{"id":1933,"date":"2024-11-15T01:03:00","date_gmt":"2024-11-14T23:03:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4782\/"},"modified":"2025-11-26T16:20:31","modified_gmt":"2025-11-26T14:20:31","slug":"4782","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4782\/","title":{"rendered":"Taiwan \u2013 ilus saar ja s\u00f5bralikud inimesed"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n

Taiwan on pindalalt Eestist v\u00e4iksem saar, kus elab \u00fcle 23\u00a0miljoni inimese. Pikemat v\u00f5i l\u00fchemat aega on seda valitsenud v\u00f5\u00f5rv\u00f5imud: hollandlased, hispaanlased, hiinlased, jaapanlased\u00a0\u2026 Kuigi praegu on tegu\u00a0de facto\u00a0<\/em>iseseisva riigiga, on maailmas vaid k\u00e4put\u00e4is riike, kes julgevad seda v\u00e4ikest, kuid edukat saareriiki\u00a0de jure\u00a0<\/em>tunnustada.<\/strong><\/p>\n

Viibisin Taiwanis pikemalt k\u00fcmmekond aastat tagasi, 2013\u20132014, seoses hiina keele \u00f5pingutega. Viimati k\u00e4isin sel imeilusal saarel\u00a0\u2013 portugallased \u00fctlesid juba 16.\u00a0sajandil Taiwani kohta\u00a0ilha formosa<\/em>\u00a0ehk\u00a0ilus saar<\/em>\u00a0\u2013 t\u00e4navu juunis koos kolme kolleegiga Tartu \u00dclikooli Aasia keskusest.<\/p>\n

Meie visiidi peamine eesm\u00e4rk oli \u00fche n\u00e4dala v\u00e4ltel k\u00fclastada \u00fclikoole ja luua uusi koost\u00f6\u00f6sidemeid. Mina j\u00e4in sinna teistest kauemaks, et koguda materjali planeeritava Taiwani-teemalise raamatu ja Riigikogu v\u00e4liskomisjonile valmiva raporti tarvis.<\/p>\n

Selleks, et enne tihedat t\u00f6\u00f6n\u00e4dalat paremini kohaneda ja kohalikku elu kogeda, j\u00f5udsime Taiwani pealinna Taipeisse n\u00e4dalavahetusel.<\/p>\n

Suviti on Taiwanis ilm palav ja \u00f5hk niiske. See on ka p\u00f5hjus, miks seal k\u00e4iakse v\u00e4ljas rohkem just \u00f5htuti, kui p\u00e4ike on loojunud. V\u00e4ga populaarsed on k\u00f5ikv\u00f5imalikud \u00f6\u00f6turud, kus saab proovida ka kohalikku t\u00e4navatoitu.<\/p>\n

Taiwanis peab kohe kindlasti kogu aeg kaasas olema vihmavari, sest vihma sajab seal suviti sageli ja palju \u2013 eriti siis, kui juhtumisi m\u00f5ni taifuun saarest \u00fcle tuiskab. Palavuse t\u00f5ttu ei ole liiast kaasa v\u00f5tta veepudel.<\/p>\n

Riiki suunavad poliitika ja budism<\/strong><\/p>\n

Otsustasime alustada ajaloolistest vaatamisv\u00e4\u00e4rsustest. Esimesena k\u00fclastasime Hiina Vabariigi presidendi Chiang Kai-sheki (1887\u20131975) memoriaalkompleksi ja j\u00e4lgisime p\u00f5nevusega detailideni l\u00e4bim\u00f5eldud tseremoniaalset auvahtkonna vahetust. See aastak\u00fcmneid kestnud traditsioon k\u00f6idab alati ka turistide t\u00e4helepanu.<\/p>\n

\"\"
Vahtkonnavahetus Chiang Kai-sheki memoriaalis. FOTO: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

Taiwani seisukohalt oli Chiang Kai-shek vastuoluline tegelane, kes on oluline pigem kohaliku poliitmaastiku sinisele, konservatiivsele tiivale. Nimelt valitses Taiwanis pikka aega \u00fcheparteis\u00fcsteem. Rahvuspartei (Guomindang) kasutab s\u00fcmboolikas sinist v\u00e4rvi. 1980.\u00a0aastate l\u00f5pus sai alguse demokraatiameelne liikumine, mille eestvedajaks on senisele v\u00f5imule tugevalt vastanduv Demokraatlik Progressipartei\u00a0\u2013 nende tunnusv\u00e4rv on roheline.<\/p>\n

Nii on Taiwanis aastak\u00fcmneid k\u00e4inud tuline v\u00f5itlus nn\u00a0sinise ja rohelise partei vahel. Aasta alguses valiti presidendiks taas roheliste esindaja Lai Ching-te, kuid parlamendis on seis teravalt tasav\u00e4gine.<\/p>\n

Muide, Chiang Kai-sheki memoriaali esine suur plats kannab alates 2007.\u00a0aastast meilegi tuttavat nime: Vabaduse v\u00e4ljak.<\/p>\n

Et Taiwani \u00fchiskonnas on tuntav m\u00f5ju budistlikul kultuuril, k\u00e4isime ka Taipeist umbes tunnipikkuse autos\u00f5idu kaugusel asuvas Fagu Shani ehk Dharmatrummi M\u00e4e klooster-\u00fclikoolis. Dharmatrummi M\u00e4gi on 1989.\u00a0aastal\u00a0asutatud\u00a0budistlik kultuuri- ja haridus\u00fchendus, noorim\u00a0Taiwani neljast suurest budistlikust organisatsioonist. Neil k\u00f5igil on \u00fchiskonnas oma kindel m\u00f5ju ja j\u00e4rgijaskond, Dharmatrummi M\u00e4gi esindab pigem haridust r\u00f5hutavat intellektuaalset budismi. Muide, selle asutaja Sheng Yeni raamatu \u201eH\u00e4rja j\u00e4lgi m\u00f6\u00f6da\u201c on orientalist M\u00e4rt L\u00e4\u00e4nemets eesti keelde t\u00f5lkinud. Soovitan lugeda!<\/p>\n

\u00dcllatavalt palju \u00fchist Eestiga<\/strong><\/p>\n

J\u00e4rgneva viie p\u00e4eva jooksul k\u00fclastasime kokku kuut \u00fclikooli. (Taas)tutvusime \u00fclikoolide, nende raamatukogude ja linnakutega, arutasime koost\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi, tegime intervjuusid Taiwani ajaloo-, politoloogia- ja pedagoogikaasjatundjatega.<\/p>\n

\"\"
Tartu \u00dclikooli delegatsioon Taiwani Pedagoogilise \u00dclikooli ees asuva Konfutsiuse kuju juures:\u00a0Piret Ehin, Urmas H\u00f5bepappel, Elo S\u00fcld ja Mart T\u0161ernjuk. FOTO: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

Muu hulgas k\u00fclastasime Taiwani Euroopa Liidu Keskust ja Taiwani Pedagoogilist \u00dclikooli, mis on mulle kui hiina keele \u00f5petajale eriti oluline, sest paljud ka meil kasutatavad \u00f5ppematerjalid on publitseeritud just seal. Samuti \u00f5htustasime Taiwani p\u00e4ritolu, kuid USA-s Cornelli \u00dclikoolis t\u00f6\u00f6tava professor Anyi Paniga, kes k\u00e4is ka Tartu \u00dclikoolis hiljuti budismiteemalisi loenguid pidamas.<\/p>\n

Taiwani Riigiteaduste \u00dclikooli Venemaa-uuringute instituudis pidas\u00a0v\u00f5rdleva poliitika professor\u00a0Piret Ehin p\u00f5neva ettekande Venemaa-Ukraina s\u00f5ja m\u00f5just rahvussuhetele Eestis. Kuigi s\u00f5da Ukrainas on taiwanlaste jaoks \u00fcsna kauge teema, v\u00f5eti loeng igati h\u00e4sti vastu ja nii \u00f5ppej\u00f5ududel kui ka \u00fcli\u00f5pilastel oli palju k\u00fcsimusi. Suurt huvi tunti Eesti ja Venemaa suhete vastu. Mingis m\u00f5ttes on Eesti Taiwaniga sarnases olukorras\u00a0\u2013 m\u00f5lema k\u00f5rval asub imperiaalsete ambitsioonidega suurriik.<\/p>\n

R\u00f5\u00f5m oli n\u00e4dala jooksul kohtuda ka juba tuttavate inimestega. Taiwani Rahvusraamatukogu teeb aktiivselt koost\u00f6\u00f6d Tartu \u00dclikooli raamatukogus asuva Taiwani Hiina-uuringute teabekeskusega, Fo Guangi \u00dclikoolis t\u00f6\u00f6tab eelmisel s\u00fcgissemestril Tartus \u00f5petanud professor Yushuang Yao ja Sun Yat-seni \u00dclikoolis meid v\u00f5\u00f5rustanud professor Chueiling Shin on samuti varem Tartus \u00f5petanud.<\/p>\n

P\u00fc\u00fcdsime oma s\u00f5itude ja kohtumiste vahele v\u00f5imalikult palju planeerida kultuuriga tutvumist. \u00dchel \u00f5htul kohtusime \u00fcle 20\u00a0aasta Taiwanis elanud eestlase Tauno Kelderiga, kellega arutasime kavandatavat raamatut ning nautisime kohalikku tee- ja toidukultuuri.<\/p>\n

Koos s\u00f6\u00f6mine on sealses kultuuris v\u00e4ga oluline. Toit on Taiwanis maitsev ja hind meie jaoks pigem soodne. V\u00f5ib julgelt \u00f6elda, et n\u00e4dalaga saime ka Taiwani toidukultuurist p\u00e4ris hea \u00fclevaate. N\u00e4iteks k\u00e4isime \u00fches Jaapani stiilis restoranis, kus meid ootas esteetiliselt meeldej\u00e4\u00e4v 12-k\u00e4iguline \u00f5htus\u00f6\u00f6k koos teetseremooniaga.<\/p>\n

Kultuuriliselt rikas l\u00f5una<\/strong><\/p>\n

Selle reisi ajal k\u00e4isin esimest korda L\u00f5una-Taiwanis ja armusin sellesse esimesest silmapilgust!\u00a0V\u00e4rvikas ja kaunis rannikulinn Kaohsiung j\u00e4ttis Taipeiga v\u00f5rreldes palju rahulikuma ja soojema mulje.<\/p>\n

\"\"
Budistlikest kujudest n\u00e4eb Taiwanis peale Buddha enda k\u00f5ige rohkem kaastunnet s\u00fcmboliseerivat bodhisattva Guanyini kuju. Taamal k\u00f5rgumas Fo Guang Shani peakloostri suur Buddha. FOTO: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

Esimene \u00f6\u00f6 l\u00f5unas \u00f5nnestus veeta Fo Guang Shani (Buddha Valguse M\u00e4e) kloostris, mis on Taiwani suurim budistlik kloostrikompleks. Selle kese on hiiglaslik, 40\u00a0meetri k\u00f5rgune Buddha kuju ja kogu kompleks j\u00e4tab t\u00f5eliselt pomp\u00f6\u00f6sse mulje.<\/p>\n

Kui kolleegid suundusid tagasi Taipeisse, siis mina l\u00e4ksin edasi Taiwani l\u00f5unaosa pealinna Tainani.<\/p>\n

\u00dcldiselt viiakse turistid esmaj\u00e4rgus Taipeis asuvasse Paleemuuseumisse, mis on keskendunud rohkem Hiina ajaloole.\u00a0Mina aga soovitan k\u00f5igil, kes\u00a0tahavad Taiwani ajalooga l\u00e4hemalt tutvuda, alustada oma reisi just Tainanist ja sealsest ajaloomuuseumist.<\/p>\n

See muuseum kujuneski mu kindlaks lemmikuks. Oli, mida vaadata ja uurida! V\u00e4ljapanek on p\u00f5nev ja mitmekesine. Kuna t\u00e4navu m\u00f6\u00f6dus hollandlaste j\u00f5udmisest Tainani 400\u00a0aastat, on seal \u00fcleval ka sellele p\u00fchendatud erin\u00e4itus.<\/p>\n

Eluolu poolest on Tainan samasugune l\u00e4rmakas suurlinn nagu Taipei, kuid kultuuriajalooliselt on seal v\u00f5rratult palju rohkem vaadata. Lisaks ajaloomuuseumile asuvad seal 17.\u00a0sajandil hollandlaste rajatud kindlus ja Taiwani suurim Konfutsiuse tempel.<\/p>\n

K\u00fclastasin ka sealset suurimat, Cheng Kungi \u00dclikooli, kus oli v\u00f5imalus oma silmaga n\u00e4ha Jaapani kroonprintsi, hilisema keisri Hirohito poolt sada aastat tagasi istutatud uhket baanianipuud.<\/p>\n

\"\"
Taiwani kultuuris on \u00e4ratuntav l\u00e4\u00e4ne m\u00f5ju: nii n\u00e4iteks on kohalike \u00fcks meelistegevusi pesapall, mille auks on p\u00fcstitatud isegi omalaadseid skulptuure. FOTO: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

Edasi s\u00f5itsin rongiga idarannikul asuvasse Taitungi linna, mis on elanike arvult umbes sama suur kui Tartu. Selles piirkonnas elab Taiwani k\u00f5ige arvukam p\u00f5lisrahvas, amid. Neil on oma keel ja kultuur, mis erineb t\u00e4ielikult Hiina kultuurist.<\/p>\n

Meie inimestele on amid ehk tuttavad l\u00e4bi popmuusika: nimelt on ansambli Enigma laulus \u201eReturn to Innocence\u201c kasutatud amide laulu. Paljud p\u00f5liselanikud tegelevadki muusika v\u00f5i spordiga. K\u00f5ige populaarsem spordiala on pesapall. Ka mul oli v\u00f5imalus amidega l\u00f5busasti aega veeta ning nende kultuuri l\u00e4hemalt tundma \u00f5ppida.<\/p>\n

Raputavad maav\u00e4rinad ja s\u00f5bralikud inimesed<\/strong><\/p>\n

J\u00f5udsin oma reisi jooksul k\u00e4ia ka\u00a0Hualienis, kus elab umbes sama palju inimesi kui Taitungis. S\u00f5ita tuli rongiga, sest kaks kuud varem toimunud suure maav\u00e4rina t\u00f5ttu v\u00f5is autoga s\u00f5itmine m\u00e4gedelt langevate kivide t\u00f5ttu veel ohtlik olla.<\/p>\n

Maav\u00e4rinad on nii Hualienis kui ka \u00fcldse Taiwanis \u00fcsna sagedased, kuid enamasti mitte eriti ohtlikud. Aprillikuine maav\u00e4rin magnituudiga 7,4 oli tekitanud aga p\u00e4ris suuri purustusi. Viimane rohkelt inimohvreid n\u00f5udnud maav\u00e4rin toimus Taiwanis 1999.\u00a0aastal.<\/p>\n

Hualienis on muu hulgas \u00fcks olulisemaid Taiwani lennuv\u00e4ebaase. Sealsed maa-alused lennukiangaarid on Taiwani suurimad, v\u00e4idetavalt mahutavad need kuni 200\u00a0lennukit. Veel asub Hualienis Tzu Chi budistliku heategevusorganisatsiooni keskus. Tzu Chi\u2019l on Taiwani budistlikest organisatsioonidest k\u00f5ige suurem \u00fchiskondlik m\u00f5ju ja paljud taiwanlased on mingil viisil sellega seotud.<\/p>\n

Taiwan on \u00fclimalt mitmekesine saareriik, kus leidub huvipakkuvat igale maitsele. Minu varasem kogemus piirdus p\u00f5hiliselt P\u00f5hja-Taiwaniga, aga p\u00e4rast seekordset reisi soovitan k\u00f5igil pigem suunduda kohe l\u00f5unasse. Seal on v\u00e4hem pealinnale omast siginat-saginat, elutempo on veidi rahulikum ning loodus veelgi kaunim.<\/p>\n

K\u00f5ige meeldivam osa Taiwanist on s\u00f5bralikud ja heatahtlikud inimesed. Taiwanlased on vabadust armastav rahvas, kes hindab k\u00f5rgelt oma demokraatlikku \u00fchiskonnakorraldust ja vajab toetust ka teistelt maailma vabadust v\u00e4\u00e4rtustavatelt riikidelt.<\/p>\n

\"Fo<\/p>\n

,\"Tee,\"Mart,\"Kaohsiungi,\"Tainani,\"21.,\"Ka,\"Tzu<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Taiwan on pindalalt Eestist v\u00e4iksem saar, kus elab \u00fcle 23\u00a0miljoni inimese. Pikemat v\u00f5i l\u00fchemat aega on seda valitsenud v\u00f5\u00f5rv\u00f5imud: hollandlased, hispaanlased, hiinlased, jaapanlased\u00a0\u2026 Kuigi praegu on tegu\u00a0de facto\u00a0iseseisva riigiga, on maailmas vaid k\u00e4put\u00e4is riike, kes julgevad seda v\u00e4ikest, kuid edukat …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":1920,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,36],"tags":[],"class_list":["post-1933","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-randaja"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1933","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1933"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1933\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2409,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1933\/revisions\/2409"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1920"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1933"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1933"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1933"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}