<\/p>\n
Masin\u00f5ppe kaasprofessori Meelis Kulli akadeemiline\u00a0loeng\u00a0rahvus\u00fclikooli 105. aastap\u00e4eva aktusel 1. detsembril 2024.<\/em><\/p>\n Me ei tea tulevikku, kuigi vahest tahaks teada. Paraku on tulevik m\u00e4\u00e4ramatuse udus, vast praegu rohkemgi kui m\u00f5ni aasta tagasi.<\/strong><\/p>\n M\u00e4\u00e4ramatust p\u00f5hjustab n\u00e4iteks see, et \u00fcksikust s\u00fcndmusest v\u00f5ib muutuda palju, olgu selleks uue viirust\u00fcve teke v\u00f5i \u00fche inimese peas s\u00fcndinud otsus alustada s\u00f5da. M\u00e4\u00e4ramatust lisab tehisaru kiire areng ja v\u00e4\u00e4rinfo kiire levik. Osa m\u00e4\u00e4ramatusest on aleatooriline ehk juhuslikkusest tingitud, justkui m\u00fcndivise v\u00f5i t\u00e4ringuveeretus.\u00a0Alea<\/em>\u00a0on ladinakeelne s\u00f5na juhusem\u00e4ngude kohta.<\/p>\n Aleatoorilisele m\u00e4\u00e4ramatusele lisandub m\u00e4\u00e4ramatus meie puudulike teadmiste t\u00f5ttu ehk episteemiline m\u00e4\u00e4ramatus. Mida rohkem me maailma kohta teada saame, seda v\u00e4iksemaks j\u00e4\u00e4b episteemiline m\u00e4\u00e4ramatus, kuid aleatooriline m\u00e4\u00e4ramatus tuleviku kohta j\u00e4\u00e4b alati.<\/p>\n Me ei tea tulevikku, aga ometi on ajaloost palju n\u00e4iteid, kus kauget tulevikku on h\u00e4mmastavalt tabavalt ette ennustatud. N\u00e4iteks prognoosis Nikola Tesla ligi 100\u00a0aastat tagasi, et hakkame \u00fcksteist n\u00e4gema ja kuulma tuhandete miilide tagant, kasutades taskusse mahtuvaid juhtmevabu telefone. 50\u00a0aastat tagasi ennustas Arthur C.\u00a0Clarke v\u00f5imalusi kontorit\u00f6\u00f6d kodust teha ja arvutiga h\u00e4\u00e4le abil suhelda. Muidugi on hulga rohkem ennustusi olnud ekslikud.<\/p>\n Samas on tulevikust m\u00f5tlemine erinevate v\u00f5imalike stsenaariumitena kasulik tulevikuks valmistumisel. Siis saame v\u00e4ljendada endi erinevaid eelistusi ja teha plaane mitmeks stsenaariumiks.<\/p>\n Me ei tea tulevikku, aga ometi saame seda ise m\u00f5jutada. Saame iga\u00fcks teha tegusid, mis n\u00e4itavad eeskuju ja suunavad elu Maal paremasse tulevikku. Tegudele aga eelneb alati otsus\u00a0\u2013 teadlik v\u00f5i alateadlik\u00a0\u2013, mis omakorda algab m\u00f5tlemisest. Pealiskaudse v\u00f5i eksliku m\u00f5tlemisega tehtud otsus v\u00f5ib viia tegudeni, mis teevad hoopiski kahju. N\u00f5nda ongi meie t\u00f6\u00f6 k\u00f5igepealt hoolega m\u00f5elda ja siis tegutseda, seejuures m\u00f5tlemist j\u00e4tkates, kuna pidevalt saabub uut informatsiooni.<\/p>\n M\u00f5tlemise juurde k\u00e4ivad ka tunded. Need aitavad tajuda olukorra t\u00e4htsust ja suunavad t\u00e4helepanu olulisele. Lisaks tasub teiste inimestega m\u00f5tteid vahetada, sest alati on kellelgi teisel kasulikku informatsiooni, mida meil pole. Siis olemegi andnud oma parima\u00a0\u2013 selles ajas, mis meil m\u00f5tlemiseks oli.<\/p>\n \u00dclikoolina peame hea seisma selle eest, et ka \u00fchiskond tervikuna saaks teha h\u00e4id otsuseid, j\u00e4relem\u00f5eldult ja teadusp\u00f5hiselt. Suuri v\u00e4ljakutseid on palju ja uisap\u00e4isa tegutsemist ei saa me endale lubada. Kuidas j\u00f5uda heade ja teadusp\u00f5histe otsusteni?<\/p>\n Meil on sajandite v\u00e4ltel v\u00e4lja kujunenud palju teadusvaldkondi, mis on rohketele p\u00f5nevatele ja olulistele probleemidele lahendusi otsimas. Paraku on \u00fchiskonna ees seisvad probleemid tihti palju laiemad kui \u00fcks valdkond. N\u00f5nda on ainuke v\u00f5imalus, et eri valdkondade inimesed pead kokku panevad ja \u00fchiselt m\u00f5tlevad\u00a0\u2013 ning ma ei pea silmas ainult teadlasi, vaid k\u00f5igi elualade inimesi.<\/p>\n K\u00f5igi panus on vajalik. Kui oluline inimgrupp j\u00e4\u00e4b \u00e4ra kuulamata, v\u00f5ib juhtuda, et otsus l\u00e4htub valedest eeldustest, vigasest arutlusk\u00e4igust v\u00f5i vaid kitsa huvigrupi huvidest. Teisalt, k\u00f5igil meil lasub vastutus, et m\u00f5tleksime kaasa \u00fchiskondlikult olulistel teemadel ja et meie m\u00f5tteid arvestataks.<\/p>\n \u00dchiskond k\u00fcsib kiireid lahendusi ja kiireid vastuseid. M\u00f5ned vastused on \u00fclikoolidel varnast v\u00f5tta, sest oleme olnud etten\u00e4gelikud ja neid k\u00fcsimusi endalt juba varemgi k\u00fcsinud. Paraku on paljud k\u00fcsimused uues kontekstis ja kiiret vastust raskele k\u00fcsimusele ei saa. \u00d5igemini saab k\u00fcll, aga siis on oht, et vastus on pealiskaudne, liiga lihtsustatud ja olulisi aspekte ignoreeriv. Et teaduse mainet mitte kahjustada, ei tohiks silti \u201eteaduslikult t\u00f5endatud\u201c juurde kleepida pealiskaudsele arutelule.<\/p>\n Raskele k\u00fcsimusele vastust otsides tuleb m\u00f5elda s\u00fcgavalt, mitte pealiskaudselt. Ps\u00fchholoog ja Nobeli majanduspreemia laureaat Daniel Kahneman on p\u00f5nevalt kirjutanud kiirest ja aeglasest m\u00f5tlemisest ning teinud palju eksperimente, mis demonstreerivad meie kiire m\u00f5tlemise ekslikkust. Kiire m\u00f5tlemine toob meie ajusoppides olevate seoste r\u00e4gastikust vaevata v\u00e4lja esimese vastusevariandi. Keerulise \u00fclesande puhul osutub see paraku tihti valeks.<\/p>\n N\u00e4iteks kui k\u00fcsida, kas inglise keeles on rohkem neid s\u00f5nu, kus\u00a0k<\/em>-t\u00e4ht\u00a0on esimene, v\u00f5i neid, kus\u00a0k<\/em>\u00a0on kolmas, siis kiire vastus on enamasti vale. P\u00f5hjus on selles, et\u00a0k<\/em>-t\u00e4hega\u00a0algavad s\u00f5nad tulevad lihtsamini meelde ja seep\u00e4rast n\u00e4ivad sagedasemana, kuigi tegelikult on vastupidi. Sarnaselt inimesega eksivad ka tehisarus\u00fcsteemid sagedamini siis, kui m\u00f5tlemisaeg on l\u00fchem ja v\u00e4ljundi andmine kiirem ehk m\u00f5tlemine pealiskaudsem. N\u00f5nda on vaja keerulisema \u00fclesande korral teha pingutus ning vaevarikka aeglase m\u00f5tlemise abil otsida ja leida \u00f5ige lahendus. See kehtib nii inimese kui ka tehisaru korral.<\/p>\n Me peame ka \u00fchiskonnale r\u00f5hutama, et kiire vastus ei pruugi olla \u00f5ige, kui k\u00fcsimus vajab tegelikult s\u00fcgavamat l\u00e4bim\u00f5tlemist. Teadlane ei ole mitte see, kes teab k\u00f5iki vastuseid, vaid see, kes teab, et vastuseni j\u00f5udmiseks v\u00f5ib olla vaja koondada palju inimkonna teadmisi ja v\u00f5tta m\u00f5tlemisaega. T\u00f5si, m\u00f5nikord on m\u00f5tlemiseks aega napilt, nagu erinevates kriisides oleme kogenud. Aga siis tulebki tunnistada: siin on vastus, mis on kiirustades saadud, sest otsuse edasil\u00fckkamisest s\u00fcnniks suurem kahju kui pisut ebat\u00e4psest vastusest.<\/p>\n S\u00fcgav m\u00f5tlemine pole \u00fcksi piisav, sest m\u00f5tlemise sisendiks on vaja informatsiooni, andmeid. Andmeid on \u00fcha enam, aga sealhulgas on vigased andmed, valeandmed ja v\u00f5ltsitud andmed. Ehk isegi suurem probleem on aga andmete v\u00e4\u00e4r t\u00f5lgendamine. N\u00e4iteks kui t\u00e4ringut veeretades on tulemuseks k\u00f5igest \u00fcks silm, siis v\u00f5lus\u00f5nu lausudes \u00f5nnestub j\u00e4rgmisel veeretamisel keskeltl\u00e4bi parem tulemus saada. Sellest v\u00f5ib tekkida tahtmine j\u00e4reldada, et v\u00f5lus\u00f5nad p\u00f5hjustavadki paremaid tulemusi, kuigi tegelikult paraneb \u00fche silma j\u00e4rel tulemus s\u00f5ltumata v\u00f5lumisest, viiel juhul kuuest.<\/p>\n Tavaline viga on ka j\u00e4reldada, et kui s\u00fcndmusele A j\u00e4rgneb tihti s\u00fcndmus B, siis on kindlasti tegemist p\u00f5hjusliku seosega, kuigi v\u00f5ib-olla on see korrelatsioon tingitud millestki muust. On palju mooduseid, kuidas meie aju v\u00f5ib meid alt vedada ja valej\u00e4reldustele suunata ning see on ka \u00fcks ebateaduse leviku p\u00f5hjuseid. Leian, et eksliku m\u00f5tlemise v\u00e4hendamiseks on \u00fclioluline \u00f5petada veel rohkem erinevaid eksliku m\u00f5tlemise liike k\u00f5igis \u00f5ppeastmetes, sealhulgas juba p\u00f5hikoolis.<\/p>\n Kuidas siis m\u00f5elda s\u00fcgavalt, efektiivselt, ilma vigadeta? Mis on t\u00f6\u00f6riistad, mis aitavad? Paber ja pliiats on meie abiliseks olnud sajandeid, et m\u00f5ttel\u00f5ng sassi ei l\u00e4heks. Raamatud on aidanud m\u00f5tteid talletada ja lugejatel m\u00f5ttesuundi seada. Arvutid on aidanud andmeid anal\u00fc\u00fcsida ja m\u00f5ttetekste toimetada. Internet on aidanud m\u00f5tteid leida ja jagada. Nende m\u00f5tlemise t\u00f6\u00f6riistade laialdases kasutuselev\u00f5tus on \u00fclikoolidel olnud t\u00e4htis, eeskuju andev roll.<\/p>\n Iga uus t\u00f6\u00f6riist oli algul harjumatu ja t\u00f6\u00f6harjumuste muutmine v\u00f5ttis aega \u2013 ka \u00fclikoolis. Ometi on n\u00fc\u00fcd juba raske ette kujutada, kuidas k\u00e4is enne arvuteid tiguposti teel n\u00e4iteks teadusartiklite retsenseerimise protsess. \u00dcha enamad meist kasutavad m\u00f5tlemise juures t\u00f6\u00f6riistana ka tehisaru. Olen \u00fcpris veendunud, et tehisaru saab sama loomulikuks t\u00f6\u00f6riistaks nagu arvutid v\u00f5i internet. Kui ruttu, see s\u00f5ltub tehnoloogia arengust ja muidugi meie v\u00f5imest muutustega kohaneda.<\/p>\n Tehisaru tehnoloogiat arendatakse kiirelt ja sel on \u00fchiskonnale \u00fcha suurem m\u00f5ju. \u00dclikool ei saa tuleviku jaoks m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega \u00fchiskondlikes protsessides k\u00f5rvalseisjaks j\u00e4\u00e4da. Vaja on kaasa m\u00f5elda, leida lahendusi ning n\u00e4idata eeskuju, kuidas uue tehnoloogiaga m\u00f5istlikult ja vastutustundlikult ringi k\u00e4ia. Milleks seda kasutada ja milleks mitte kasutada?<\/p>\n Iseseisval \u00f5ppimisel on tehisaru v\u00e4ga kasulik\u00a0\u2013 saab k\u00fcsida k\u00f5ike ja tehisaru aitab vastuseid leida inimkonna teadmiste varamust, k\u00fcll vaid selles osas, mis on mahtunud \u00e4ra tehisn\u00e4rviv\u00f5rku v\u00f5i mis \u00f5nnestub leida internetist. Kui anda tehisarule pikemalt m\u00f5tlemisaega, v\u00f5ib loota vastuseid ka juba \u00fcpris keerulistele k\u00fcsimustele. M\u00f5ni vastus on vale, aga sellega tuleb ju leppida ka inimesest vastaja korral. Tehisaru aitab k\u00fcll \u00f5ppida, aga seejuures on suureks v\u00e4ljakutseks \u00f5pimotivatsiooni hoidmine ja \u00f5pioskuste omandamine.<\/p>\n Usun, et teaduse jaoks on l\u00e4hitulevik p\u00f5nev. Loodan, et \u00fcha nutikama tehisliku assistendi toel on v\u00f5imalik teadlastel p\u00fchendada rohkem aega s\u00fcgavale m\u00f5ttet\u00f6\u00f6le, mille juures nii-\u00f6elda kratt tassib t\u00f6\u00f6lauale teaduse hetkeseisu ning aitab arutelupartneri ja kirjutajana neid, kes sellist abi soovivad. Olulisi teadusprobleeme on palju ja t\u00e4htis, kuid keeruline on otsustamine, milliseid probleeme ja mis j\u00e4rjekorras lahendada.<\/p>\n Tehisaru kaugema tuleviku kohta on palju k\u00fcsimusi ja v\u00e4he vastuseid\u00a0\u2013 kindlasti tuleb tulevikustsenaariumite \u00fcle palju aru pidada. Kahte negatiivset trendi tahan siiski kohe r\u00f5hutada.<\/p>\n Esiteks oleme elamas viisil, mis \u00fcletab meie \u00f6kos\u00fcsteemide suutlikkuse s\u00e4ilitada tasakaalu. Tehisaru kasutamine on siin m\u00f5jutamas nii negatiivselt kui ka positiivselt. Tehisaru on ressursside lisatarbija, aga ka j\u00e4rjest parem m\u00f5tlemise abivahend, mille toel leida v\u00f5imalusi elukeskkonda tasakaalus hoidvaks tegutsemiseks.<\/p>\n Teiseks oleme inimkonnana sattumas \u00fcha suuremasse s\u00f5ltuvusse tehnoloogiast. Pean v\u00e4ga oluliseks, et inimkond suudaks lisaks oskuslikule tehnoloogiakasutusele ka oskuslikult ilma tehnoloogiata hakkama saada. Vastasel juhul oleme \u00e4ra andnud osa enda vabadusest, enda iseseisvusest, s\u00f5ltumatusest.<\/p>\n Me ei tea tulevikku. Vaadakem siiski eesolevale m\u00e4\u00e4ramatuse udule optimistlikult ja haarakem v\u00f5imalustest tuleviku kujundamiseks. On ju \u00fclikooli roll arusaamist ja kriitilist m\u00f5tlemist edendada ning \u00fchiskonda teenida. Rahvus\u00fclikoolina peame teadusliku maailmapildi lahti m\u00f5testama eesti kultuuri jaoks ja Eesti riigi jaoks\u00a0\u2013 eestikeelsena. M\u00f5eldes tulevikust, saame valida, kuhu suunas ise tulevikku m\u00f5jutada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Masin\u00f5ppe kaasprofessori Meelis Kulli akadeemiline\u00a0loeng\u00a0rahvus\u00fclikooli 105. aastap\u00e4eva aktusel 1. detsembril 2024. Me ei tea tulevikku, kuigi vahest tahaks teada. Paraku on tulevik m\u00e4\u00e4ramatuse udus, vast praegu rohkemgi kui m\u00f5ni aasta tagasi. M\u00e4\u00e4ramatust p\u00f5hjustab n\u00e4iteks see, et \u00fcksikust s\u00fcndmusest v\u00f5ib muutuda …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":1908,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-1909","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-essee"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1909","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1909"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1909\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1908"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1909"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1909"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1909"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}