{"id":1507,"date":"2025-11-14T01:16:00","date_gmt":"2025-11-13T23:16:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1507"},"modified":"2026-02-13T01:48:39","modified_gmt":"2026-02-12T23:48:39","slug":"inimene-ja-robot-koostoo-mitte-konkurents","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/inimene-ja-robot-koostoo-mitte-konkurents\/","title":{"rendered":"Inimene ja robot \u2013 koost\u00f6\u00f6, mitte konkurents"},"content":{"rendered":"

Sel \u00f5ppeaastal asus Tartu \u00dclikooli Narva kolled\u017eis esimene kursus \u00f5ppima robootika ja andmeteaduse rakendusviise. Eestvedajad n\u00e4evad selles valdkonnas suurt tulevikku.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t

Robootika kaasprofessor Karl Kruusam\u00e4e<\/strong> on ekspert inimese ja roboti koost\u00f6\u00f6, auto\u00adnoomse robootika ja haridusrobootika alal.<\/p>\n

Ta on doktorikraadi omandanud Tartu \u00dclikoolis, t\u00e4iendanud end Catania \u00dclikoolis ning t\u00f6\u00f6tanud peale Tartu \u00dclikooli ka Jaapani Riiklikus T\u00f6\u00f6stusuurin\u00adgute ja Tehnoloogia Instituudis ning Texase \u00dclikoolis Austinis.<\/p>\n

Kruusam\u00e4e juhib mitut teadus- ja arendusprojekti, milles tegeldakse muu hulgas teenindus- ja teraapiarobotite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tami\u00adsega. Ta \u00f5petab aineid, mis on seotud robootika, arvutitehnika, digi\u00adtaalse signaalit\u00f6\u00f6tluse ja programmeerimisega.<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

S\u00fcgisel alustas Narva kolled\u017eis t\u00f6\u00f6d ka uurimisr\u00fchm, mis tegeleb inimkeskse robootikaga.<\/p>\n\n\n\n

Uurimis\u00adr\u00fchma juht, robootika kaasprofessor Karl Kruusam\u00e4e selgitab, et lihtsustatult t\u00e4hendab see inimese ja roboti koost\u00f6\u00f6 v\u00f5imaluste otsimist. Teadust\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk on leida lahen\u00addusi, mis v\u00f5imaldavad inimesel robotit kasutada ilma, et ta peaks eraldi \u00f5ppima selle juhtimist. \u201eMe toome roboti tehase\u00adseinte vahelt ini\u00admese igap\u00e4eva\u00adellu. See eeldab kaht muutust: esiteks peab robot olema palju iseseisvam ja teiseks peab ta suutma suhelda inimesega, keda pole \u00f5petatud teda kasutama,\u201c \u00fctleb Kruusam\u00e4e.<\/p>\n\n\n\n

Nunnud ja m\u00f5istvad robotid<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eTehaset\u00f6\u00f6tajaid koolitatakse aparaate \u00f5igesti k\u00e4itama ja juhtima, aga me ei saa eeldada, et inimene t\u00e4naval teab, kuidas k\u00e4ituda, kui ta puutub kokku isejuhtiva s\u00f5idukiga. See masin peab ise \u00fcmbritsevaid inimesi ja konteksti m\u00f5istma. Selliste k\u00fcsimustega inimkeskne robootika tegelebki,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.<\/p>\n\n\n\n

\n

\u201eRoboteid n\u00e4hakse sageli kui inimt\u00f6\u00f6j\u00f5u asendajaid, aga k\u00f5ike automatiseerida ei saa. Isegi pehme saia l\u00f5ikamine v\u00f5ib robotile olla liiga keeruline.\u201c \u2013 Karl Kruusam\u00e4e.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Intelligentse robootika kaas\u00adprofes\u00adsor Sudath Rohan Munasinghe, kes alustas samuti t\u00e4navu t\u00f6\u00f6d Narva kol\u00adled\u017ei uurimisr\u00fchmas, t\u00e4iendab: \u201eMe teame, et tehastes teevad robotid \u00e4ra palju rasket t\u00f6\u00f6d. N\u00fc\u00fcd aga n\u00e4eme roboteid ka oma kodus: nad on v\u00e4iksed, armsad ja ohutud, nagu m\u00e4nguasjad, mida v\u00f5ib julgelt kat\u00adsuda. Kui tekib n\u00e4iteks inimesele otsas\u00f5idu oht, peatub ta otsekohe.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\"Pildil<\/a>
Viimastel aastatel on t\u00e4nu tehisaru arengule \u00fcha menukamaks saanud k\u00f5ikv\u00f5imalikud robotkaaslased. Illustratsioon: Frank Rietsch \/ Pixabay<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kodusele robotile saab lisada funktsioone, mis aitavad tal m\u00f5ista inimeste meeleolu ja sellele vastavalt nendega suhelda. \u201eKui robotkaaslane oskab eristada, kas olete v\u00e4sinud v\u00f5i krapsakas, \u00f5nnetu v\u00f5i r\u00f5\u00f5mus, reageerib ta kohaselt,\u201c kirjeldab Muna\u00adsinghe. Selleks peab robot olema v\u00f5imeline n\u00e4gema inimese n\u00e4gu ja m\u00f5istma sel peegelduvaid emotsioone. Selleks omakorda tuleb kasu\u00adtada n\u00e4gemistehnoloogiat, pildit\u00f6\u00f6tlust ja tehisaru. \u201eVastasel korral oleks see \u00fcsna rumal robot, kes teeks ainult rutiinset t\u00f6\u00f6d.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t

Intelligentse robootika kaasprofessor Sudath Rohan Munasinghe<\/strong> on elektrotehnika ning s\u00fcstee\u00admide juhtimise ja robootika ekspert.<\/p>\n

Sri Lankalt p\u00e4rit teadlane on \u00f5ppinud ja t\u00f6\u00f6tanud Jaapani ja L\u00f5una-Korea \u00fclikoolides ning t\u00e4iendanud end Stanfordi \u00dclikoolis. Tema Sri Lankal asutatud robootikalaboris uuritakse mehitamata \u00f5hus\u00f5idukeid ja veealust robootikat.<\/p>\n

Viimastel aastatel on Munasinghe t\u00f6\u00f6valdkond olnud p\u00f5hili\u00adselt elektroonika, robootika ja algo\u00adritmid. Ta on osalenud paljudes \u00fclikooli ja ettev\u00f5tete koost\u00f6\u00f6 projektides.<\/p>\n

\u201eMa olen justkui ristteel: saan aidata inimesi eri valdkondades \u2013 t\u00f6\u00f6stuses, biomeditsiinitehnoloogias, liikluskorralduses \u2013, kus \u00fclesanded on seotud signaalide, algo\u00adritmide, andmet\u00f6\u00f6tluse ja elektroonikaga,\u201c kirjeldab ta oma tegevusala.<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

T\u00e4nu tehisarule on robootika areng saanud sisse eriti suure hoo: see on avardanud robotite kasutusv\u00f5ima\u00adlusi ja suurendanud n\u00f5udlust spetsialistide j\u00e4rele, kes suudavad lisaks robotite juhtimisele neid v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada ja arendada. Narva uurimisr\u00fchm keskendub liitreaalsusele ja uusimatele tehisaru mudelitele, mis v\u00f5imaldavad inimesel robotiga lihtsamini suhelda, n\u00e4iteks h\u00e4\u00e4lk\u00e4skluste abil.<\/p>\n\n\n\n

Rohkem teadlikkust<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Roboteid n\u00e4hakse sageli kui inimt\u00f6\u00f6j\u00f5u asendajaid, eriti t\u00f6\u00f6stuses, aga k\u00f5iki \u00fclesandeid t\u00e4ielikult automatiseerida ei saa \u2013 osa neist on masinate jaoks liiga keerulised.<\/p>\n\n\n\n

See, mis tundub inimesele raske, v\u00f5ib masina jaoks olla lihtne, ja vastu\u00adpidi. \u201eT\u00fc\u00fcpiline inimene ei oska sadade tuhandete piires peast arvu\u00adtada, tavaline taskuarvuti aga k\u00fcll. Samas on pehmest saiast viilu l\u00f5ikamine inimesele enamasti lihtne, robotile aga v\u00e4ga keeruline, sest n\u00f5uab peent koordinatsiooni, paindlikkust ja konteksti m\u00f5istmist,\u201c toob Kruusam\u00e4e n\u00e4iteks.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks v\u00f5ib automatiseeri\u00admine osutuda majanduslikult ebaotstarbe\u00adkaks. \u201eEestis ei ole suurt t\u00f6\u00f6stust, meie v\u00e4ikesed ja keskmise suuru\u00adsega ettev\u00f5tted on harjunud v\u00e4hesemate kuludega. 30\u00a0000, 50\u00a0000 v\u00f5i 100\u00a0000 eurot maksev robot tundub p\u00e4ris suur investeering, eriti kui ei ole selget teadmist, kuidas sellest p\u00e4riselt kasu on. Investeerimisotsused j\u00e4\u00e4vad sageli raha ja teadmiste taha,\u201c t\u00f5deb Kruusam\u00e4e.<\/p>\n\n\n\n

Narva uurimisr\u00fchm teeb ettev\u00f5te\u00adtega aktiivselt koost\u00f6\u00f6d, et n\u00e4i\u00addata, kuidas tehisaru abil saab eri tootmis\u00adetappe automatiseerida ning t\u00f6\u00f6d turvalisemaks ja t\u00f5husamaks muuta. Kruusam\u00e4e on veendunud, et Ida-Viru\u00admaal kui ajaloolises t\u00f6\u00f6stuspiirkonnas avaldab teadlikkuse kasvatamine v\u00e4ga suurt m\u00f5ju, kui ettev\u00f5tted uusi tehnoloogilisi lahendusi kasutusele v\u00f5tavad.<\/p>\n\n\n\n

\u201eKui ettev\u00f5tjad ei n\u00e4e kohe roboti v\u00e4\u00e4rtust ega ole \u00f5ppinud seda kasutama, siis nad j\u00e4tavad selle investee\u00adringu t\u00f5en\u00e4oliselt tegemata,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n\n\n\n

Viies revolutsioon<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Arusaam, et inimeste ja masinate tugevad k\u00fcljed on erinevad, on tehno\u00adloogia arengu uue etapi, nn\u00a0viienda t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni alus. Kruusam\u00e4e s\u00f5nul ei seisne selle peamine idee mitte inimese asendamises, vaid inimese ja roboti koost\u00f6\u00f6s, kus kumbki kasutab oma eeliseid: inimene paindlikkust, loovust ja kohanemisv\u00f5imet, robot aga t\u00e4psust, vastupidavust ja t\u00f6\u00f6kiirust.<\/p>\n\n\n\n

Munasinghe t\u00f5deb, et maailm lii\u00adgub praegu \u00fchest t\u00f6\u00f6stusrevolut\u00adsioonist teise. \u201eSelle muutusega pea\u00ad\u00advad kaasas k\u00e4ima k\u00f5ik tehno\u00ad\u00ad\u00ad\u00adloogia\u00aduurijad.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Viies t\u00f6\u00f6stusrevolutsioon on varasemate loogiline j\u00e4rg. Oleme l\u00e4binud aurumasinate ajastu, konveiermehha\u00adnismide ja robotite kasutusele\u00ad\u00adv\u00f5t\u00admise. Neljas t\u00f6\u00f6stusrevolutsioon, milleni j\u00f5udsime alles 2010.\u00a0aastal, t\u00e4hendas \u00fcldistatult automatiseerimist. N\u00fc\u00fcd teeme j\u00e4rgmise sammu inimkeskse robootika juurde.<\/p>\n\n\n\n

\n

\u201eMaailm lii\u00adgub praegu \u00fchest t\u00f6\u00f6stusrevolut\u00adsioonist teise. Selle muutusega pea\u00ad\u00advad kaasas k\u00e4ima k\u00f5ik tehno\u00ad\u00ad\u00ad\u00adloogia\u00aduurijad.\u201c \u2013 Sudath Rohan Munasinghe.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\u201eVeel 1970\u201380-ndatel usuti, et me suudame k\u00f5ik t\u00f6\u00f6d automatiseerida, masin teeb need \u00e4ra ja inimene v\u00f5ib rahulikult minna kohvi jooma. Aastal 2025 ei ole see aga endiselt nii. Paratamatult j\u00e4\u00e4b alles hulk \u00fcles\u00adandeid, millega masinad h\u00e4sti hakkama ei saa v\u00f5i mille automatiseerimine on liiga kallis. Seega j\u00e4tkub v\u00e4hemalt m\u00f5nda aega inimese ja roboti koost\u00f6\u00f6 ja sellest, et inimene kaob tehasest \u00e4ra, enam ei r\u00e4\u00e4gita,\u201c m\u00e4rgib Kruusam\u00e4e.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas see koost\u00f6\u00f6 tulevikus t\u00e4pselt v\u00e4lja n\u00e4eb, on palju keerulisem k\u00fcsimus. Tehnoloogia muutub inimeste jaoks j\u00e4rjest lihtsamaks ja seega tehnoloogia kasutamisega seotud oskuste vajadus kahaneb. Omal ajal oli ka tootmisroboti kasutuselev\u00f5tmiseks ja juhtimiseks vaja k\u00f5rgelt haritud t\u00f6\u00f6j\u00f5udu, praegu tihtipeale enam mitte, ja t\u00e4nu tehisarule l\u00e4heb see veel lihtsamaks.<\/p>\n\n\n\n

\u201eSuure t\u00f5en\u00e4osusega teeme tulevikus oma t\u00f6\u00f6d v\u00e4ga nutikate tehnoloogiliste abilistega, aga seni, kuni inimene oskab m\u00f5elda ja \u00f5ppida, j\u00e4\u00e4b talle oma roll alles, ehkki see on pidevas muutumises,\u201c v\u00f5tab Kruusam\u00e4e kokku.<\/p>\n\n\n\n

Suured plaanid<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Narva kolled\u017ei robootika ja andmeteaduse rakenduste magistri\u00f5pe on praktiline ning \u00f5ppej\u00f5udude ja teadlaste kollektiiv rahvusvaheline. K\u00f5rgharitud tehnoloogiaspetsialiste ei ole Eestis piisavalt, aga v\u00e4lis\u00f5ppej\u00f5ud \u2013 ja ka v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilased \u2013 tulevad Eestisse paljuski t\u00e4nu digiriigi kuvan\u00addile. Ka Munasinghe tunnustab, et Eesti on uue tehnoloogia ja robootika suhtes avatud. \u201eSiin on suur potentsiaal viiendat t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni ellu viia, ja see on \u00fcks p\u00f5hjustest, miks ma siin olen.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Ta n\u00e4eb vaimusilmas Narvas tipptasemel varustusega robootikakeskust, kus tehakse teadust\u00f6\u00f6d, s\u00f5lmitakse sidemeid t\u00f6\u00f6stus- jm ettev\u00f5tetega ning viiakse robootika \u00f5ppekava paari aastaga k\u00f5rgele tasemele. Juba on valmimas suurep\u00e4rase sisustusega robootikalabor, kevadel liituvad uurimisr\u00fchmaga veel mitu tippteadlasest \u00f5ppej\u00f5udu.<\/p>\n\n\n\n

Magistri\u00f5ppest suuremaks ees\u00adm\u00e4rgiks nimetab Munasinghe doktorantuuri, kus s\u00fcnnivad t\u00f5elised avastused, teadussaavutused ja l\u00f5puks v\u00f5ib-olla ka tooted ja teenused. \u201eOlen veendunud, et \u00fclikool peab ettev\u00f5tetega koost\u00f6\u00f6d tegema, et meie arendatavast tehnoloogiast oleks p\u00e4riselt kasu.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\"Pildil<\/a>
Narva kolled\u017ei uuenduslikus magistri\u00f5ppekavas keskendutakse praktilistele oskustele robootikas\u00fcsteemide, masin\u00f5ppe ja andmeanal\u00fc\u00fcsi vallas. Paremal professor Karl Kruusam\u00e4e. Foto: Silver Gutmann<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\n\n\n\n

\u00d5iglane \u00fcleminek Ida-Virumaal<\/h2>\n\n\n\n

2020. aastal loodud \u00f5iglase \u00fclemineku fondi eesm\u00e4rk on toetada majandust, t\u00f6\u00f6h\u00f5ivet, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad seoses Euroopa Liidu energia- ja kliimaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmisega ees olulised sotsiaal-majanduslikud muudatused.<\/p>\n\n\n\n

Eestis on t\u00e4helepanu keskmes Ida-Virumaa, kus p\u00f5lev\u00adkivit\u00f6\u00f6stus on aastak\u00fcmneid olnud peamine t\u00f6\u00f6h\u00f5iveallikas. Selleks, et \u00fcleminek keskkonnahoidlikumale majandusele oleks \u00f5iglane, on vaja luua uusi t\u00f6\u00f6kohti, investeerida haridusse ja pakkuda toetust kohalikele elanikele.<\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikooli Narva kolled\u017eis tugevdatakse t\u00e4nu \u00f5ig\u00adlase \u00fclemineku fondile robootika, andmeteaduse ja tehis\u00adaru alast p\u00e4devust: arendatakse nendega seotud teadus\u00adsuundi ja pakutakse \u00f5pet. Robootika kaasprofessori Karl Kruusam\u00e4e s\u00f5nul on magistri\u00f5ppekava \u201eRobootika ja andme\u00adteaduse rakendused\u201c alusel oodatud \u00f5ppima eri taustaga inimesed. Teadmisi saab omandada nii robootika ja andmeteaduse kui ka tehisaru valdkonnas.<\/p>\n\n\n\n

Muu hulgas aitab kolled\u017e kohalikel ettev\u00f5tetel juuru\u00adtada uut nutikat tehnoloogiat.<\/p>\n\n\n\n

\u201eSee, et noored lahkuvad kodu\u00adkohast ja vanad ei v\u00f5ta uut tehnoloogiat omaks, ei kehti mitte ainult Ida-Virumaa, vaid ka muu Eesti ja \u00fcldse kogu maailma kohta. Kusagil on alati ahvatlevamad v\u00f5imalused. See on \u00fchelt poolt paratamatu, aga kui loome siin paremad tingimused, siis m\u00f5tleb \u00fcha rohkem inimesi, et v\u00f5ib-olla tasub elada ja t\u00f6\u00f6tada ka selles v\u00e4ikeses riigis, v\u00e4ikeses Kirde-Eesti piirkonnas,\u201c arvab Kruusam\u00e4e.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sel \u00f5ppeaastal asus Tartu \u00dclikooli Narva kolled\u017eis esimene kursus \u00f5ppima robootika ja andmeteaduse rakendusviise. Eestvedajad n\u00e4evad selles valdkonnas suurt tulevikku. S\u00fcgisel alustas Narva kolled\u017eis t\u00f6\u00f6d ka uurimisr\u00fchm, mis tegeleb inimkeskse robootikaga. Uurimis\u00adr\u00fchma juht, robootika kaasprofessor Karl Kruusam\u00e4e selgitab, et lihtsustatult …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1545,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3,15],"tags":[],"class_list":["post-1507","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-aktuaalne-aktuaalne"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1507","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1507"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1507\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1625,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1507\/revisions\/1625"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1545"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1507"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1507"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1507"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}