patogeenide eest jne. Doktorit\u00f6\u00f6s kirjeldati taimede m\u00fckoriissete tunnuste mustrit P\u00fcrenee m\u00e4estiku ja Andide\u00a0p\u00e1ramo<\/em>\u00a0taimekooslustes, samuti uuriti seost m\u00fckoriissete tunnuste, \u00f6kos\u00fcsteemi produktiivsuse ja taimede elurikkuse vahel Eesti rohumaadel. Uuring n\u00e4itas, et taimede m\u00fckoriissete tunnuste mustrid varieeruvad geograafiliselt ja \u00f6koloogiliselt ning m\u00fckoriisne s\u00fcmbioos m\u00f5jutab taimekoosluse koosseisu ja mitmekesisust m\u00f6\u00f6da absoluutk\u00f5rguse ja mullaviljakuse gradiente.<\/p>\n

Juhendajad prof Mari Moora, teadur Carlos Guillermo Bueno Gonz\u00e1lez (P\u00fcrenee \u00d6koloogiainstituut, Hispaania) ja prof Martin Zobel, oponent prof Carlos Urcelay (C\u00f3rdoba Riiklik \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Siqiao Liu\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0taime\u00f6koloogia ja \u00f6kof\u00fcsioloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eThe effect of anthropogenic disturbance on soil fungal communities\u201c<\/a>\u00a0(\u201eInimtekkeliste h\u00e4iringute m\u00f5ju mullaseentele\u201c).<\/p>\n

Mullaseened m\u00f5jutavad otseselt taimede kasvu ja osalevad toitainete ringes. Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti, kuidas m\u00f5jutavad mullaseente kooslusi inimtekkelised h\u00e4iringud. N\u00e4iteks v\u00f5\u00f5rliikide kasvatamine v\u00f5ib aja jooksul mullaseente kooslust muuta, aga see m\u00f5ju on veel ebaselge. Kiirem ja suurem m\u00f5ju on keemilistel h\u00e4iringutel, n\u00e4iteks mineraalne v\u00e4etis ja pestitsiidid p\u00e4rsivad taimedele kasulike mullaseente kasvu, orgaaniline v\u00e4etis aga soodustab seda.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>kaasprof Kadri Koorem ja prof Maarja \u00d6pik, oponent prof David Johnson (Manchesteri \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Kristjan M\u00fc\u00fcrsepp\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0f\u00fc\u00fcsika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201ePhenomenological implications of standard model extensions<\/a>\u201c (\u201eStandardmudeli edasiarenduste fenomenoloogilised j\u00e4reldused\u201c).<\/p>\n

Osakestef\u00fc\u00fcsika standardmudel on t\u00e4nini elementaarosakeste omaduste ja vastastikm\u00f5jude k\u00f5ige t\u00e4psem kirjeldus. Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti v\u00f5imalikke edasiarendusi, mis v\u00f5imaldavad standardmudeli v\u00e4lise f\u00fc\u00fcsika ilminguid t\u00e4psemalt vaadelda. N\u00e4iteks on standardmudeli osakestele uue footoni ja kvarkide lisamisega v\u00f5imalik seletada kvarkide masside mitmesuurusj\u00e4rgulisi erinevusi, vaakumi stabiilsust ja kvarkidest koosnevate mesonite lagunemisprotsesse. Ka on v\u00f5imalik, et standardmudeli edasiarendused k\u00e4tkevad k\u00f5rgema spinniga osakesi.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0vanemteadur Luca Marzola (KBFI) ja juhtivteadur Martti Raidal (KBFI), oponent prof Kimmo Kainulainen (Jyv\u00e4skyl\u00e4 \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Leonard Opare\u00a0<\/strong>kaitses zooloogia ja \u00f6koloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eRearing density effects on a commercially important insect species\u201c<\/a>\u00a0(\u201eAsustustiheduse m\u00f5jud majanduslikult olulise putukaliigi eluk\u00e4igule\u201c).<\/p>\n

Putukate kasutamine toidu ja s\u00f6\u00f6dana p\u00e4lvib loomakasvatuse kestliku alternatiivina \u00fcha enam t\u00e4helepanu. Doktorit\u00f6\u00f6 tulemused n\u00e4itavad, et putukate kasvatamisel on tarvis hallata korraga mitmesuguseid keskkonnategureid, sh temperatuuri ja fermentatsiooni. N\u00e4iteks vastsete suur asustustihedus viib \u00fcldjuhul v\u00e4iksemate keham\u00f5\u00f5tmete, suurema suremuse ja kas l\u00fchema v\u00f5i pikema vastseperioodini.<\/p>\n

Juhendajad\u00a0kaasprof Toomas Esperk ja teadur Sille Holm, oponent kaasprof Cecilia Lalander (Rootsi P\u00f5llumajandusteaduste \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Raul Paat\u00a0<\/strong>kaitses geoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eGroundwater and surface water interactions in peatlands: Hydrogeological insights from Estonian mires\u201c<\/a>\u00a0(\u201eP\u00f5hja- ja pinnavee vastasm\u00f5jud Kirde-Eesti turbaaladel\u201c).<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti turbaaluste veekihtide kuivendamise m\u00f5ju Kirde-Eestis Selisoos, t\u00f6\u00f6tava p\u00f5levkivi-allmaakaevanduse k\u00f5rval. Leidis kinnitust, et kaevandamisest tingitud p\u00f5hjaveetaseme langus m\u00f5jutab ka raba veere\u017eiimi. Samuti uuriti turba f\u00fc\u00fcsikalisi omadusi ja veejuhtivust teistes Kirde-Eesti soodes. Kogutud andmete p\u00f5hjal pakuti v\u00e4lja kaks statistilist mudelit, millega ennustada veejuhtivust teiste m\u00f5\u00f5detavate turba omaduste kaudu, ning uudne meetod, millega uurida turba vertikaalset veejuhtivust.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>kaasprof Argo J\u00f5eleht ja teadur Marko Kohv, oponent prof Jonathan S. Price (Waterloo \u00dclikool, Kanada).<\/em><\/p>\n

Shivananda Rangappa\u00a0Poojara\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0<\/strong>informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eDesign and orchestration of scalable, event-driven serverless data pipelines for internet of things (IoT) applications\u201c<\/a>\u00a0(\u201eS\u00fcndmustep\u00f5histe, skaleeruvate ja serverivabade andmetorude disain ja orkestreerimine asjade interneti rakenduste jaoks\u201c).<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6s\u00a0k\u00e4sitletakse asjade interneti andmet\u00f6\u00f6tluse keerukust ja probleeme \u00fcleminekul monoliitsetelt andmekonteineritelt serverivabadele pilvearvutusmudelitele. T\u00f6\u00f6 v\u00e4ljundid aitavad asjade interneti arendajatel valida sobivaimad andmet\u00f6\u00f6tlusmehhanismid, v\u00f5ttes arvesse selliseid tegureid nagu vabad arvutusressursid, ribalaius, energiatarbimine ja latentsus ning t\u00e4ites samal ajal teenuse kvaliteedi n\u00f5udeid.<\/p>\n

Juhendajad lektor Pelle Jakovits ja k\u00fclalisprof Satish Narayana Srirama, oponendid prof Mohammad Abdullah Al Faruque (California \u00dclikool Irvine\u2019is) ja kaasprof Nicolas Ferry (C\u00f4te d\u2019Azuri \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Slendy Julieth\u00a0Rodr\u00edguez Alarc\u00f3n\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0botaanika ja m\u00fckoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eIntraspecific trait diversity in plants: characterizing effects of trait variation on community assembly and ecosystem functioning\u201c<\/a>\u00a0(\u201eTaimetunnuste liigisisene varieeruvus ning selle m\u00f5ju kooslustele ja \u00f6kos\u00fcsteemide toimimisele\u201c).<\/p>\n

P\u00f5uaperiood ei m\u00f5juta eriti taimede liigisisest tunnuste varieeruvust, kuid v\u00f5ib p\u00f5hjustada mitmete tunnuste v\u00e4\u00e4rtuste muutusi ning muuta taimeliigid \u00fcksteisega sarnasemaks. Doktorit\u00f6\u00f6 tulemused aitavad meil paremini m\u00f5ista, milliste strateegiatega taimed muutunud keskkonnatingimustele reageerivad, ning n\u00e4itavad, et maapealsed ja -alused taimetunnused v\u00f5ivad muutustele erinevalt reageerida.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>prof Carlos P\u00e9rez Carmona ja teadur Riin Tamme, oponent vanemteadur Mar Sobral (Santiago de Compostela \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Marili R\u00f5\u00f5m\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eMultiple approaches to learners\u2019 success and factors affecting it in computer programming MOOCs\u201c<\/a>\u00a0(\u201eMitu l\u00e4henemisviisi \u00f5ppijate edule ja seda m\u00f5jutavad tegurid programmeerimise MOOC-idel\u201c).<\/p>\n

Vaba juurdep\u00e4\u00e4suga e-kursused (MOOC-id) on hea v\u00f5imalus uute oskuste \u00f5ppimiseks, kuid enamik MOOC-ide osalejatest ei ole edukad. Doktorit\u00f6\u00f6 tulemuste ja varasema kirjanduse p\u00f5hjal koostati mudel, mis sisaldas kaht \u00f5ppijate edu k\u00e4sitlemise viisi ja neid m\u00f5jutavaid tegureid. Selgus, et kursuse l\u00f5petamist m\u00f5jutasid enim ajakasutus ja sooritus; kavatsustest l\u00e4htuvat edu aga \u00f5ppija haridustase, eelnev kogemus kursuse teema ning veebip\u00f5hise \u00f5ppega, motivatsioon ja kaasatus.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>prof Piret Luik ja kaasprof Marina Lepp, oponendid prof Irene-Angelica Chounta (Duisburg-Esseni \u00dclikool) ja kaasprof Carlos Alario Hoyos (Madridi Carlos III \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Iryna Yatsiuk\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0<\/strong>botaanika ja m\u00fckoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eEvolution, species delimitation and diversity in myxomycetes:\u00a0Arcyria<\/em>\u00a0and allied genera\u201c<\/a>\u00a0(\u201eLimakute evolutsioon, liikide piiritlemine ning mitmekesisus\u00a0Arcyria<\/em>\u00a0ja seotud perekondade n\u00e4itel\u201c).<\/p>\n

Limakud on keerulise eluts\u00fckliga organismid, millel on \u00f6kos\u00fcsteemides oluline roll. Nad alustavad oma elu am\u00f6\u00f6bidena mullas, k\u00f5dupuidus ja metsavarises, kus toituvad bakteritest ja muudest mikroorganismidest ning on ise v\u00e4ikeste loomade toiduks. Seej\u00e4rel koonduvad am\u00f6\u00f6bid n\u00e4htavateks limasteks struktuurideks, plasmoodiumideks, ja muunduvad l\u00f5puks eoseid kandvateks viljakehadeks. Doktorit\u00f6\u00f6 aitab t\u00e4ita l\u00fcnki limakute evolutsiooni ja elurikkuse m\u00f5istmisel ning liikide piiritlemisel, keskendudes peamiselt sugukonnale\u00a0Arcyriaceae<\/em>.<\/p>\n

Juhendajad prof Urmas K\u00f5ljalg ja prof Dmytro Leontyev (H. S. Skovoroda nimeline Harkivi Riiklik Pedagoogika\u00fclikool), oponent kaasprof Ivan Garc\u00eda-Cunchillos (Varssavi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Septembris ja oktoobris Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uuriti n\u00e4iteks Eesti klaasit\u00f6\u00f6stuse ajalugu, \u00f5ppekavauuenduste edukust, aklimatiseerumist ja asjade interneti andmet\u00f6\u00f6tlust. K\u00f5igi kaitstud t\u00f6\u00f6dega saab tutvuda \u00fclikooli Dspace\u2019is ja kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda \u00fclikooli raamatukogu lugemissaalis. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":1934,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[42,6],"tags":[],"class_list":["post-1935","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-doktoritood","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1935","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1935"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1935\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2410,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1935\/revisions\/2410"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1934"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1935"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1935"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1935"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}