{"id":1496,"date":"2025-11-14T01:14:00","date_gmt":"2025-11-13T23:14:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1496"},"modified":"2026-02-13T01:48:47","modified_gmt":"2026-02-12T23:48:47","slug":"eesti-majandus-takerdub-ettevotete-ambitsioonituse-loksu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/eesti-majandus-takerdub-ettevotete-ambitsioonituse-loksu\/","title":{"rendered":"Eesti majandus takerdub ettev\u00f5tete ambitsioonituse l\u00f5ksu"},"content":{"rendered":"

K\u00f5ikjal otsitakse nutikamaid lahendusi, mis muudaksid t\u00f6\u00f6 tegemise kiiremaks, lihtsamaks ja odavamaks ehk suurendaks tootlikkust, mis aitaks muutuvas maailmas konkurentsis p\u00fcsida. Teadlastelt ja teistelt ekspertidelt oodatakse innovaatilisi ideid, sageli on uuendus\u00adtesse sisse kirjutatud tehisaru kasutamine.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eEesti ettev\u00f5tete suurim mure on, et oleme nii v\u00e4ikesed,\u201c \u00fctleb juhtimise professor Maaja Vadi. Vajame suuremat tootlikkust, sest v\u00e4hese tootlikkusega me oma v\u00e4ikest riiki \u00fcleval pidada ei jaksa. Kuidas murda v\u00e4lja kohaliku m\u00f5tlemise l\u00f5ksust ja olla ambitsioonikam? Kas innovatsioon t\u00e4hendab ainult tehnilisi uuendusi?<\/p>\n\n\n\n

Universitas Tartuensis arutles Maaja Vadiga organisatsiooniliste ja tehnoloogiliste uuenduste vajalik\u00adkuse \u00fcle ning uuris, mida t\u00e4hendab tark katkestamine.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4navu jaanuaris p\u00e4lvisite koos rakendusliku majandusteaduse professori Priit Vahteriga artikliseeria \u201eS\u00fcnergia ja \u00f5ppimisefektid innovatsiooniprotsessis\u201c eest Mihhail Bron\u0161teini preemia. Teie uuringu p\u00f5hik\u00fcsimus seisnes selles, kas tehnoloogiline innovatsioon on organisatsioonilistest uuendustest t\u00e4htsam. Ehk selgitaksite pisut l\u00e4hemalt?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Juhid ja avalikkus m\u00f5tlevad sageli innovatsioonist kui m\u00f5nest tehnilisest saavutusest. \u00dchiskonnas aetakse loovus ja innovatsioon segamini. Innovatsioon on midagi sellist, mida saab ellu viia, et muuta midagi paremaks. Kui me l\u00e4heme ettev\u00f5tjate k\u00e4est uurima, millist innovatsiooni nad teevad, siis vastavad nad tihti: oh, meil ei ole siin midagi. Selline t\u00f5demus v\u00f5ib olla hukutav, kuna organisatsioon j\u00e4tab tihti teadmatult oma arenguks ressursid kasutamata. Vahel on see enese alahindamise tulemus.<\/p>\n\n\n\n

\u00dches Bron\u0161teini preemia toonud artiklitest oli kirjas, et sa saad 24%\u00a0suurema tootlikkuse, kui rakendad kaht innovatsioonit\u00fc\u00fcpi kor\u00adraga; teisis\u00f5nu, kui lisad tehnoloogilisele innovatsioonile organisatsiooni\u00adlise innovatsiooni. Uuring n\u00e4itas, et kui rakendada ainult tehnoloogilist uuendust, siis oli v\u00f5it maksimaalselt 16%.<\/p>\n\n\n\n

Innovatsiooni t\u00fcvi tuleb ikka tehnoloogilistest uuendustest\u00a0\u2013 see ilmnes ka meie uuringus. Meil aga \u00f5nnestus n\u00e4idata, et tehnilisele innovatsioonile tuleb lagi ette ning tarvis on administratiivseid uuendusi.<\/p>\n\n\n\n

Artikliseerias oli ka m\u00f5te, et \u00e4\u00e4rmiselt oluline on \u00e4ra l\u00f5petada eba\u00ad\u00f5nnes\u00adtumisele m\u00e4\u00e4ratud projektid. Kuidas neid ette \u00e4ra tunda?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Selle uurimuse autor on mu kolleeg Priit Vahter. Artikli parim termin ongi tark katkestamine<\/em>. Selle fenomen seisneb \u00f5ppimise m\u00f5jus. Kui sa \u00f5igel ajal katkestad ja sellest p\u00f5hjalikult \u00f5pid, siis saavutad j\u00e4rgmisel korral palju rohkem.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5ime esile, et kui eba\u00ad\u00f5nnestuva projektiga minnakse l\u00f5puni v\u00e4lja, siis ettev\u00f5tte sooritus ei parane. Sageli j\u00e4rgneb vastastikune s\u00fc\u00fcdista\u00admine, probleemide otsi\u00admine ja \u00f5ppimiseks enam ruumi ei j\u00e4\u00e4. Strateegiline k\u00fcsimus on, kuidas \u00f5ige hetk \u00e4ra tunda. Vaja on kontseptuaalset m\u00f5tlemist, kus me suudame tuvastada tunnused, mis peaksid sundima ettevaatlikkusele. Siin saaks \u00fclikool end h\u00e4sti m\u00fc\u00fca, \u00f6eldes, et meie teame\u00a0\u2013 just kontseptu\u00adaal\u00adset ja kriitilist m\u00f5tlemist \u00fclikoolis \u00f5ppima peakski.<\/p>\n\n\n\n

\n

Kui sa \u00f5igel ajal katkestad ja sellest p\u00f5hjalikult \u00f5pid, siis saavutad j\u00e4rgmisel korral palju rohkem.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Tihti ei j\u00e4eta protsesse pooleli p\u00f5hjendusega, et oleme juba nii palju raha kulutanud, teeme l\u00f5puni. Seda nimetatakse p\u00f6\u00f6rdumatuks kuluks. Priit Vahter koos kolleegidega \u00dchend\u00adkuningriigist n\u00e4itas, et saame p\u00f6\u00f6rdumatuid kulusid v\u00e4ltida, kui suudame kindlaks m\u00e4\u00e4rata potentsiaalse eba\u00f5nnestumise hindamise kriteeriumid ning tunneme \u00e4ra ohum\u00e4rgid. Sellisel moel, kuidas Priit ja tema kolleegid tarka katkestamist kirjeldasid, ei ole seda varem maailmas tehtud. Artiklid avaldati v\u00e4ga k\u00f5rgetase\u00admelistes ajakirjades ja seet\u00f5ttu said need esitatud ka preemiale.<\/p>\n\n\n\n

\"Pildil<\/a>
Maaja Vadi ja Priit Vahter on oma artiklites uudsel moel kirjeldanud, mis m\u00f5jutab uuendustegevust. Foto: Jassu Hertsmann<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Elus n\u00e4eme ka olukordi, kus ette\u00adv\u00f5tte omanik ei ole uuendustest huvitatud. Meenutagem n\u00e4iteks Delta majast sadakond meetrit eemal asunud \u00dcmarlaua baari, kus klientidele pakuti aastak\u00fcmneid sardelli ja hapukapsast ning k\u00f5ik olid rahul.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

T\u00f5si. M\u00f5nikord seisneb innovatsioon ka kohal p\u00fcsimises. On kriitiline otsus, kas tootlikkuse kasvuks on vaja innovatsiooni v\u00f5i mitte. Klientide rahulolu \u00e4rimudeliga on \u00fcks edu v\u00f5ti. Ka traditsioonilistes ettev\u00f5tmistes leiab tegelikult palju uuendusi. Uuendus v\u00f5is seisneda n\u00e4iteks hanke\u00adkanalite muutumises, kuigi klientidele pakuti samu tooteid. \u00dchiskond j\u00e4tkab oma arengut ja paratamatult tuleb kui mitte uuendada, siis v\u00e4hemasti kohaneda.<\/p>\n\n\n\n

Ettev\u00f5tjad seisavad sageli k\u00fcsimuse ees: kui investeerida tootearen\u00addusse, siis kas turg ikka on valmis toodangut ostma? On kartus, et innovatsioon ei tasu \u00e4ra.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Meie ettev\u00f5tete suurim mure on, et oleme nii v\u00e4ikesed. Kui suudame maailmas midagi suurt v\u00e4lja v\u00f5luda, edu saavutada, on see ime. Miks me vajame suurt tootlikkust? Kui teeme v\u00e4hese tootlikkusega t\u00f6\u00f6d, siis me nii v\u00e4ikest riiki \u00fcleval pidada ei jaksa.<\/p>\n\n\n\n

Innovatsioonist r\u00e4\u00e4kides on raske minna m\u00f6\u00f6da tehisarust, mille kohta olete viimasel ajal samuti uurin\u00adguid teinud. Augustikuises Sirbi artiklis<\/strong>1<\/a><\/sup> k\u00e4sitlesite n\u00e4iteks tehis\u00adaru loodud tekstide m\u00f5istmist.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Selles artiklis kirjeldasime t\u00f5esti ootamatuid tulemusi. Vaatlesime, mil m\u00e4\u00e4ral m\u00f5jutab antropomorfiseerimine\u00a0\u2013 inimlikustamine\u00a0\u2013 tehis\u00adaruga koostatud s\u00f5numi m\u00f5istmist ehk kas inimene vajab tunnetust, et mingi materjal on koostatud just tema jaoks inimlikus v\u00f5tmes. USA-s tehtud uuringu p\u00f5hjal peame m\u00f5tlema, kas inimlikusta\u00admine on vajalik, sest kui mingi materjal luuakse tehisaruga, siis on s\u00f5nade arv kaks korda suurem kui inimese loomingu puhul. Algoritm produtseerib valimatult ja palju.<\/p>\n\n\n\n

\n

Tehisaruga liigume v\u00e4ga kitsal teel, kus \u00fchel pool on \u00fclim optimism ja teisel pool h\u00e4daorg. K\u00fcsimus on, kes sellest olukorrast rohkem v\u00f5idab.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Siia k\u00f5rvale peame tooma tead\u00admise, et tehisaru rakendamisel on igal s\u00f5nal energeetiline hind. Arvutuse j\u00e4rgi on saja s\u00f5na hind \u00fcks pudel vett\u00a0\u2013 elektritootmise ja serveri jahutamise vett.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hjus, miks tehisaru s\u00f5nakasutust tuleb piirata, pole aga \u00fcksnes energeetiline, vaid ka inimlik. Me ei suuda end enam l\u00e4bi pusida k\u00f5igest sellest, mida tehisaru toodab. Meie \u00fcli\u00f5pilane Robert Israel tegi eksperimentaalse uurimuse, kus ta laskis \u00fchel grupil hinnata 20%\u00a0pikemat inimlike tunnustega rikastatud teksti ja teisel grupil neutraalset teksti. Tuleb v\u00e4lja, et inimlikumate s\u00f5nade juurdepanemine ei andnud lisav\u00e4\u00e4rtust. Korraldame sarnase uuringu ka v\u00e4\u00e4rikate \u00fclikoolis, et tuvastada, kas tehisaru tekstide m\u00f5istmisel esineb ealisi ise\u00e4rasusi.<\/p>\n\n\n\n

Minu kogemus on, et tehis\u00adaru ajab sageli jama. Inimene peab olema piisavalt tark, et seda kasutada.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00f5igi statisti\u00adliste and\u00admete j\u00e4rgi t\u00f5statub k\u00f5ige olulise\u00admana tehisaru usaldamise k\u00fcsimus. S\u00f5ltub, kellena v\u00f5i millena me tehisaru k\u00e4sitleme. Kas me v\u00f5tame teda kui assistenti, kellelt k\u00fcsime k\u00fcsimusi, v\u00f5i v\u00f5tame teda kui t\u00e4ie\u00f5iguslikku uurimisgrupi liiget. Tema roll j\u00e4\u00e4b tihti defineerimata ja seet\u00f5ttu oleme tulemuste \u00fcle m\u00f5ni\u00adkord \u00fcllatunud. Olen puutunud kokku olukorraga, et tehisaru \u00fcleusaldatakse.<\/p>\n\n\n\n

Minu enda kogemus on, et igas tehisaru genereeritud l\u00f5igus on \u00fcks viga. Sa pead suutma seda kontrollida ja vigadest algoritmile teada andma, sest vastasel juhul s\u00fcsteem paljundab sama viga l\u00f5putult.<\/p>\n\n\n\n

Teadlased ja anal\u00fc\u00fctikud on muutunud \u00fcha ettevaatlikumaks, sest ehkki tehisaru aitab andmeanal\u00fc\u00fcsi kiirendada, v\u00f5ib ta hiljem toorandmeid jagada k\u00f5igi kasutajatega.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eks me liigumegi v\u00e4ga kitsal teel, kus \u00fchel pool on \u00fclim optimism ja teisel pool h\u00e4daorg. K\u00fcsimus on, kes sellest olukorrast rohkem v\u00f5idab. Uurimused n\u00e4itavad, et lihtsamates rollides ja v\u00e4hese kompetentsiga inimesed v\u00f5idavad tehistaibust v\u00e4ga palju. Keerukates ametites v\u00f5idavad ainult parema kompetentsiga inimesed. Seet\u00f5ttu tuleb k\u00f5igi t\u00f6\u00f6kohtade puhul hinnata, millised on tehisaru rakendamise v\u00f5idud.<\/p>\n\n\n\n

Kui alguses kardeti, et tehis\u00adaru v\u00f5tab meie k\u00f5igi t\u00f6\u00f6kohad \u00e4ra, siis praeguseks on selge, et ta muudab meie t\u00f6\u00f6 teistsuguseks. Ta on \u00fcks meie t\u00f6\u00f6riistadest.<\/p>\n\n\n\n

Tulles tagasi ettev\u00f5tete uuenda\u00admise juurde, siis meie uurimis\u00adk\u00fcsimus on, kuidas aidata v\u00e4ikse\u00admaid ettev\u00f5tteid, et nad saaksid tehisarust rohkem kasu. Majandus- ja Kommunikatsiooni\u00administeerium rahastab kahe aasta pikkust projekti, mille eesm\u00e4rk on saada \u00fclevaade digitaliseerimisest ja juhti\u00admisv\u00f5imekuse arengust Eesti ette\u00adv\u00f5tetes. \u00dche tee\u00admana uurime tehis\u00adaru rakendamise barj\u00e4\u00e4re v\u00e4ikestes ja keskmise suurusega ettev\u00f5tetes\u00a0\u2013 kuidas suudaksime neid barj\u00e4\u00e4re \u00fcletada. Suurtes ja eriti v\u00e4lisosalusega ettev\u00f5tetes on tehisaru kasutamine juba DNA-sse sisse kirjutatud. Vastasel juhul nad ei p\u00fcsiks konkurentsis.<\/p>\n\n\n\n

Ettev\u00f5te v\u00f5ib ju tahta kasvada, aga mida teha siis, kui turg on piiratud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Turu arendamine on samamoodi \u00fcks organisatsioonilise innovatsiooni liikidest. Mul on kodanikuna olnud kahju m\u00f5nest Eesti hiilgavast \u00e4ri\u00adideest, millest aasta-paariga on toss v\u00e4ljas. \u201eAjujahi\u201c pikaajalise praktika uurimisel n\u00e4eb selliseid n\u00e4iteid p\u00e4ris palju. Ei suudeta oma ideid ellu viia. Tihti puudub distsipliin ja j\u00e4rjekindlus. Nagu kolleeg Urmas Varblane \u00fctleb: oleme muutunud laisaks enne, kui me rikkaks saime.<\/p>\n\n\n\n

\n

Oleme liiga tihti rahul sellega, mis meil on. Kriitiline mass ambitsioonitust on ohtlik juba riigile tervikuna\u00a0\u2013 ei teki tootlikkust ega innovatsiooni.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Oleme \u00fcsna unikaalne riik, kus tehakse iga viie aasta tagant oma juhtimisuuringut. Ka n\u00fc\u00fcd kuulutati see uuring v\u00e4lja ja meie uurimisr\u00fchmal \u00f5nnestus riigihange v\u00f5ita. Eelmisest korrast j\u00e4i k\u00f5ige k\u00f5nekamalt k\u00f5lama lokaalsuse l\u00f5ksu probleem. Eesti ettev\u00f5tted m\u00f5tlevad tihti vaid 10\u201320\u00a0kilo\u00admeetri raadiuses. Sellest l\u00f5ksust peaks v\u00e4lja murdma.<\/p>\n\n\n\n

Teine l\u00f5ks on ambitsioonitus. Oleme liiga tihti rahul sellega, mis meil on. Probleem seisneb selles, et kriitiline mass ambitsioonitust on ohtlik juba riigile tervikuna\u00a0\u2013 ei teki tootlikkust ega innovatsiooni.<\/p>\n\n\n\n

R\u00f5\u00f5mustav on, et paljudes ettev\u00f5te\u00adtes on hakatud uuendusvajadusest siiski aru saama. Bron\u0161teini preemia saamise esitlusel t\u00f5ime v\u00e4lja, et tootmisv\u00f5imekuse l\u00f5he on ettev\u00f5tete vahel kasvanud. Paremini juhitud ettev\u00f5tetel l\u00e4heb varasemast paremini, n\u00f5rgad on muutunud veel n\u00f5rgemaks.<\/p>\n\n\n\n

Teie t\u00e4pselt 30\u00a0aastat tagasi v\u00e4lja antud organisatsioonik\u00e4itumise \u00f5pikus \u00fctles toonane Postimehe peatoimetaja Mart Kadastik juhtimisest r\u00e4\u00e4kides, et kui sul pole autoriteeti, siis on sul ainult v\u00f5im. Milline on praegusel ajal hea juht?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mart Kadastik r\u00e4\u00e4kis v\u00e4ga h\u00e4sti. Tema enda edu seisnes kindlasti selles, et tal oli ajakirjanduslik p\u00e4devus. Teatud t\u00fc\u00fcpi organisatsioonides on eksperditeadmised m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatud, et olla m\u00f5jukas. Kadastik \u00fctles ka seda, et juhina pead olema n\u00e4htav. N\u00e4htamatuna juht ei toimi.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nane ideaalne juht peaks lisaks sellele m\u00f5istma klassikalise juhti\u00admise mudeleid. Suhteid realiseeri\u00adtakse suhtlemise kaudu. Hea juht m\u00f5istab suhete tekkimise p\u00f5him\u00f5tteid, ta suudab end kohandada t\u00f6\u00f6tajate valmidusega. Pead oskama ka enesele andes\u00adtada, samas s\u00e4ilitama oma v\u00e4\u00e4rtusi, sest kui loobud oma v\u00e4\u00e4rtustest, siis on raske iseendast lugu pidada.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Viide<\/p>\n\n\n

  1. R.\u00a0Israel, M. Vadi, P. Vahter, Kas sada magusat s\u00f5na on v\u00e4\u00e4rt pudelit vett ehk Kuidas inimlikustamine m\u00f5jutab tehisintellekti s\u00f5numi tajumist. \u2013 Sirp, 22.08.2025. \u21a9\ufe0e<\/a><\/li><\/ol>\n\n\n
    \n\n\n\n

    Kas ettev\u00f5tetel tasub uuendustegevust pooleli j\u00e4tta?<\/h2>\n\n\n\n

    Priit Vahter<\/strong>
    T\u00dc rakendusliku majandusteaduse professor<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Minu 2023. aastal ajakirjas Research Policy ilmunud uurimist\u00f6\u00f6, mis valmis koost\u00f6\u00f6s Leedsi \u00dclikooli professori Jim Love\u2019i ja Warwicki \u00dclikooli professori Stephen Roperiga, n\u00e4itab, et katkestatud v\u00f5i eba\u00f5nnestunud innovatsioon ei ole tingimata raisatud kulu.<\/p>\n\n\n\n

    Modelleerisime Hispaania ettev\u00f5tete andmestiku p\u00f5hjal ettev\u00f5tete uuendustegevusega seotud \u00f5piefekte. Tulemused n\u00e4itasid, et ka tark katkestamine v\u00f5i eksperimenteerimine erinevate uuendustega v\u00f5ib olla ettev\u00f5tetele kasulik \u00f5ppetund ja tuua innovatsiooni m\u00f5ttes pikemaajalist edu.<\/p>\n\n\n\n

    Sealjuures piirdus \u00f5piefekt uuritud ettev\u00f5tetes suu\u00adresti \u00f5ppimisega uuendustegevusest, mis katkestati varases, kontseptuaalse arendamise faasis. See t\u00e4hendab, et esmapilgul negatiivsena paistvate kogemuste varal \u00f5piti edaspidi paremini tegema strateegilisi valikuid, milliste uuendusprojektide ja -suundadega j\u00e4tkata. Sellist t\u00fc\u00fcpi \u00f5ppimine parandas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt ettev\u00f5tete tulemuslikkuse n\u00e4itajaid.<\/p>\n\n\n\n

    Huvitav aspekt oli see, et sarnast tugevat \u00fcldist \u00f5pi\u00adefekti ei avaldunud eba\u00f5nnestumistest uuenduste juurutamise faasis, kui projektidesse oli tehtud juba suuri p\u00f6\u00f6rdumatuid investeeringuid. See t\u00e4hendab, et ettev\u00f5tted, mis suudavad \u00f5ppida oma n-\u00f6 suurtest vigadest, on erilised.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    K\u00f5ikjal otsitakse nutikamaid lahendusi, mis muudaksid t\u00f6\u00f6 tegemise kiiremaks, lihtsamaks ja odavamaks ehk suurendaks tootlikkust, mis aitaks muutuvas maailmas konkurentsis p\u00fcsida. Teadlastelt ja teistelt ekspertidelt oodatakse innovaatilisi ideid, sageli on uuendus\u00adtesse sisse kirjutatud tehisaru kasutamine. \u201eEesti ettev\u00f5tete suurim mure on, …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1564,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":"[{\"content\":\"R.\u00a0Israel, M. Vadi, P. Vahter, Kas sada magusat s\u00f5na on v\u00e4\u00e4rt pudelit vett ehk Kuidas inimlikustamine m\u00f5jutab tehisintellekti s\u00f5numi tajumist. \u2013 Sirp, 22.08.2025.\",\"id\":\"f16980d0-9f7c-429f-925c-60fd8ccb3925\"}]"},"categories":[5,16],"tags":[],"class_list":["post-1496","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-intervjuu"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1496","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1496"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1496\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1627,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1496\/revisions\/1627"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1564"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1496"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1496"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1496"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}