{"id":1492,"date":"2025-11-14T01:13:00","date_gmt":"2025-11-13T23:13:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1492"},"modified":"2025-11-13T13:00:25","modified_gmt":"2025-11-13T11:00:25","slug":"ortodont-triin-jagomagi-koige-tahtsam-on-ennetus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/ortodont-triin-jagomagi-koige-tahtsam-on-ennetus\/","title":{"rendered":"Ortodont Triin Jagom\u00e4gi: k\u00f5ige t\u00e4htsam on ennetus"},"content":{"rendered":"

Eesti esimene ortodontia professor Triin Jagom\u00e4gi t\u00f6\u00f6tab selle nimel, et suu\u00ad\u00adfunktsioonide h\u00e4ireid oleks v\u00f5imalik diagnoosida ja ravida v\u00f5imalikult vara, sest see hoiab \u00e4ra suuremaid terviseprobleeme.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t

Uue professori ametisseasumise juurde kuulub avalik inauguratsiooniloeng<\/strong>, kus professor tutvustab oma teadusteemat.<\/p>\n

Vaata eelolevate loengute teavet \u00fclikooli veebilehelt<\/a>.<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Kui vara on vara? Esimene hambaarstik\u00fclastus tuleks ette v\u00f5tta enne teist eluaastat, ortodondi juurde j\u00f5uavad lapsed k\u00f5ige varem kuue-seitsmeaastaselt. Uued teadmised viitavad aga, et osa probleeme v\u00f5ib olla juba kaasas\u00fcndinud. Et Eestis on vaid m\u00f5ned \u00fcksikud spetsialistid, kes oskavad imikute suufunktsioone korrigeerida, on vaja tihedamat koost\u00f6\u00f6d v\u00e4ikelastega t\u00f6\u00f6tavate arstide ja ortodontide vahel.<\/p>\n\n\n\n

Kuue aasta tagune uuring n\u00e4itas, et Eesti laste suutervis j\u00e4\u00e4b alla Euroopa keskmise. Muu hulgas selgus, et meie lastel on keskmisest rohkem kaariest ja hambaauke. Osa s\u00fc\u00fcd on sellel, et suur osa kolme- ja kuueaastastest lastest peseb hambaid vaid korra p\u00e4evas\u202f \u2013 ja sedagi liiga pealiskaudselt\u202f \u2013 ega k\u00e4i piisavalt tihti hambaarsti juures.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMeil on juba aastak\u00fcmneid laste hambaravi tasuta, Tervisekassa kulul, ent ikka j\u00f5uavad paljud lapsed hambaarsti juurde alles siis, kui hambad on katki ja valutavad. Hambaauke ei peaks meil praeguste teadmiste juures \u00fcldse olema, aga ennetuses puudub seni s\u00fcsteemsus ja vajalik rahastus,\u201c nendib Triin Jagom\u00e4gi.<\/p>\n\n\n\n

Tema eesm\u00e4rk on lastevanemate ja spetsialistide koost\u00f6\u00f6 ning ennetuse v\u00e4\u00e4rtustamine. Tulemust ei peaks hindama mitte selle j\u00e4rgi, mitut inimest on ravitud, vaid selle j\u00e4rgi, kui paljud ravi ei vaja.<\/p>\n\n\n\n

\u201eValesti kasvanud l\u00f5ualuude ja suufunktsiooni h\u00e4iretega t\u00e4iskasvanuid p\u00e4ris terveks enam ravida ei saa, nende l\u00f5ualuude korrigeerimiseks on tarvis traumaatilist l\u00f5ualuude l\u00f5ikust,\u201c t\u00f5deb Jagom\u00e4gi.<\/p>\n\n\n\n

Korrigeerimata suufunktsioonid v\u00f5ivad tekitada hambumusanomaaliaid, m\u00f5jutades nii hammaste, l\u00f5ualuude kui ka kogu n\u00e4o- ja l\u00f5ualuupiirkonna arengut. H\u00e4irunud suufunktsioonidest tekkinud k\u00f5rvalekaldeid esineb 38%-l elanikkonnast. Ravimata suufunktsioonidel ja hambumusanomaaliatel on oma osa ka obstruktiivse uneapnoe tekkes.<\/p>\n\n\n\n

\n

\u201eTulemust ei peaks hindama mitte selle j\u00e4rgi, mitut inimest on ravitud, vaid selle j\u00e4rgi, kui paljud ravi ei vaja.\u201c \u2013 Triin Jagom\u00e4gi.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\u201eUneaegsed hingamish\u00e4ired, eesk\u00e4tt obstruktiivne uneapnoe, on \u00fcks minu huvitavamaid uurimisteemasid. J\u00f5ukamates riikides ulatub selle levimus t\u00e4iskasvanutel umbes 20%-ni,\u201c kirjeldab Jagom\u00e4gi.<\/p>\n\n\n\n

Kogu maailmas kannatab m\u00f5\u00f5duka kuni raske obstruktiivse uneapnoe all hinnangute kohaselt umbes 425\u202fmiljonit 30\u201369-aastast inimest. Kui arvestada ka kergeid vorme, v\u00f5ib neid inimesi olla ligikaudu miljard. See on \u00fchiskonnale kulukas t\u00f5bi \u202f\u2013 \u00fche patsiendi aastane ravikulu v\u00f5ib Euroopa riikides olla mitu tuhat eurot. Et aga seda seostatakse ka suurema liiklus- ja t\u00f6\u00f6\u00f5nnetuste riskiga, on kaudsed kulud veel palju suuremad.<\/p>\n\n\n\n

Obstruktiivse uneapnoe p\u00f5hjusi on palju ja seep\u00e4rast peaks vaatama erinevaid fenot\u00fc\u00fcpe. (Fenot\u00fc\u00fcp on organismi f\u00fcsioloogiliste, morfoloogiliste, k\u00e4itumuslike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.)<\/p>\n\n\n\n

Oluline on fenot\u00fc\u00fcpide leidmine, sest senised uuringud on n\u00e4idanud, et sama ravi ei sobi k\u00f5igile. Kuna fenot\u00fc\u00fcpe eristavaid teadusp\u00f5hiseid v\u00f5imalusi praegu napib, on tulemuslikuks ennetust\u00f6\u00f6ks vaja see l\u00fcnk t\u00e4ita.<\/p>\n\n\n\n

Teadusuuringud on n\u00e4idanud, et paljusid hamba- ja suu\u00f5\u00f5nehaigusi saab ennetada ning see on tunduvalt odavam kui juba tekkinud probleemide ravimine. Seep\u00e4rast on k\u00f5rvalekallete varajane diagnoosimine ja ennetamine n\u00fc\u00fcdisaegse hambaravi \u00fcks p\u00f5hieesm\u00e4rke.<\/p>\n\n\n\n

Triin Jagom\u00e4gi on l\u00f5petanud 1993.\u202faastal Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonna hambaarstina ja 1995.\u202faastal Kuopio \u00dclikooli ortodontia residentuuri. Doktorikraadi kaitses ta 2012.\u202faastal Tartu \u00dclikoolis. 1996.\u202faastal alustas Jagom\u00e4gi ortodondina t\u00f6\u00f6d Tartu Linna Stomatoloogia Polikliinikus. Hiljem sai temast Tartu \u00dclikooli Kliinikumis arst-\u00f5ppej\u00f5ud ja praegu t\u00f6\u00f6tab ta samas vanemarst-\u00f5ppej\u00f5una. Alates 2000.\u202faastast on ta t\u00f6\u00f6tanud Tartu \u00dclikoolis lastestomatoloogia assistendi, dotsendi ja kaasprofessorina ning alates 2025.\u202faasta jaanuarist ortodontia professorina. Tema teadust\u00f6\u00f6 keskmes on huule- ja suulael\u00f5hede geneetika ning suufunktsioonide osa hambumusanomaaliate tekkes.<\/p>\n\n\n\n

Jagom\u00e4gi on end t\u00e4iendanud mitmes v\u00e4lisriigis ja osalenud rahvusvahelistes teadusprojektides. Tema juhendamisel on kaitstud kolm doktorit\u00f6\u00f6d. Ta kuulub mitmesse rahvusvahelisse erialaseltsi ning on Eesti Ortodontide Seltsi asutaja- ja juhatuse liige ning Eesti Unemeditsiini Seltsi juhatuse liige.<\/p>\n\n\n\n

Alates 1. septembrist 2025 on Triin Jagom\u00e4gi Tartu \u00dclikooli ortodontia professor.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Uurimist\u00f6\u00f6 sisu \u00fche lausega<\/h3>\n\n\n\n

Proovime oma meeskonnaga n\u00e4idata suufunktsiooni\u00addega seotud probleemide varajase avastamise ja ravi vajalikkust.<\/p>\n\n\n\n

Huvipakkuvaimad uurimisteemad<\/h3>\n\n\n\n

Me teame veel v\u00e4ga v\u00e4he obstruktiivse uneapnoe algsetest tekkep\u00f5hjustest. \u00d5huteede kokkuvajumise p\u00f5hjusi on mitmeid. M\u00f5ned neist on \u00fcldteada \u202f\u2013 n\u00e4iteks rasvumine\u202f \u2013, aga on veel palju, mida avastada. Ei ole \u00fchte p\u00f5hjust ega \u00fchte ravi, on palju alaliike.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Obstruktiivne uneapnoe seostub suu\u00f5\u00f5ne funktsioonianomaaliatega, n\u00e4iteks vale neelamismustriga, ja me tahame teada saada selle tekkemehhanisme. Lihtne juhtum on, kui noorel patsiendil on suurenenud adenoidist v\u00f5i kurgumandlitest alguse saanud uneapnoe. Varakult jaole saades on v\u00f5imalik takistus k\u00f5rvaldada ja aidata ortodontilise raviga kaasa, et funktsioon, hambakaare \u00f5ige kuju ja ninahingamine taastuks. Raske on nende lastega, kellel hingamisteed on vabad, aga neelamismuster vale\u202f\u2013 siin on oma osa p\u00e4rilikel seostel ja epigeneetikal.<\/p>\n\n\n\n

Silmiavav leid<\/h3>\n\n\n\n

Ortodondi poole p\u00f6\u00f6rdutakse enamasti alates kuuendast-seitsmendast elu\u00ad\u00adaastast. N\u00fc\u00fcd aga olen t\u00e4nu koost\u00f6\u00f6le \u00fche Riia kliini\u00adkuga, kus tegeldakse vasts\u00fcndinute suufunktsioonidega ja j\u00e4lgitakse patsiente v\u00e4ga s\u00fcsteemselt, t\u00f5denud, et on palju vasts\u00fcndinuid, kelle suulagi ei ole normaalne. Selles osas on teadusp\u00f5hises infos suur t\u00fchimik, mida me oleme t\u00e4itma asunud.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Akadeemilised eeskujud<\/h3>\n\n\n\n

Mind on innustanud Manchesteri \u00dclikooli teadlastepaar Gunvor Semb ja Bill Shaw. Neil on alati j\u00e4tkunud h\u00e4id s\u00f5nu ja julgustavat \u00f5lale\u00adpatsu\u00adtust, nad on suhtunud meisse kui v\u00f5rdsetesse. Oleme pidanud h\u00e4id diskussioone, teinud koost\u00f6\u00f6d, leidnud aega ka \u00f5htus\u00f6\u00f6kideks ja matkadeks. Nad on alati olemas, alati tunnustavad, positiivsed, professionaalsed, ja kui vaja, siis saab koos ka palju nalja.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n
\n
\"Pildil<\/a>
Triin Jagom\u00e4gil on kaks hobust, kellest \u00fcks on pensionil ja teisega teeb ta trenni.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"Pildil<\/a>
Triin Jagom\u00e4gi armastab looduses kaameraa ette j\u00e4\u00e4vaid hetki p\u00fc\u00fcda.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"Pildil<\/a>
Triin Jagom\u00e4gi armastab loomi.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"Pildil<\/a>
Triin Jagom\u00e4gi armastab kaameraga hetki j\u00e4\u00e4dvustada.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"Pildil<\/a>
Triin Jagom\u00e4gi naudib looduses tegutsemist.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"Pildil<\/a>
Triin Jagom\u00e4gi armastab kaameraga ilusaid hetki j\u00e4\u00e4dvustada.<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Kehale ja vaimule<\/h3>\n\n\n\n

Olen metsainimene: tegelen korilusega, proovin loomi ja linde fotoaparaadiga tabada. Noorema lapsega on meil k\u00e4sil oma matkaprojekt: alustasime viis aastat tagasi saja Haanja m\u00e4etipu vallutamisega. Kui need otsa said, v\u00f5tsime plaani kakssada. Edasi asusime teiste k\u00f5rgustike kallale ja juunis vallutasime kolme p\u00e4evaga ligi 40 Hiiumaa \u201em\u00e4ge\u201c. Mul on ka kaks haskit, kellega matkame ja suusatame, kaks hobust, kellest \u00fcks on pensionil ja teisega teeme trenni, ning kaks punast kassi.<\/p>\n\n\n\n

Armastan heegeldada, aga pean uute t\u00f6\u00f6dega alustamist endale keelama, sest nii v\u00e4ga tahaks teha, aga ajanappus ei lase. \u00dcks mantel on pooleli. Lugeda armastan ja meeldib s\u00fc\u00fca teha, juhul kui ei pea kiirustama, vaid saan m\u00f5elda, planeerida ja valmistuda.<\/p>\n\n\n\n

Parim viis puhata<\/h3>\n\n\n\n

Minna p\u00e4ikeset\u00f5usul fotoaparaadiga metsa; juua hommikuse kastega koplis magava hobuse k\u00f5rval v\u00f5i peal pikutades hommikukohvi; raske t\u00f6\u00f6\u00ad\u00adp\u00e4eva l\u00f5pus teha manee\u017eis friisi hobuse Fokkega \u00fcks tantsukava valmis.<\/p>\n\n\n\n

Soovitan soojalt!<\/h3>\n\n\n\n

Avastasin kevadel Glendy Vanderah\u2019 raamatud. Endise v\u00f5istlustantsijana vajan v\u00e4ga h\u00e4id tantsuetendusi\u202f\u2013 alati, kui saan, l\u00e4hen neid v\u00e4lismaal vaatama. Igatsen j\u00e4lle Peterburi Maria balletiteatri k\u00fclastamist, hoian silma peal Maria Horeval. V\u00e4ga suure elamuse sain Alonzo King Lines Ballet\u2019 etendustelt, olen neid mitu korda vaatamas k\u00e4inud. Muusikat kuulan tantsimise v\u00f5tmes, m\u00f5ttes loon alati mingit koreograafiat. Kuulan v\u00e4ga mitmekesist muusikat, vastavalt meeleolule. \u00dcks lemmikuid on Arvo P\u00e4rdi \u201eSpiegel im Spiegel\u201c.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Mida peaks teadma ortodontia kohta?<\/h3>\n\n\n\n

Probleemide ennetamiseks saame ise v\u00e4ga palju \u00e4ra teha. Kui m\u00f5elda hambaravile laiemalt, siis hambaaugu tekkep\u00f5hjus on meil ammu teada ja praeguste teadmiste juures ei peaks kaariest \u00fcldse enam olema, eriti nooremal p\u00f5lvkonnal.<\/p>\n\n\n\n

Millest v\u00f5iks tudeng alustada?<\/h3>\n\n\n\n

Hambaarsti t\u00f6\u00f6 vajab h\u00e4id k\u00e4elisi oskusi ja neid saab arendada. Keda huvitab rohkem teaduse pool, sellele v\u00f5in \u00f6elda, et minu tegevusvaldkonnas\u202f\u2013 mitme eriala piirimail\u202f\u2013 on vaja laia \u00fcldteadmiste p\u00f5hja, et osata n\u00e4ha suuremat pilti.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti esimene ortodontia professor Triin Jagom\u00e4gi t\u00f6\u00f6tab selle nimel, et suu\u00ad\u00adfunktsioonide h\u00e4ireid oleks v\u00f5imalik diagnoosida ja ravida v\u00f5imalikult vara, sest see hoiab \u00e4ra suuremaid terviseprobleeme. Kui vara on vara? Esimene hambaarstik\u00fclastus tuleks ette v\u00f5tta enne teist eluaastat, ortodondi juurde j\u00f5uavad …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1601,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,40],"tags":[],"class_list":["post-1492","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-uus-professor"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1492","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1492"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1492\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1630,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1492\/revisions\/1630"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1601"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1492"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1492"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1492"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}