{"id":1489,"date":"2025-11-14T01:12:00","date_gmt":"2025-11-13T23:12:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1489"},"modified":"2025-11-14T04:19:06","modified_gmt":"2025-11-14T02:19:06","slug":"kuidas-kindlustada-akadeemiline-jarelkasv","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/kuidas-kindlustada-akadeemiline-jarelkasv\/","title":{"rendered":"Kuidas kindlustada akadeemiline j\u00e4relkasv?"},"content":{"rendered":"

\u00dclikoolide \u00fchiskondlik eesm\u00e4rk on alates teise maailmas\u00f5ja l\u00f5pust v\u00e4ga palju muutunud. Muutus, mida on nimetatud ka 20.\u00a0sajandi k\u00f5rghariduse buumiks, on toonud arenenud riikide \u00fclikoolid n\u00fc\u00fcdseks raskesse finants- ja poliitseisu.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t

Tartu \u00dclikooli arengukonverents \u201eMaailma, Eesti ja meie \u00fclikool\u201c<\/strong><\/p>\n

27. oktoobril toimunud arengukonverentsi eesm\u00e4rk oli algatada arutelu \u00fchiskonnale ja \u00fclikoolile olulistel teemadel. Arutelu p\u00f5hines juunis vastu v\u00f5etud uuel Tartu \u00dclikooli arengukaval.<\/p>\n

Vaata k\u00f5iki konverentsi ettekandeid ja artelusid.<\/a><\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

20.\u00a0sajandil muutus \u00fcli\u00adkoolide roll drastiliselt: elitaarsetest, vaid v\u00e4ga v\u00e4ikest osa inimesi \u00f5petavatest asutustest said suured ja laia haardega ettev\u00f5tmised, mis tegelesid m\u00f5le\u00admaga\u00a0\u2013 nii teaduse ja uuringute kui ka suure massi \u00fcli\u00f5pilaste \u00f5petamisega.<\/p>\n\n\n\n

19.\u00a0sajandi l\u00f5pus oli Euroopas umbes 80\u00a0000\u00a0\u00fcli\u00f5pilast. Industrialiseerimisajastul hakkas Humboldti t\u00fc\u00fcpi \u00fclikooli loomisega massiliselt levima ka k\u00f5rgharidus. 1930-ndateks oli Euroopas 650\u00a0000\u00a0\u00fcli\u00f5pilast, sealjuures USA edestas Euroopat 1,1\u00a0miljoni \u00fcli\u00f5pilasega. Naised said \u00f5iguse k\u00e4ia \u00fclikoolis.<\/p>\n\n\n\n

2023.\u00a0aastal oli maailmas 264\u00a0miljonit \u00fcli\u00f5pilast ja kui j\u00e4tta k\u00f5r\u00advale Aafrika manner, suunas suurem osa riike \u00fclikooli edasi ligi poole keskhariduse omandajatest. Koos k\u00f5rghariduse laienemisega moodus\u00adtavad Humboldti-laadsed \u00fcli\u00adkoolid 21.\u00a0sajandil siiski vaid v\u00e4ga v\u00e4i\u00adkese osa k\u00f5rghariduse andjatest\u00a0\u2013 maailma 23\u00a0000\u00a0\u00fclikoolist ainult umbes tuhandes tegeldakse \u00f5petamise aluseks oleva teadusega. Teadusmahukad \u00fclikoolid on \u00fcleilmsed institutsioonid\u00a0\u2013 nad v\u00e4rbavad globaalselt ja \u00f5petavad globaalselt.<\/p>\n\n\n\n

\u00dclikoolid keset kriise<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Viimastel aastatel on neid 20.\u00a0sajandile omaseid arengu\u00adsuundumusi tabanud aga vastutuul: k\u00e4rpe\u00adsurve, demograafiline pinge kahaneva ja vananeva rahvastiku t\u00f5ttu ning populistlike poliitj\u00f5udude surve. Koosm\u00f5jus viitavad need tulevikule, kus talendid eelistavad akadeemilisele sektorile erasektorit.<\/p>\n\n\n\n

Arenenud riikides seisavad \u00fclikoolid vastamisi \u00fchiskondlike ja poliitiliste muutustega, mis v\u00f5ivad drastiliselt m\u00f5jutada \u00fclikoolide tulevikku. Pead t\u00f5stab globaliseerumisvastane, MAGA-st (ingl make America great again<\/em>) inspireeritud meeleolu, mis survestab \u00fclikoole loobuma rahvusvahelistumisest. \u00dclikoolidele heidetakse ette oma rahva huvide eiramist ja \u00fcleilmsete huvide esileseadmist. See surve v\u00e4ljendub v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilaste ja -\u00f5ppej\u00f5udude arvu v\u00e4hendamises, rahvuslike huvide piire \u00fcletavate v\u00e4\u00e4rtuste allasurumises, akadeemilise vabaduse piiramises ja soovis allutada poliiti\u00adline v\u00f5im kontrollile.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks on k\u00f5rgharidus arenenud riikides rahastamiskriisis, ehkki k\u00fcll mitte igal pool \u00fchetaoliselt.<\/p>\n\n\n\n

\n

\u00dclikoolide rahastamise v\u00e4henemine ja poliitiline surve kandub selgelt \u00fcle ka teadusesse.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Ameerika \u00dchendriikides v\u00f5itlevad \u00fclikoolid keskvalitsuse kehtestatud suurte \u00f5ppe- ja teadustegevuse k\u00e4rbetega ning poliitilise survega \u00f5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6 keskme seadmisel. \u00dchendkuningriigis viib rahapuudus osa \u00fclikoole pankroti poole. Ka Hollandis ja Saksamaal on \u00fclikoolidele esitatud kesk\u00advalitsuse k\u00e4rpe\u00adplaanid. Samal ajal sulgevad paljud Jaapani ja Korea era\u00fcli\u00adkoolid uksi, kuna vananev \u00fchiskond on toonud kaasa \u00f5ppurite arvu j\u00e4rsu kahanemise.<\/p>\n\n\n\n

\u00dclikoolide rahastamise v\u00e4hene\u00admine ja poliitiline surve kandub selgelt \u00fcle ka teadusesse. Globaalsed teadmiste v\u00f5rgustikud muutuvad, kuna teadus on kujunemas multi\u00adpolaarseks ja aina enam teadus\u00adtegevust leiab aset Hiinas.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcldistavalt v\u00f5ib nentida, et \u00fcli\u00adkoolid on praegu silmitsi kolme nega\u00adtiivse trendiga.<\/p>\n\n\n\n

Esimene neist on globaliseerumisvastaste, universaalseid inim\u00ad\u00f5igusi ja v\u00e4\u00e4rtusi l\u00f5hkuvate ning rahvuslikke huve ainu\u00f5igeks pidavate \u00fchiskondlike hoiakute levik, mis on loomult antiintellektuaalne ning vastandub 20.\u00a0sajandi \u00fclikiirele k\u00f5rghariduse populaarsuse ja k\u00e4ttesaadavuse kasvule, rahvusvahelistumisele ning koos sellega intellektuaalse m\u00f5tte ja seda kandvate v\u00e4\u00e4rtuste levikule.<\/p>\n\n\n\n

Teiseks valitseb arenenud riikides universaalse k\u00f5rghariduse rahasta\u00admise kriis, mis on tingitud muu hulgas nende riikide v\u00f5lakoormuse \u00fclikiirest kasvust viimasel k\u00fcmnendil. Suur avaliku sektori v\u00f5lg koos vananeva rahvastikuga paneb surve alla k\u00f5ik heaoluriigi avalikud h\u00fcved ning tervishoiu k\u00f5rval on neist oluli\u00adsim just teaduse ja k\u00f5rghariduse rahastus.<\/p>\n\n\n\n

Kolmas trend on \u00fchiskonna vananemine ja s\u00fcndimuse v\u00e4henemine, mis koos kahe eelnimetatud tren\u00addiga moodustab aeglase, aga siiski mastaapse nihke \u00fclikoolide rollis \u00fchiskonna eestvedajana.<\/p>\n\n\n\n

Millised suundumused on leidnud aset Eestis?<\/p>\n\n\n\n

1.\u00a0detsembril 1919, mil Tartu \u00dclikoolis alustati \u00f5petamist eesti keeles, \u00f5ppis siin 347\u00a0\u00fcli\u00f5pilast. P\u00e4rast kiiret kasvu 1990-ndatel on Eesti \u00fcli\u00f5pilaste arv olnud stabiilselt 43\u00a0000 \u2013 45\u00a0000 ja prognooside kohaselt j\u00e4\u00e4b see sama n\u00e4itaja juurde ka j\u00e4rgmiseks k\u00fcmnendiks.<\/p>\n\n\n\n

Seega v\u00f5ib anda hinnangu, et akadeemilise j\u00e4relkasvu suurenemise ootust Eestis ei ole.<\/p>\n\n\n\n

Samal ajal on akadeemiliste t\u00f6\u00f6tajate arv kasvanud ja selle peamine p\u00f5hjus on riigi poliitilised otsused.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgmisel k\u00fcmnendil kasvab doktorant-nooremteadurite hulk (j\u00e4l\u00adlegi riigi tehtud otsuste tulemusena) veelgi: 2026.\u00a0aastal juba 50 v\u00f5rra ja k\u00fcmne aasta jooksul 200 v\u00f5rra.<\/p>\n\n\n\n

\"Joonisel<\/a>
Akadeemiliste t\u00f6\u00f6tajate arv Eesti \u00fclikoolides on t\u00f5usnud, peamiselt riigi poliitiliste otsuste m\u00f5jul.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Selle arvu kasvuga samal ajal on meil aga uus probleem. \u00dclalolev graafik n\u00e4itab selgelt, et v\u00e4henenud on k\u00f5rgkoolides \u00f5petavate inimeste hulk ja osakaal. N\u00e4en \u00fclikoolide suurt vastutust selle eest, et doktorant-noorem\u00adteadurite arvu suurenemine kindlus\u00adtaks ka akadeemilise j\u00e4rel\u00adkasvu k\u00f5rgharidus\u00f5ppes.<\/p>\n\n\n\n

Selle suundumuse taga on t\u00f5ik, et eestlased ei vali akadeemilist kar\u00adj\u00e4\u00e4ri, sest see on mitme teguri koos\u00adm\u00f5jul muutunud v\u00e4hem atraktiivseks. Rahaline surve ja populistlike j\u00f5u\u00addude m\u00f5ju \u00fclikoolidele v\u00e4hendab akadeemilise karj\u00e4\u00e4ri atraktiivsust, mist\u00f5ttu liiguvad talendid k\u00f5rgkoolidest erasektorisse. Aga ka akadeemilises karj\u00e4\u00e4ris endas on tasakaal pingu\u00adtuse, tasu ja kindluse vahel paljude ande\u00adkate noorte v\u00f5i ka k\u00fcpsemate teadlaskarj\u00e4\u00e4ri peale m\u00f5tlevate inimeste jaoks paigast \u00e4ra liikunud.<\/p>\n\n\n\n

Akadeemilise karj\u00e4\u00e4ri n\u00f5rgad kohad<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Olen enda loetu ja isiklike koge\u00admuste p\u00f5hjal kokku pannud k\u00f5ige kriitilise\u00admad punktid, mis m\u00f5jutavad akadee\u00admilist karj\u00e4\u00e4ri. Seitsmest punktist kolmes lasub \u00fchine vastutus riigil ja \u00fclikoolidel, neli punkti aga s\u00f5ltuvad suuresti akadeemilise maailma eneseregulatsioonist.<\/p>\n\n\n\n

1. K\u00f5rgkoolides toimuvad struktuursed muutused, mille t\u00f5ttu on v\u00e4hem pikaajalise kindlusega t\u00f6\u00f6kohti. M\u00f5nikord peab teadlane t\u00f6\u00f6tama ajutiste lepingute ja k\u00f5ikuva sisse\u00adtulekuga enam kui k\u00fcmme aastat, et l\u00f5puks stabiilne t\u00f6\u00f6leping s\u00f5lmida.<\/p>\n\n\n\n

2. Palkade konkurentsiv\u00f5ime on v\u00e4henenud. K\u00f5ige suurem on palga\u00adl\u00f5he inseneerias, andmeteaduses, \u00f5igusteaduses, majanduses ja \u00e4rinduses.<\/p>\n\n\n\n

3. Teadlase elus saabub finantsstabiilsus hilja. Pikk \u00f5ppeaeg\u00a0\u2013 doktorantuur ja j\u00e4reldoktorantuur\u00a0\u2013 t\u00e4hendab stabiilse sissetulekuni j\u00f5udmist hilisemas eas, v\u00e4iksemat pensioni ja suuremaid raskusi kodu ostmisel v\u00f5rreldes eakaaslastega, kes asuvad p\u00e4rast magistrikraadi omandamist t\u00f6\u00f6le teistesse sektoritesse.<\/p>\n\n\n\n

\n

Aina enam on teadlased vaid \u00fche kitsa valdkonna eksperdid ja \u00fcha v\u00e4hem intellektuaalid, kelle t\u00f6\u00f6 on m\u00f5testamine, katsetamine, avastamine ning p\u00f5hjalike arutelude pidamine.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

4. Akadeemiline konkurents on muutunud intensiivseks. Publitseerimis\u00adralli on \u00fcletanud otstarbekuse kriitilise piiri. Kvantiteet tapab kvaliteedi. Aina enam on teadlased vaid \u00fche v\u00e4ga kitsa valdkonna eksperdid ja \u00fcha v\u00e4hem intellektuaalid, kelle t\u00f6\u00f6 on m\u00f5testamine, katsetamine, avastamine ning p\u00f5hjalike arutelude pidamine. Publitseerimisralli koos grantide saami\u00adsega on stressi, l\u00e4bip\u00f5lemise ja karj\u00e4\u00e4rivahetuse peamised p\u00f5hjused. See stress viib sageli ka k\u00fcsitavate publitseerimisviisideni.<\/p>\n\n\n\n

5. \u00d5petamise v\u00e4\u00e4rtus on m\u00f5\u00f5diku\u00adp\u00f5hises s\u00fcsteemis alahinnatud. M\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4b see, et \u00f5ppet\u00f6\u00f6 on esimene, mis \u00fclikoolist \u00fcli\u00f5pi\u00adlaste kaudu \u00fchiskonda tagasi j\u00f5uab, ja ka \u00f5ppej\u00f5u teadustegevuse viljad kanduvad sel moel \u00fchis\u00adkonda palju kiiremini kui ingliskeelsed teadusartiklid.<\/p>\n\n\n\n

6. Intellektuaalne uudishimu ja vaimne pingutus on v\u00e4\u00e4rtus\u00adtena m\u00f5\u00f5dikute ees taandunud. Akadeemilise karj\u00e4\u00e4ri suur v\u00f5lu ettev\u00f5tlus\u00adkarj\u00e4\u00e4ri ees oli varem see, et ini\u00admese t\u00f6\u00f6 v\u00e4\u00e4rtust hin\u00adnati vaimse pingutuse skaalal, mitte tulemus\u00adt\u00fckkide p\u00f5hjal. Mina tegin 26-aastasena just selle valiku ja tulin \u00e4rimaailmast \u00e4ra, aga avastasin, et akadeemilises maailmas valitseb sama\u00adsugune kvantita\u00adtiivne m\u00f5\u00f5du\u00adv\u00f5tmise s\u00fcsteem, mille v\u00e4\u00e4rtust hinnatakse rahas.<\/p>\n\n\n\n

7. Uued p\u00f5lvkonnad v\u00e4\u00e4rtustavad senisest rohkem paindlikkust ja liikuvust \u2013 akadeemiline karj\u00e4\u00e4r on aga pika stardiga ja paindu\u00admatu. Eriti on seda m\u00e4rgata \u00fclikooli sisse ja sellest v\u00e4lja liikumisel.<\/p>\n\n\n\n

Mida siis teha?<\/p>\n\n\n\n

Pingutame ministeeriumis selle nimel, et parandada rahasta\u00admise stabiilsust ja eelistada pikaajalisi toe\u00adtusi l\u00fchiajalistele. Tihti tuuakse probleemiks konku\u00adrentsip\u00f5hise rahastuse suur osakaal, kuid minu hinnangul ei ole k\u00fcsimus selles, kas raha jagatakse konkurentsip\u00f5hiselt, vaid selles, kas rahastus on l\u00fchiajaline\u00a0\u2013 aasta-paar\u00a0\u2013 v\u00f5i pikaajaline. Eesti \u00f5nnetus on teaduse suur s\u00f5ltuvus Euroopa Liidu toetustest, mida eraldatakse \u00fcksnes l\u00fchikeste v\u00f5i heal juhul keskmise pikkusega projektide elluviimiseks.<\/p>\n\n\n\n

\n

Muuta saab pika- ja l\u00fchiajalise toetuse osakaalu.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Riigi tasandil saab muuta pika- ja l\u00fchiajalise toetuse osakaalu ning samamoodi on v\u00f5imalik seda teha \u00fclikoolisisest rahastamiss\u00fcsteemi muutes, mis t\u00e4hendab \u00fclikoolile muidugi ka rahaliste ris\u00adkide v\u00f5tmist.<\/p>\n\n\n\n

Keerulises seisus on ka \u00f5pe\u00adtava akadeemilise t\u00f6\u00f6taja palk. Veelgi kriitilisem on kombinatsioon kolmest akadeemilise karj\u00e4\u00e4ri n\u00f5rgast kohast: akadeemilise karj\u00e4\u00e4ri alustamise pikk teekond, selleaegse ja -j\u00e4rgse sisse\u00adtuleku ebastabiilsus ja v\u00e4iksus osas sektorites ning hiline finantsstabiil\u00adsuse saavutamine.<\/p>\n\n\n\n

Kutsun Tartu \u00dclikooli \u00fcles kaasa m\u00f5tlema ja tegema ettepanekuid akadeemilise teekonna l\u00fchendamiseks ning stabiilsuse kiiremaks saavutamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Mida teha aga publitseerimis\u00adralliga? \u00d5petamise v\u00e4hese v\u00e4\u00e4rtusta\u00admisega? M\u00f5\u00f5di\u00adkute domineerimisega ja akadeemilise karj\u00e4\u00e4ri paindlikkusprobleemidega?<\/p>\n\n\n\n

Osa lahendusi ei s\u00f5ltu \u00fclikooli v\u00f5i Eesti riigi otsustest, sest k\u00f5rghariduss\u00fcsteem toimib rahvusvahelises konkurentsis. Kuid nii m\u00f5nigi muutus on siiski v\u00f5imalik \u2013 n\u00e4iteks \u00f5petamise v\u00e4\u00e4rtustamine ja akadeemilise karj\u00e4\u00e4ri paindlikkus.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f6\u00f6dunud sajandi l\u00f5pp ja uue sajandi algus oli Eesti \u00fclikoolidele hiilgeaeg, mida iseloomustas \u00fcli\u00f5pilaste arvu kiire kasv, tormiline t\u00f5us maailma teaduse tippude hulka, rahvus\u00advahelistumine, aina suurem rahaline tugi ja t\u00f6\u00f6tajaskond, Tartu \u00dclikooli k\u00f5igi n\u00e4itajate kiire areng ja \u00fclikooli laienemine Tartu linnas. Need tegurid, mis seda hoogsat kasvu soodustasid, on n\u00fc\u00fcdseks aga kadunud\u00a0\u2013 globaliseerumine teeb tagasip\u00f6\u00f6ret, raha ja \u00fcli\u00f5pilasi on v\u00e4hem.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi me ei tea veel t\u00e4pselt, kuidas m\u00f5jutavad muutunud maailmaolud Eesti \u00fclikoolide tulevikku, teame, kuidas akadeemilise maailma senised toimimisreeglid m\u00f5jutavad noorte karj\u00e4\u00e4rivalikut. Nende muutmine on meie endi k\u00e4tes.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dclikoolide \u00fchiskondlik eesm\u00e4rk on alates teise maailmas\u00f5ja l\u00f5pust v\u00e4ga palju muutunud. Muutus, mida on nimetatud ka 20.\u00a0sajandi k\u00f5rghariduse buumiks, on toonud arenenud riikide \u00fclikoolid n\u00fc\u00fcdseks raskesse finants- ja poliitseisu. 20.\u00a0sajandil muutus \u00fcli\u00adkoolide roll drastiliselt: elitaarsetest, vaid v\u00e4ga v\u00e4ikest osa inimesi …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1561,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[4,20],"tags":[],"class_list":["post-1489","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus","category-essee"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1489","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1489"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1489\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1632,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1489\/revisions\/1632"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1561"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1489"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1489"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1489"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}