{"id":1659,"date":"2025-11-13T14:33:05","date_gmt":"2025-11-13T12:33:05","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1659"},"modified":"2025-11-13T14:33:06","modified_gmt":"2025-11-13T12:33:06","slug":"lembit-allikmets-18-06-1936-04-11-2025","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/lembit-allikmets-18-06-1936-04-11-2025\/","title":{"rendered":"Lembit Allikmets (18.06.1936\u201304.11.2025)"},"content":{"rendered":"<p>4. novembril lahkus 89-aastaselt igavikuteele Tartu \u00dclikooli emeriitprofessor Lembit Allikmets.<\/p>\n\n\n\n<p>Lembit Allikmets s\u00fcndis 18. juunil 1936 Harjumaal. 1950. aastal l\u00f5petas ta Ruila seitsmeklassilise kooli, 1954. aastal Vabariikliku Tallinna Meditsiinilise Keskkooli\u00a0<em>cum laude<\/em>\u00a0ja 1960. aastal Tartu Riikliku \u00dclikooli (TR\u00dc) arstiteaduskonna\u00a0<em>cum laude<\/em>. Aastatel 1960\u20131963 oli Allikmets TR\u00dc sihtaspirant Leningradis NSVL-i Meditsiiniakadeemia eksperimentaalse meditsiini instituudi farmakoloogia osakonnas akadeemik Sergei Anit\u0161kovi juhendamisel. Meditsiinikandidaadi v\u00e4itekirja kaitses ta 1963. aastal Leningradis.<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00e4rast aspirantuuri t\u00f6\u00f6tas Lembit Allikmets TR\u00dc meditsiini kesklaboratooriumi nooremteadurina, 1965. aastast vanemteadurina ning eksperimentaalse patoloogia ja farmakoloogia sektori juhatajana. 1970. aastal kaitses ta Vilniuse \u00dclikoolis meditsiinidoktori v\u00e4itekirja ning 1971. aasta jaanuaris valiti TR\u00dc farmakoloogia kateedri professoriks. Aastatel 1971\u20132001 t\u00f6\u00f6tas Allikmets farmakoloogia kateedri (instituudi) professori ja juhatajana. Tema eesvedamisel hakati ehitama uut \u00f5ppehoonet teaduskonna aluskateedritele ja 1999. aasta septembris alustati t\u00f6\u00f6d juba uues majas \u2013 Biomeedikumis. 2001. aasta augustis sai Lembit Allikmetsast emeriitprofessor.<\/p>\n\n\n\n<p>Professor Allikmetsal oli t\u00e4ita hulk administratiivkohustusi: 1974\/75. \u00f5ppeaastal oli ta arstiteaduskonna prodekaan; aastatel 1975\u20131984 ja 1989\u20131994 arstiteaduskonna dekaan; arstiteaduskonna kraadin\u00f5ukogu esimees; Eesti Arstiteaduse N\u00f5ukogu liige; 1976\u20131984 ja 1989\u20131991 ENSV Tervishoiuministeeriumi kolleegiumi liige; 1975\u20131989 NSVL-i Tervishoiuministeeriumi \u00f5ppemetoodilise n\u00f5ukogu ja rektorite n\u00f5ukogu liige; 1991\u20131994 Tartu \u00dclikooli Kliinikumi asutaja ja esimene juhatuse esimees. Professor Allikmets on olnud kliinikumi n\u00f5ukogu liige; juhtinud Biomeedikumi ehitamist; olnud aastail 1989\u20132006 Tartu ja G\u00f6ttingeni \u00fclikooli koost\u00f6\u00f6lepingu kuraator; pannud aluse teaduse ekspertiisile, olnud 1998\u20132007 T\u00dc inimuuringute eetika komitee esimees jpm.<\/p>\n\n\n\n<p>Professor Allikmetsa ja tema \u00f5pilaste uurimist\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk on olnud mitmesuguste neurotroopsete ja ps\u00fchhotroopsete ainete toimemehhanismide selgitamine. Allikmetsa teadustr\u00fckiste loendis on \u00fcle 400 t\u00f6\u00f6, millest kaheksa on \u00f5pikud, k\u00e4siraamatud ja monograafiad. Ta juhendas 25 kandidaadi- ja doktorit\u00f6\u00f6d ning kasvatas \u00fclikoolile k\u00fcmme professorit.<\/p>\n\n\n\n<p>Farmakoloogiateadmisi on temalt saanud suur hulk arste ja proviisoreid. Professor Allikmets kuulus mitmesse teadusorganisatsiooni. Ta oli Eesti Farmakoloogia Seltsi asutaja ja esimees aastatel 1974\u20131993, Eesti Bioloogilise Ps\u00fchhiaatria Seltsi asutaja ja esimees 1990\u20131994. Aastatel 1980\u20131988 oli professor Allikmets NSVL-i Meditsiiniakadeemia ps\u00fchhofarmakoloogia probleemkomisjoni esimees. Ta oli ka Eesti ja Euroopa teadusprojektide eksperdir\u00fchmade liige ning kuulus mitme erialaajakirja toimetusse. 1975. aastal sai professor Allikmets N\u00f5ukogude Eesti teaduspreemia t\u00f6\u00f6 eest antidepressantide ja neuroleptikumide farmakoloogia ja kliinilise farmakoloogia alal, 1976. aastal ENSV teenelise teadlase nimetuse. 1994. aastal valiti ta Poola Lublini Meditsiiniakadeemia audoktoriks, 1997. aastal L\u00e4ti Farmakoloogia Seltsi auliikmeks ning 2001. aastal Soome Farmakoloogia ja Toksikoloogia Seltsi auliikmeks. Ta oli ka Eesti Ps\u00fchhiaatrite Assotsiatsiooni auliige. 2003. aastal autasustas Eesti president teda Punase Risti II klassi teenetem\u00e4rgiga ja 2006. aastal andis Eesti valitsus professor Allikmetsale elut\u00f6\u00f6preemia. 2009. aastal tunnustas Eesti Teaduste Akadeemia professor Allikmetsa Karl Schlossmanni medaliga ning ta on nimetatud Tartu linna aukodanikuks.<\/p>\n\n\n\n<p>Toimekas emeriitprofessor k\u00e4is veel m\u00f5ni aeg tagasi Biomeedikumis arstiteaduskonna p\u00e4evadel. Ta tundis ikka huvi uusima teaduss\u00f5na vastu, k\u00fcsis endiste kolleegide k\u00e4ek\u00e4igu kohta ning andis m\u00f5ne suunava \u00f5petuss\u00f5na.<\/p>\n\n\n\n<p>Oleme kaotanud suurep\u00e4rase \u00f5petlase ja farmakoloogi, kelle tegevus j\u00e4\u00e4b v\u00e4\u00e4rikalt Tartu \u00dclikooli ajalukku.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\"><strong><em>Tartu \u00dclikool<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\"><strong><em>Tartu \u00dclikooli meditsiiniteaduste valdkond<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\"><strong><em>Bio- ja siirdemeditsiini instituut<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\"><strong><em>Farmakoloogia osakond<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>4. novembril lahkus 89-aastaselt igavikuteele Tartu \u00dclikooli emeriitprofessor Lembit Allikmets. Lembit Allikmets s\u00fcndis 18. juunil 1936 Harjumaal. 1950. aastal l\u00f5petas ta Ruila seitsmeklassilise kooli, 1954. aastal Vabariikliku Tallinna Meditsiinilise Keskkooli\u00a0cum laude\u00a0ja 1960. aastal Tartu Riikliku \u00dclikooli (TR\u00dc) arstiteaduskonna\u00a0cum laude. Aastatel &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":689,"featured_media":1660,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[29,5],"tags":[],"class_list":["post-1659","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-in-memoriam","category-inimesed"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1659","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/689"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1659"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1659\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1661,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1659\/revisions\/1661"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1660"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1659"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1659"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1659"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}