![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/HennVoolaid1.jpeg\")
<\/p>\n
Henn Voolaid s\u00fcndis Viljandis s\u00f5jav\u00e4elase perekonnas. Ta \u00f5ppis Viljandi 2.\u00a0Keskkoolis, mille l\u00f5petas 1961.\u00a0aastal. Tal oli kindel soov saada n\u00e4itlejaks, kuid seda takistas koolist saadud iseloomustus, kus oli selgelt kirjas, et Henn Voolaid pole v\u00f5imeline \u00f5ppima k\u00f5rgkoolis ja peab minema tootvale t\u00f6\u00f6le. Selline iseloomustus oli ilmne k\u00e4ttemaks kooliajal tehtud kriitiliste m\u00e4rkuste eest nii direktsiooni kui ka m\u00f5ningate \u00f5petajate kohta. Seet\u00f5ttu l\u00e4ks Henn t\u00f6\u00f6le Viljandi\u00a0KEK-i betoonit\u00f6\u00f6liseks, kust sai aastase t\u00f6\u00f6tamise j\u00e4rel hiilgava iseloomustuse ja l\u00e4ks Tartu \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikat \u00f5ppima. N\u00e4itleja elukutse asemel valis ta f\u00fc\u00fcsika, \u00fche raskeima eriala.\n<\/p>\n
Voolaidi f\u00fc\u00fcsika\u00f5pingud algasid 1.\u00a0septembril 1962 ja l\u00f5ppesid 28.\u00a0detsembril 1967, mil ta sai optiku diplomi. Tollal kehtinud korra j\u00e4rgi suunati Henn Voolaid \u00fcldf\u00fc\u00fcsika kateedrisse noorima \u00f5ppej\u00f5u\u00a0\u2013 assistendi kohale. Tartu \u00dclikoolis t\u00f6\u00f6tas ta 1968.\u00a0aastast kuni emeriteerumiseni aastal 2015.<\/p>\n
Voolaid t\u00f6\u00f6tas p\u00f5hiliselt \u00f5ppej\u00f5una, v\u00e4lja arvatud aastail 1974\u20131977, mil oli aspirantuuris. Siis valmis kandidaadit\u00f6\u00f6 luminestsentsi kiirgus- ja haardetsentritest CaS fosfoorides. T\u00f6\u00f6 kaitses ta 1977.\u00a0aastal, p\u00e4rast mida valiti ta vanem\u00f5petajaks ja 1980.\u00a0aastal dotsendiks.<\/p>\n
Voolaid oli T\u00dc\u00a0\u00fcldf\u00fc\u00fcsika kateedri juhataja (1984\u20131993), f\u00fc\u00fcsika-keemiateaduskonna prodekaan (1978\u20131988), dekaan (1988\u20131993) ja enda loodud T\u00dc\u00a0koolif\u00fc\u00fcsika keskuse juhataja (1996\u20132013). T\u00f6\u00f6elu jooksul t\u00e4iendas ta end mitmes v\u00e4lisk\u00f5rgkoolis, sh\u00a0Leningradi \u00dclikoolis (1980), Moskva \u00dclikoolis (1981), Kiievi \u00dclikoolis (1985), Turu \u00dclikoolis (1989, 2001) ja Helsingi \u00dclikoolis (1995, 1997). Ta on avaldanud 115\u00a0artiklit, neist 70\u00a0v\u00e4lismaistes teadusajakirjades nii pooljuhtide fotoluminestsentsist kui ka f\u00fc\u00fcsika didaktikast. F\u00fc\u00fcsika\u00f5pikuid ja \u00f5ppevahendeid on tema sulest ilmunud nii alg-, p\u00f5hi- kui ka keskkoolile, samuti kutse- ja k\u00f5rgkoolile. Voolaiu juhendamisel on kaitstud \u00fcle 50\u00a0diplomit\u00f6\u00f6, \u00fcle 20\u00a0bakalaureuset\u00f6\u00f6, \u00fcle 25\u00a0magistrit\u00f6\u00f6, 9\u00a0teadusmagistrit\u00f6\u00f6d ja 1\u00a0doktorit\u00f6\u00f6.<\/p>\n
Henn Voolaid luges T\u00dc-s \u00fcle 30\u00a0erineva kursuse tulevastele f\u00fc\u00fcsikutele, bioloogidele, arstidele, farmatseutidele ja loodusteaduste \u00f5petajatele, kokku ligi 4000\u00a0\u00fcli\u00f5pilasele. Tema loenguid iseloomustas selgus, side tavaeluga, rakenduste n\u00e4itamine, palju katseid, aga ka mahe huumor. Selline esitus meeldis tudengitele, mist\u00f5ttu tunnistati ta mitmel aastal \u00fclikooli parimaks f\u00fc\u00fcsika lektoriks. 2009.\u00a0aastal valiti ta T\u00dc\u00a0aasta \u00f5ppej\u00f5uks\u00a0realia et naturalia<\/em>\u00a0valdkonnas. Tema eeskujul on hakanud f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajaks paljud need \u00fcli\u00f5pilased, kellel algselt sellist plaani polnudki. Neist kujunes nn\u00a0Hennulaste Klubi, mis kogunes j\u00f5ulude paiku, et meenutada vanu h\u00e4id \u00fchiseid aegu.<\/p>\n Peale oma t\u00f6\u00f6\u00fclesannete oli Henn Voolaiu tegevuses t\u00e4htsal kohal \u00fchiskondlik t\u00f6\u00f6. Ta oli Eesti koolinoorte f\u00fc\u00fcsikaol\u00fcmpiaadi \u017e\u00fcrii esimees (1968, 2003) ja liige (1969\u20132004), Eesti f\u00fc\u00fcsika teaduslik-metoodilise n\u00f5ukogu liige (1978\u20131990), NSV\u00a0Liidu Balti tsooni ja Valgevene NSV f\u00fc\u00fcsika teaduslik-metoodilise n\u00f5ukogu praktikumide sektsiooni juhataja (1985\u20131990), ETV\u00a0telekooli f\u00fc\u00fcsikasaadete autoreid (1986\u20131989), f\u00fc\u00fcsikaalase \u00f5ppekirjanduse autor ja v\u00e4ljaandmise korraldaja (alates 1988), Eesti koolif\u00fc\u00fcsika kontseptsiooni autoreid (1991), Eesti koolif\u00fc\u00fcsika ainekava t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht (1993\u20131996), Eesti Koolif\u00fc\u00fcsika \u00dchingu juhataja (1995\u20132000), Eesti koolif\u00fc\u00fcsika ainen\u00f5ukogu esimees ja liige (1996\u20132003). Samuti kuulus ta Teaduskeskuse AHHAA teadusn\u00f5ukokku (2000\u20132008), f\u00fc\u00fcsika riigieksamikomisjoni (2002\u20132009) ja Eesti noorteadlaste konkursi \u017e\u00fcriisse (2005\u20132013). Aastail 2007\u20132018 pidas Voolaid monumentaalf\u00fc\u00fcsika loenguid tartlastele, milles sidus humoorikal viisil monumendi ja f\u00fc\u00fcsika.<\/p>\n K\u00f5ige tehtu eest anti talle 2001.\u00a0aastal Valget\u00e4he V klassi teenetem\u00e4rk ning aastatel 2000 ja 2005 Eesti F\u00fc\u00fcsikaseltsi aukiri.<\/p>\n Tartu \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsika instituut<\/strong><\/em><\/p>\n Tartu \u00dclikooli loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkond<\/strong><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Meie hulgast on lahkunud eesti f\u00fc\u00fcsikute ja f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajate \u00f5petaja Henn Voolaid. Henn Voolaid s\u00fcndis Viljandis s\u00f5jav\u00e4elase perekonnas. Ta \u00f5ppis Viljandi 2.\u00a0Keskkoolis, mille l\u00f5petas 1961.\u00a0aastal. Tal oli kindel soov saada n\u00e4itlejaks, kuid seda takistas koolist saadud iseloomustus, kus oli selgelt kirjas, …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[29],"tags":[],"class_list":["post-1915","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-in-memoriam"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1915","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1915"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1915\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1915"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1915"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1915"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}