<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli rektori professor Toomas Asseri\u00a0<\/em>k\u00f5ne rahvus\u00fclikooli 105. aastap\u00e4eva aktusel 1. detsembril 2024.<\/em><\/p>\n Igal aastal koguneme \u00fclikooli aulasse, et p\u00fchitseda 1919.\u00a0aasta 1.\u00a0detsembril just siinsamas toimunud s\u00fcndmusi, millega asuti rajama vundamenti noorele Eesti Vabariigile. Eestikeelse \u00fclikooli avamise erakordsust aitab m\u00f5ista siin aula seinal olev m\u00e4lestusm\u00e4rk vabaduss\u00f5jas langenud \u00fcli\u00f5pilastele. Need noored v\u00f5itlesid Eesti Vabariigi Tartu \u00dclikooli avaaktuse ajal oma riigi elu\u00f5iguse eest veel rindel, teadmata, kas neil endil \u00f5nnestub \u00fcldse kunagi eestikeelsesse \u00fclikooli j\u00f5uda.<\/strong><\/p>\n \u00dcli\u00f5pilased v\u00f5itlevad oma riigi eest rindel praegugi. K\u00fcll mitte Eesti \u00fcli\u00f5pilased, k\u00fcll mitte Eestimaal, kuid Ukraina rindel k\u00e4ib ka meie vabadusv\u00f5itlus. T\u00e4nane pidup\u00e4ev v\u00f5imaldab taas \u00fcle korrata, mis on need alusv\u00e4\u00e4rtused, mida peame hoolega hoidma, et hoida Eestit. Suurt\u00fckkide soetamine on praeguses maailmakorras paraku v\u00e4ltimatu, kuid niisama meelekindlalt peame j\u00e4lgima, et me ei laseks koost laguneda Eesti riigi ja vaba maailma alusp\u00f5him\u00f5tetel.<\/p>\n Hiljuti \u00fclikooli k\u00fclastanud Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja n\u00e4itlikustas ilmekalt, milline v\u00f5im on j\u00e4rjekindlal autoritaarsel survel \u00fche rahva eneseteadvuse murendamisel. Tema s\u00f5nul on praegune re\u017eiim juba kaua valgevene keele kasutamist piiranud ja n\u00fc\u00fcd loobuvadki inimesed eelk\u00f5ige turvalisuse huvides avalikus ruumis oma emakeele r\u00e4\u00e4kimisest. Selle tagaj\u00e4rjel ei oska Valgevene rahvas enam oma maa keelt. Eksiilis olev vaimueliit, t\u00f5si k\u00fcll, pingutab selle elushoidmiseks, kuid sealgi pole sellel tugevat tulevikku.<\/p>\n Rein Taagepera meenutas t\u00e4navuses K\u00e4\u00e4riku metsa\u00fclikoolis, et eestlasteltki on mitmel korral p\u00fc\u00fctud keelt \u00e4ra v\u00f5tta, kuid \u201eiga asi muutub v\u00e4\u00e4rtuslikumaks, kui m\u00e4rkad, et teised seda \u00e4rav\u00f5tmisv\u00e4\u00e4rseks peavad\u201c.<\/p>\n T\u00e4histasime \u00e4sja eestikeelse \u00fclikooli \u00fche \u00fclesehitaja, rektor Johan K\u00f5pu 150.\u00a0s\u00fcnniaastap\u00e4eva. Temagi aitas okupatsiooniaastatel eksiilis eesti keelt ja kultuuri eluj\u00f5ulisena hoida. \u00dcks tema oluline printsiip oli \u201eP\u00e4rand kohustab\u201c. Eestikeelse Tartu \u00dclikooli loojate p\u00e4rand kohustab meid meeles pidama, miks vajab \u00fcks v\u00e4ikerahvas omakeelset k\u00f5rgkultuuri, k\u00f5rgharidust ja teadust. Kui m\u00f5elda, et maailmas on umbes 6000\u20137000 keelt, kuid k\u00f5rgharidust antakse v\u00e4hem kui sajas keeles, siis pole ilmselt kahtlustki, et eestikeelse \u00fclikooli loojad leidsid \u00f5ige v\u00f5tme, mis teeb meid Jakob Hurda \u00f5petuse kohaselt vaimult suureks. \u00dclikooli roll on eriti oluline just h\u00e4marduval ajal\u00a0\u2013 pakkuda turvatunnet, m\u00f5testada olnut ja eesootavat, anda uurimist\u00f6\u00f6 ja \u00f5petamisega lootust riigi ja rahva kestmiseks ning arenguks.<\/p>\n Tuletan meelde president Toomas Hendrik Ilvese ettekannet siin aulas t\u00e4navu vabariigi aastap\u00e4eva aktusel, kus ta t\u00f5des, et praegune aeg ongi h\u00e4mar, sest oleme l\u00e4henemas \u00fche ajastu l\u00f5pule. Tema ettekandest pole t\u00e4naseks veel aastatki m\u00f6\u00f6das, ent kui vaatame, mis toimub endiselt Ukrainas, L\u00e4his-Idas, kuhu t\u00fc\u00fcrivad Ameerika \u00dchendriike selle juhid ja kuidas k\u00f5igub demokraatia siinsamas Euroopas, siis on president Ilvese t\u00f5demus ajastu l\u00f5pust muutunud veelgi reaalsemaks. Presidendi s\u00f5nul n\u00e4gi Eesti koos m\u00f5ne Ida-Euroopa saatusekaaslasega l\u00f5ppeva ajastu loojangut ette aastaid varem kui teised l\u00e4\u00e4neriigid ning \u201eneed teised ei ole ikka veel p\u00e4ris aru saanud ja m\u00e4ssavad vanade heade aegade juurde naasmise v\u00f5i nende j\u00e4tkumise p\u00e4rast.\u201c Me ei tea, kas uus ajastu on praegusest parem v\u00f5i halvem, kuid igal juhul on see teistsugune. Meil pole muud v\u00f5imalust kui targalt tegutseda, et saaksime ise valida, mida see \u201eteistsugune\u201c t\u00e4hendab.<\/p>\n Oleme Venemaa invasioonist saati vaadanud siira uhkuse ja m\u00f5istmisega, kui t\u00f5siselt suhtuvad Eesti riigijuhid vabaduse kindlustamisse ja millise meelekindlusega nad vaba maailma kaitsmise eest ka seisavad. T\u00e4na on sobiv r\u00f5hutada, et ka \u00fclikoolide autonoomia on Eesti p\u00f5hiseadusega kaitstud demokraatia hoidmise vahend. Sellep\u00e4rast seisame ikka ja j\u00e4lle vastu p\u00fc\u00fcdele kirjutada \u00fclikoolide autonoomiat piiravaid s\u00e4tteid seadustesse v\u00f5i riigieelarvesse. Raha juhtimise v\u00f5im on suur v\u00f5im, ent see t\u00e4hendab ka tarkust ajaga kaasas k\u00e4ia ja julgust teha tulevikku vaatavaid otsuseid. Kuuleme praegugi, et riigieelarve k\u00e4rpimise tingimustes ei peaks ehk m\u00f5tlema ressursimahukatest arendustest, sealhulgas \u00fclikoolihoonete juurdeehitamisest. Ma pole n\u00f5us ootusega, et seisak majanduses t\u00e4hendagu seisakut kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud elus. Keeruline aeg m\u00f6\u00f6dub, kuid just seda aega tuleb kasutada arenguplaanide tegemiseks, eluj\u00f5u tagamiseks, uue kasvu ettevalmistamiseks. Kui on aeg taas spurtida, j\u00e4\u00e4me ilma selle ettevalmistuseta vaid teiste sabasse s\u00f6rkima.<\/p>\n \u00dclikooli puhul pean kasvu all silmas eelk\u00f5ige vaimset kasvamist, mis s\u00fcnnib siis, kui anname teadusele ja haridusele v\u00f5imaluse astuda senistest piiridest kaugemale\u00a0\u2013 hoopis uutele radadele. Kuid pean silmas ka Maarjam\u00f5isa v\u00e4ljale plaanitavat instituutide \u00fchishoonet, mis eemaldaks f\u00fc\u00fcsilise t\u00f5kke \u00fche olulise teadusvaldkonna vaimselt potentsiaalilt ja annaks arenguh\u00fcppe Eesti majandusele. Kuid mille ehitamine v\u00f5ib tunduda praegustes oludes m\u00e4\u00e4ratult kallis. Kasvamise eest vastutame ikka ise, eriti n\u00fc\u00fcd, kui eurotoetuste abil noore riigi f\u00fc\u00fcsilise \u00fclesehitamise aeg on m\u00f6\u00f6das.<\/p>\n Uue arenguetapi ettevalmistamine peab toimuma just \u00fclikoolides ja teadusmahukates ettev\u00f5tetes, mis s\u00fcnnivad k\u00f5rgetasemelise teaduse toel. Potentsiaal selleks h\u00fcppeks on t\u00e4na siin aulas\u00a0\u2013 juba v\u00e4ljakujunenud teadlaste ja \u00f5petlaste k\u00f5rval istuvad meie v\u00e4rsked doktorid. Ometi tunnistan, et peaksime neid igal aastal m\u00e4rgatavalt rohkem promoveerima. Meile eeskujuks olevate riikidega samas tempos p\u00fcsimiseks peaksime igal aastal Eesti \u00fclikoolidesse vastu v\u00f5tma umbes 100\u00a0doktoranti rohkem, kui teeme seda praegu.<\/p>\n Eesti on k\u00fcll seadnud eesm\u00e4rgi kasvatada doktorikraadiga inimeste osakaalu \u00fchelt protsendilt pooleteiseni ning kahekordistada teadlaste ja inseneride arvu ka erasektoris, kuid kui samal ajal kahaneb magistrikraadiga inimeste arv ja nende osakaal j\u00e4\u00e4b v\u00e4iksemaks, siis kust peaksid need doktorandid tulema? M\u00f5neti hulljulge n\u00e4itena v\u00f5ib tuua Soome riigi hiljutise otsuse alustada katseprojekte 1000\u00a0uue doktorandi vastuv\u00f5tuks ja kraadini viimiseks. Seevastu Eesti riigijuhtide jutt tootlikkuse ja teadusmahukuse kasvust ei ole t\u00f5siseltv\u00f5etav olukorras, kus kohalike ettev\u00f5tete teadus- ja arendust\u00f6\u00f6tajad on valdavalt bakalaureusekraadiga spetsialistid.<\/p>\n Tartu \u00dclikooli raamatukogu endine direktor, hea kolleeg Krista Aru on r\u00f5hutanud, et \u00fclem\u00f6\u00f6dunud sajandivahetuse Tartu eestvedajad ei tegutsenud eliidi kasvatamiseks, vaid selle nimel\u00a0\u2013 ma r\u00f5hutan\u00a0\u2013, et kogu rahvas areneks ja kasvaks \u00fchtseks. Meilgi k\u00e4ib pidev vaidlus selle \u00fcle, kui paljud eestimaalased peaksid ikkagi saama k\u00f5rghariduse ja ehk tuleks noori suunata rohkem rakendusharidust omandama. See aga muudaks k\u00f5rghariduse omamoodi elitaarseks h\u00fcveks. Tuletan siinkohal meelde, et tugeva rahva ja riigi hoidmiseks peame arenguga kaasas k\u00e4ima ja hoidma k\u00f5iki, haridusest r\u00e4\u00e4kides aga eesk\u00e4tt seda veerandit noortest, kes on t\u00e4ielikult ilma erialase hariduseta, kuid kellega saaks t\u00e4ita kutsehariduse puuduj\u00e4\u00e4ke. Haritud rahva kasvatamine ei t\u00e4henda tipu madalamaks lihvimist, vaid madalike kergitamist.<\/p>\n Minu ja teiste rektorite hea kolleeg, Rektorite N\u00f5ukogu peasekret\u00e4r Hanna Kanep on tabavalt s\u00f5nastanud praeguse vastutajate p\u00f5lvkonna kohustuse meile hoida antud riigi ja rahva ees: \u201eMeie p\u00f5lvkond, suurearvulisem ja j\u00f5ukam kui kunagi varem, arutleb, kas suudame rahastada kahaneva noorema p\u00f5lvkonna haridust. Samal ajal eeldame, et nemad katavad meie pensionid, kliimakahjud ja v\u00f5lad. Selles arutelus napib nii loogikat kui ka moraali, r\u00e4\u00e4kimata ambitsioonist anda noortele v\u00f5imalus paremale elule ja omariikluse edendamisele. Vajame sisukamat ja vastutustundlikumat diskussiooni, mis \u00fchendaks pragmaatilise ja aatelise vaate ning seaks selged eesm\u00e4rgid \u00f5iglasemaks vastutuse jaotuseks p\u00f5lvkondade vahel.\u201c<\/p>\n Seega on meie kohustus anda uutele p\u00f5lvkondadele edasi nii eluj\u00f5uline eesti keel ja kultuur kui ka kvaliteetne haridus ehk \u00f5ng, mis peab vastu k\u00f5igis oludes, \u00fcksk\u00f5ik milline on see uus ajastu, mille koidikul maailm praegu seisab.<\/p>\n Head kolleegid! \u00d5nnitlen ja t\u00e4nan k\u00f5iki Tartu \u00dclikooli uusi audoktoreid ja doktoreid ning soovin j\u00e4tkuvat vaimuteravust t\u00e4navusele Rahvusm\u00f5tte auhinna laureaadile, kelle nime te \u00f5ige peatselt kuulete.<\/p>\n Elagu, kasvagu ja \u00f5itsegu eestikeelne Tartu \u00dclikool!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Tartu \u00dclikooli rektori professor Toomas Asseri\u00a0k\u00f5ne rahvus\u00fclikooli 105. aastap\u00e4eva aktusel 1. detsembril 2024. Igal aastal koguneme \u00fclikooli aulasse, et p\u00fchitseda 1919.\u00a0aasta 1.\u00a0detsembril just siinsamas toimunud s\u00fcndmusi, millega asuti rajama vundamenti noorele Eesti Vabariigile. Eestikeelse \u00fclikooli avamise erakordsust aitab m\u00f5ista siin …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":1912,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-1913","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-essee"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1913","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1913"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1913\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1912"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1913"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1913"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1913"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}