{"id":1528,"date":"2025-11-14T01:22:00","date_gmt":"2025-11-13T23:22:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1528"},"modified":"2025-11-13T14:40:53","modified_gmt":"2025-11-13T12:40:53","slug":"ulikool-tunnustab-suure-medaliga-nelja-inimest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/ulikool-tunnustab-suure-medaliga-nelja-inimest\/","title":{"rendered":"\u00dclikool tunnustab suure medaliga nelja inimest"},"content":{"rendered":"

T\u00e4navu p\u00e4lvisid \u00fclikoolisisese k\u00f5rgeima tunnustuse, Tartu \u00dclikooli suure medali endine rektor emeriitprofessor Jaak Aaviksoo, info\u00ads\u00fcsteemide professor Marlon Gerardo Dumas Menjivar, geoloogia ja minera\u00adloogia professor Kalle Kirsim\u00e4e ning anal\u00fc\u00fctilise keemia professor Ivo Leito.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"Pildil<\/a>
Jaak Aaviksoo. Foto: Andres Tennus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Emeriitprofessor Jaak Aaviksoo <\/strong>on \u00fcks viimaste aastak\u00fcmnete m\u00f5jukamaid Eesti \u00fclikooli- ja k\u00f5rgharidus\u00adjuhte, kes on andnud suuna Tartu \u00dclikooli ning kogu Eesti k\u00f5rgharidus- ja teaduss\u00fcsteemi arengule.<\/p>\n\n\n\n

Aaviksoo nimetab enda suurimaks saavutuseks Tartu \u00dclikooli \u00fclesehita\u00admist avalik-\u00f5igusliku juriidilise isikuna alates seadusloomest kuni selle staatuse praktilise sisusta\u00admiseni. \u201eTartu \u00dclikool oli\u00a0de jure<\/em>\u00a0esimene niisugune asutus taasiseseisvunud Eestis. See v\u00f5imaldas \u00fclikoolil saavutada sajandivahetuseks materiaalse kindlustunde ja kasvatada oma akadeemilist v\u00f5imekust \u00fcleilmselt avatud koost\u00f6\u00f6 kaudu,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n\n\n\n

Loorberitele puhkama j\u00e4\u00e4da aga m\u00f5istagi ei saa, sest Eesti \u00fchiskonna ootused \u00fclikoolile on suured. \u201eRahvus\u00fclikooli panus v\u00f5iks lisaks l\u00f5petajatele seisneda julgemas tegelemises majandus-, haridus-, rahva\u00adtervise- jm riigile oluliste k\u00fcsimus\u00adtega, rakendades selleks oma kompetentsi ja rahvusvahelisi sidemeid.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\"Pildil<\/a>
Marlon Gerardo Dumas Menjivar. Foto:\u00a0Andres Tennus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Professor Marlon Gerardo Dumas Menjivar<\/strong> on \u00fcks Eesti ja rahvusvahelise arvutiteaduse silmapaistvamaid esindajaid, kelle pikaajaline tegevus Tartu \u00dclikoolis on j\u00e4tnud s\u00fcgava j\u00e4lje nii arvutiteaduse instituudis kui ka kogu erialal. Aktiivne publitseeri\u00admine on teinud temast \u00fche Eesti viida\u00adtuma teadlase.<\/p>\n\n\n\n

Dumas Menjivari s\u00f5nul on Tartu \u00dclikooli suurim missioon ini\u00admeste ja nende ande arendamine. Sestap peab ta oma seniseks suurimaks t\u00f6\u00f6\u00adv\u00f5iduks 2009.\u00a0aastal loodud tarkvaratehnika magistri\u00f5ppekava, mille on l\u00f5petanud \u00fcle 500\u00a0\u00fcli\u00f5pilase, kellest paljud on ettev\u00f5tluses v\u00f5i akadeemilises elus edu saavutanud. \u201eIga kord, kui kohtan m\u00f5nda neist, meenub mulle, kuidas haridus muudab elu\u00a0\u2013 mitte ainult teadmiste kaudu, vaid ka avades v\u00f5imalusi ja andes enesekindlust,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n\n\n\n

Tulevikku vaadates ja tehisaru silmas pidades peab Dumas Menjivar t\u00e4htsaks andekate noorte, eriti IT-\u00adtalentide koolitamist. \u201eAastak\u00fcmneid t\u00e4hendas edu tarkvara vallas sageli programmeerimisoskust ja s\u00fcstee\u00admide loomist tuttavate struktuuride j\u00e4rgi. Tulevikus hinnatakse aga enim oskust keerukaid s\u00fcsteeme anal\u00fc\u00fc\u00adsida, kavandada ja juhtida, suhelda ja koost\u00f6\u00f6d teha. Peame aitama j\u00e4rgmisel p\u00f5lvkonnal kriitiliselt m\u00f5elda, keerukuses korda luua ja kasutada tehisaru inimloovuse v\u00f5imendajana.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\"Pildil<\/a>
Kalle Kirsim\u00e4e. Foto:\u00a0Reti Kokk<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Professor Kalle Kirsim\u00e4e<\/strong> on rahvus\u00advaheliselt tunnustatud tead\u00adlane ja Eesti geoloogiateaduse edendaja, kes on vedanud aastaid eest geoloogiaalast teadus- ja \u00f5ppet\u00f6\u00f6d Tartu \u00dclikoolis ning on hinnatud ekspert nii era- kui ka avalikus sektoris.<\/p>\n\n\n\n

Autasu tuli talle suure \u00fcllatusena \u2013 olulisemad saavutused loodab ta veel ees olevat, sest palju t\u00f6\u00f6d on tal oma s\u00f5nul tegemata. Samas v\u00f5ib pisikeses riigis ja v\u00e4ikese inimeste hulgaga \u00f5petamise ja teaduse alalhoidmist\u00a0\u2013 ning seejuures mitte halvasti\u00a0\u2013 saavutuseks pidada k\u00fcll. Kirsim\u00e4e tsiteerib rektor Volli Kalmu, kes oli samuti geoloog: \u201ePeame \u00f5petama ka siis, kui meil ei ole mitte \u00fchtegi senti.\u201c Ta on veendunud, et j\u00e4relkasvu harimine on esmat\u00e4htis.<\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikooli \u00fclesandeks peab Kirsi\u00adm\u00e4e pikkade traditsioonide ning v\u00e4lja\u00adkujunenud \u00f5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6 viiside juures olla alati ees nii teistest k\u00f5rgkoolidest kui ka ajast endast.\u201eT\u00e4nas\u00adtele probleemidele keskendu\u00admise asemel tuleb tudengeid \u00f5petada m\u00f5istma ja anal\u00fc\u00fcsima seda, mida on vaja homme ning \u00fclehomme. Peame p\u00fc\u00fcdma olla m\u00f5tlemise eesliinil ning paindlikult reageerima riigi, \u00fchis\u00adkonna ja teaduse vajadustele,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n\n\n\n

\"Pildil<\/a>
Ivo Leito. Foto: Andres Tennus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Professor Ivo Leito<\/strong> on rahvusvaheliselt tunnustatud anal\u00fc\u00fctilise keemia ekspert ja p\u00fchendunud \u00f5ppej\u00f5ud, kes on edukalt \u00fchendanud k\u00f5rgetasemelised alusuuringud, metroloogilise t\u00e4psuse ning uuendusliku \u00f5petamise.<\/p>\n\n\n\n

Leito peabki enda olulisimaks saavutuseks \u00fclikooli \u00fcleilmset tuntust anal\u00fc\u00fctilise keemia alases teadus- ja \u00f5ppet\u00f6\u00f6s. Tema t\u00f6\u00f6r\u00fchma poole p\u00f6\u00f6rduvad sageli teadlased \u00fcle kogu maa\u00adilma sooviga teha happelisuse ja aluseli\u00adsuse m\u00f5\u00f5tmisi. \u201eMitme\u00adsaja olulise aine puhul on meie v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud happeli\u00adsuse ja aluselisuse v\u00e4\u00e4rtused praegu kogu maailma teadlaste jaoks tugiv\u00e4\u00e4rtuste staatuses,\u201c selgitab ta. Anal\u00fc\u00fcti\u00adlise keemia kursustel on \u00f5ppinud tuhandeid inimesi rohkem kui sajast riigist.<\/p>\n\n\n\n

Oma alal n\u00e4eb Leito palju arenguv\u00f5imalusi, n\u00e4iteks v\u00f5iks leida lahen\u00adduse \u00fcliv\u00e4ikeste ainekoguste m\u00e4\u00e4ramiseks v\u00f5i parameetrite m\u00f5\u00f5tmiseks \u00fcliv\u00e4ikestes objektides. \u201eEriti pakub see huvi bioloogilistes objektides, n\u00e4iteks elusraku sees, kusjuures sedasi, et rakk ei sure nende m\u00f5\u00f5tmiste k\u00e4igus,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta. Samuti v\u00e4\u00e4rivad t\u00e4helepanu anal\u00fc\u00fcsid ja m\u00f5\u00f5tmised piirpindadel ning tervisega seotud keemilised anal\u00fc\u00fcsid\u00a0\u2013 testikomplektid, millega inimene saab ise kodus oma tervislikku seisundit hinnata.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks suure medali kavaleridele kuulutati oktoobri l\u00f5pul v\u00e4lja Tartu \u00dclikooli medali, T\u00e4nut\u00e4he, aum\u00e4rgi ja teenetem\u00e4rgi \u201e100 semestrit Tartu \u00dclikoolis\u201c saajad. Sel aastal tunnustatakse teenete\u00adm\u00e4rgiga 123 inimest. Rektor Toomas Asser annab teenete\u00adm\u00e4rgid pidulikult \u00fcle 21.\u00a0novembril \u00fclikooli aulas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

T\u00e4navu p\u00e4lvisid \u00fclikoolisisese k\u00f5rgeima tunnustuse, Tartu \u00dclikooli suure medali endine rektor emeriitprofessor Jaak Aaviksoo, info\u00ads\u00fcsteemide professor Marlon Gerardo Dumas Menjivar, geoloogia ja minera\u00adloogia professor Kalle Kirsim\u00e4e ning anal\u00fc\u00fctilise keemia professor Ivo Leito. Emeriitprofessor Jaak Aaviksoo on \u00fcks viimaste aastak\u00fcmnete m\u00f5jukamaid …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1596,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,38],"tags":[],"class_list":["post-1528","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-tuhat-tanu"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1528","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1528"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1528\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1663,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1528\/revisions\/1663"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1596"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1528"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1528"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1528"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}