{"id":1501,"date":"2025-11-14T01:15:00","date_gmt":"2025-11-13T23:15:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1501"},"modified":"2025-11-13T14:50:36","modified_gmt":"2025-11-13T12:50:36","slug":"rektor-voimu-ja-vaimu-vahel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/rektor-voimu-ja-vaimu-vahel\/","title":{"rendered":"Rektor v\u00f5imu ja vaimu vahel"},"content":{"rendered":"<p><strong>Vastuolulisel ajal, aastatel 1938\u20131940, pidas Tartu \u00dclikooli rektori ametit Hugo Kaho, kes oma rahuliku olekuga suutis tagada \u00fclikooli j\u00e4rjepideva arengu ka autoritaarse riigiv\u00f5imu taustal. 15. novembril on Hugo Kaho 140.\u00a0s\u00fcnniaastap\u00e4ev.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Korduvalt, aga paraku edutult dekaaniks kandideerinud Hugo Kaho t\u00e4htsus teadusadministraatorina kasvas 1930-ndate teisel poolel. See oli aeg, mil Tartu \u00dclikool sattus v\u00f5imu ja vaimu vastuolude keskpunkti.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00fcsimus \u00fclikooli suuremast allutamisest \u201e\u00fchiskonna huvidele\u201c kerkis aeg-ajalt ikka esile, vaikival ajastul t\u00f5usid esiplaani\u00adle juba konkreetsemad riigi huvid. Piirati \u00fclikooli majanduslikku autonoomiat, seej\u00e4rel asuti allutama \u00fcli\u00f5pilasorganisatsioone. Tartut ahistas konkureeriva tehnikainsti\u00adtuudi asutamine Tallinna 1936.\u00a0aastal.<\/p>\n\n\n\n<p>1937.\u00a0aastal vastu v\u00f5etud uue \u00fclikoolide seaduse kohaselt nimetas rektori (ja teised juhtivad akadeemilised isikud) ametisse haridusminister, mitte enam \u00fclikooli valimiskogu. Esimeseks sellisel moel ametisse kinnitatud rektoriks saigi Hugo Kaho. T\u00f6\u00f6d alustas ta 1938.\u00a0aasta 1.\u00a0jaanuaril.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image alignright size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1508\" height=\"1920\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-Hugo-Kaho-Erich-Lepsi-olimaal-1943-TU-ajaloomuuseum-1508x1920.jpeg\" alt=\"Maal Hugo Kahost\" class=\"wp-image-1548\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-Hugo-Kaho-Erich-Lepsi-olimaal-1943-TU-ajaloomuuseum-1508x1920.jpeg 1508w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-Hugo-Kaho-Erich-Lepsi-olimaal-1943-TU-ajaloomuuseum-804x1024.jpeg 804w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-Hugo-Kaho-Erich-Lepsi-olimaal-1943-TU-ajaloomuuseum-236x300.jpeg 236w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-Hugo-Kaho-Erich-Lepsi-olimaal-1943-TU-ajaloomuuseum-768x978.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-Hugo-Kaho-Erich-Lepsi-olimaal-1943-TU-ajaloomuuseum-1206x1536.jpeg 1206w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-Hugo-Kaho-Erich-Lepsi-olimaal-1943-TU-ajaloomuuseum.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1508px) 100vw, 1508px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Professor Hugo Kaho portree. Erich Leps, 1943.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Rahulik teadlane<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kaho rektoriks nimetamise tagamaad on ebaselged; ilmselt oli oma osa tema rakenduslikul teadust\u00f6\u00f6l, mida auto\u00adri\u00ad\u00adtaarne v\u00f5im hindas. Kaho tege\u00ad\u00adles taimeraku elusainega, mida toona tunti protoplasma nime all\u00a0\u2013 ta uuris soolade k\u00e4itumist selles kolloidlahu\u00adses. Praktikas t\u00e4hendas see aru\u00adsaamist toitainete, aga ka m\u00fcrkide tungi\u00admisest taimerakku.<\/p>\n\n\n\n<p>Kaho n\u00e4itas v\u00e4idetavalt esimesena, et kuigi taimeraku protoplasma on keeruline kolloidide segu, nn\u00a0biokolloid, kehtivad selle suhtes peaaegu k\u00f5ik kolloidkeemia seadused. Niiviisi sai taimede ainevahetuse taandada kolloidkeemi\u00adliste protsesside m\u00f5istmisele. 1930. aastatel asus Kaho tegutsema ka viroloogia vallas, keskendudes kartulihaigustele.<\/p>\n\n\n\n<p>Rektoriks nimetamisel tuli kasuks seegi, et Kaho ei olnud seotud Tartu opositsioonilise, Jaan T\u00f5nissoni ja E\u00dcS-iga seostatava ringkonnaga. (Juba Riias \u00f5ppides oli Kaho liitunud korp! Vironiaga.) V\u00f5ib-olla eeldati tema puhul ka v\u00e4heseid isiklikke ambitsioone.<\/p>\n\n\n\n<p>Kaho \u00fclesanne oli riikliku teadus\u00adpoliitika elluviimine \u00fclikoolis. See t\u00f5i kaasa pingeid, \u00fcli\u00f5pilasseltsid olid teine\u00adkord rektori suhtes k\u00fcllaltki \u00f5elad. Samal ajal tegi Kaho meeskond t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n<p>Teadust\u00f6\u00f6 ja personalivalik muutu\u00adsid t\u00f5husamaks ning soodne majandus\u00adseis, aga ka \u00fclikooli enda majandustegevuse korrastamine t\u00f5i kaasa \u00fclikooli materiaalse baasi tugevne\u00admise. Nii osales Kaho nurga\u00adkivi panemisel praegugi olulistele \u00f5ppehoone\u00adtele, sh\u00a0Philosophicumile. Tagant\u00adj\u00e4rele on Kahot kiidetud selle eest, et olukorras, mida asjaosalised ei saanud muuta, oli ta rektoriametis oma rahulikkusega toeks, et \u00fcleminek uuele \u00fclikooliseadusele l\u00e4heks sujuvalt.<\/p>\n\n\n\n<p>1940.\u00a0aastal, n\u00f5ukogude v\u00f5imu tulles, sunniti ta ametist lahkuma. Kahot ei represseeritud, ta j\u00e4tkas t\u00f6\u00f6d professorina. Saksa okupatsiooniv\u00f5imud teda ametisse ei ennistanud, kuigi ta seda taotles. Rektori kohuset\u00e4itjaks m\u00e4\u00e4rati hoopis Kaho k\u00f5rval pro\u00adrektoriametis olnud Edgar Kant. Ilmselt eelistati segastel aegadel n\u00e4ha \u00fclikooli eesotsas tuntud rahvuslast.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>T\u00f6\u00f6 ja pesionip\u00f5li paguluses<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>1944.\u00a0aasta suvel lahkus Hugo Kaho perega Saksamaale. S\u00f5ja j\u00e4rel oli ta eesti pagulaste g\u00fcmnaasiumis G\u00f6ttingenis ametis ladina keele, keemia ja loodus\u00adloo \u00f5petajana. Kui 1946.\u00a0aastal kutsuti Briti okupatsioonitsoonis Pinne\u00adbergis ellu Balti \u00dclikool, asus Kaho t\u00f6\u00f6le botaanikakateedri juhatajana, hiljem ka matemaatika-loodus\u00adteadus\u00adkonna dekaanina.<\/p>\n\n\n\n<p>Balti \u00dcli\u00adkooli aja\u00adlugu j\u00e4i paraku l\u00fchikeseks\u00a0\u2013 see l\u00f5petas tege\u00advuse 1949.\u00a0aastal. Algas Kaho pensionip\u00f5li Saksamaal, kuid kohalike fondide toel \u00f5nnestus tal j\u00e4tkata ka teadust\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n<p>Paguluses sai v\u00e4rske hoo sisse ka \u00fcks Hugo Kaho elup\u00f5listest harras\u00ad\u00adtustest\u00a0\u2013 muusikalooming. Aja\u00adpikku laabus elu olmeline pool, pagulaslaagrist koliti korterisse Hamburgis. J\u00e4lle sai lubada suvepuhkust mere \u00e4\u00e4res. Oma saatust jagas Hugo Kaho abikaasaga, kellega oli abiellunud juba Moskvas. Poja matsid nad 1944.\u00a0aastal Saksamaale.<\/p>\n\n\n\n<p>Hugo Kaho suri 17. septembril 1964, tema p\u00f5rm kremeeriti ja maeti Hamburgis peot\u00e4iele Eestist kaasa toodud mullale.<\/p>\n\n\n\n<p>1990.\u00a0aastatel saabusid Prantsusmaalt Tartu \u00dclikooli muuseumisse kaustad Hugo Kaho doku\u00admentide ja kirjavahetusega. Neis on vihjeid, et paguluses tegeles Kaho m\u00e4les\u00adtuste j\u00e4\u00e4dvustamisega. Osa neist on avaldatud, osa aga ootab alles \u00fclesleidmist. See oleks vajalik, sest oli ju Hugo Kaho meie \u00fclikooli- ja teadusloos oluline isik, kes aitas kaasa sellele, et \u00fcli\u00adkooli areng oli ka autoritaarsuse perioodil j\u00e4rjepidev ja tulevikku loov.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">P\u00e4rnust ringiga Tartusse<\/h2>\n\n\n\n<p>Richard Hugo Kaho s\u00fcndis 15.\u00a0novembril 1885 P\u00e4rnus. Ta l\u00f5petas 21-aasta\u00adselt P\u00e4rnu g\u00fcmnaasiumi ja j\u00e4tkas haridus\u00adteed Riia pol\u00fctehnikumis. 1909.\u00a0aastal siirdus Kaho Kaasani \u00fclikooli, vahetades Riias alustatud keemia\u00f5pingud loodusteaduste vastu.<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5petamist 1913.\u00a0aastal oli Kaho Moskvas g\u00fcmnaasiumi\u00f5petaja ning peatselt ka assistent sealses k\u00f5rgemas meditsiinikoolis, kus ta j\u00e4tkas Kaasanis alustatud uurimist\u00f6\u00f6d taime\u00adf\u00fcsioloogia alal. 1920.\u00a0aastal opteerus Kaho koos perega Eestisse. Noore riigi \u00fclikool vajas h\u00e4dasti erialaspetsialiste ning Kahol v\u00f5imaldati end Saksamaal t\u00e4iendada, enne kui m\u00e4\u00e4rati taimef\u00fcsioloogia laboratoo\u00adriumi juhatajaks.<\/p>\n\n\n\n<p>Hugo Kaho karj\u00e4\u00e4r oli kiire. Ta kaitses 1923.\u00a0aastal doktorikraadi, valiti samal aastal dotsendiks ning m\u00e4\u00e4rati botaanika instituudi ja botaanikaaia juhatajaks. Erakorraliseks professoriks valiti Kaho 1924.\u00a0aastal, j\u00e4rgmisel aastal sai temast juba korraline taimef\u00fcsioloogia professor.<\/p>\n\n\n\n<p>Hugo Kaho koolitas \u00fclikoolis loodus\u00adteaduste \u00f5petajaid, teda on meenutatud ka kui olulist isikut eestikeelse botaanilise terminivara v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel. Ta juhatas Eesti Looduseuurijate Seltsi botaanikasektsiooni ja oli aastatel 1936\u20131939 ka seltsi esimees. 1938.\u00a0aastal m\u00e4\u00e4rati Kaho \u00e4sja t\u00f6\u00f6d alustanud Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Seal juhtis ta loodusteaduste sekt\u00adsiooni ja \u00fclikooli \u00f5pperaamatute komisjoni.<\/p>\n\n\n\n<p>Hugo Kaho oli \u00fcks v\u00e4hestest toona rahvusvahelist tunnustust leidnud eesti loodusteadlastest. Tema Tartus rajatud koolkond paraku h\u00e4\u00e4bus s\u00f5ja j\u00e4rel\u00a0\u2013 p\u00f5hjuseks kolleegide surm, aga ka l\u00f5ssen\u00adkismi pealetung.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Vastuolulisel ajal, aastatel 1938\u20131940, pidas Tartu \u00dclikooli rektori ametit Hugo Kaho, kes oma rahuliku olekuga suutis tagada \u00fclikooli j\u00e4rjepideva arengu ka autoritaarse riigiv\u00f5imu taustal. 15. novembril on Hugo Kaho 140.\u00a0s\u00fcnniaastap\u00e4ev. Korduvalt, aga paraku edutult dekaaniks kandideerinud Hugo Kaho t\u00e4htsus teadusadministraatorina &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1549,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[60,7],"tags":[],"class_list":["post-1501","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-alma-mater","category-varia"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1501","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1501"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1501\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1665,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1501\/revisions\/1665"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1549"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1501"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1501"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1501"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}