{"id":1484,"date":"2025-11-14T01:11:00","date_gmt":"2025-11-13T23:11:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1484"},"modified":"2025-11-13T13:10:16","modified_gmt":"2025-11-13T11:10:16","slug":"kunst-teadlaste-elus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/kunst-teadlaste-elus\/","title":{"rendered":"Kunst teadlaste elus"},"content":{"rendered":"

Kui j\u00e4lgida l\u00e4hemalt kunstiturgu ja -oksjoneid, selgub \u00fcks p\u00f5nev t\u00f5siasi: kunstiteose v\u00e4\u00e4rtust ei m\u00e4\u00e4ra ainu\u00fcksi selle autor ja aeg, tehniline meisterlikkus v\u00f5i visuaalne k\u00f5nekus, vaid ka omanik.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Iseenesest ei ole selles t\u00f5demuses midagi uut. N\u00e4iteks 17.\u201319. sajandil hinnati kunstiteost suuresti selle j\u00e4rgi, kellele see kuulus\u00a0\u2013 mida prestii\u017esem omanik, seda hinnalisem t\u00f6\u00f6. T\u00e4nap\u00e4evaks on j\u00f5ujooned nihkunud ning olulisim on autor ja teos ise. Siiski ei ole k\u00f5ik nii mustvalge\u00a0\u2013 statistikast n\u00e4htub, et omaniku m\u00f5ju kunsti\u00adhindade kujunemisele on endiselt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne.*<\/p>\n\n\n\n

Julgen v\u00e4ita, et ka Eesti kunstiturul on kujunenud v\u00e4lja \u00fcks omamoodi kriteerium, mis vaikimisi lisab t\u00f6\u00f6\u00addele v\u00e4\u00e4rtust\u00a0\u2013 nende endisaegne kuulu\u00admine Tartu \u00dclikooli professo\u00adrite ja teadlaste kogudesse. Noores Eesti Vabariigis olid sageli just haritlased ja teadlased need, kes tajusid s\u00fcgava\u00admalt kunsti t\u00e4hendust ja t\u00e4htsust. Kui lisada sellele ka teatav majanduslik kindlustatus ning tihe l\u00e4bik\u00e4imine kultuuri\u00adrahvaga\u00a0\u2013 kas v\u00f5i Werneri kohviku laudade taga p\u00e4rast loengu\u00adp\u00e4evi\u00a0\u2013, on m\u00f5istetav, miks just teadlastel on olnud oluline roll Tartu kunstielu toetajatena.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas suhestuvad kunstiga n\u00fc\u00fcdse aja professorid?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kliinilise ps\u00fchholoogia professorit Kirsti Akkermanni huvitas kunst juba lapsep\u00f5lves, kus oma osa oli raamatutel. \u201eMulle meenub kohe \u00fcks vanakreeka muistendeid k\u00e4sitlev raamat Evi Tihemetsa illustratsioonidega. Ka kunstin\u00e4itustel k\u00e4imine oli s\u00fcndmus omaette ja see harjumus j\u00e4i k\u00fclge. Esimese teadliku kunstiostu tegin 2000-ndate alguses.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Ka androloogia professor Margus Punab t\u00f5deb, et tema kunstihuvi ilmnes juba varajases nooruses. N\u00e4iteks m\u00e4letab ta algkoolist \u00fcht vaidlust \u00f5petajaga Wiiralti tiigri eri varian\u00adtide \u00fcle. Samuti n\u00e4is talle elementaarsena k\u00e4ia Tallinna koolipoisina l\u00e4bi k\u00f5ik toonased kunstihoone kevad- ja s\u00fcgisn\u00e4itused. Esimesed kunstiostud tegi ta 1990-ndate algul ning praegu\u00adseks on tema kogu \u00fcks tuntumaid Eestis\u00a0\u2013 selle p\u00f5hjal on tehtud mitmeid n\u00e4itusi ja avaldatud artikleid.<\/p>\n\n\n\n

\n

\u201eKunsti ostmine on kunst.\u201c \u2013 T\u00f5nu Esko.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Arendusprorektor T\u00f5nu Eskol tekkis s\u00fcgavam huvi kunsti vastu j\u00e4reldoktorantuuri ajal. Toonane elukorraldus oli keeruline: tema elas kolm aastat Ameerika \u00dchendriikides Bostonis, abikaasa Kaija aga Saksamaal. \u201eSel ajal \u00f5nnestus meil kohtuda kuus kuni kaheksa korda aastas ning seda m\u00f5nes Euroopa v\u00f5i USA suurlinnas, kus parim \u00fchiselt veedetud aeg m\u00f6\u00f6duski kunstimuuseumides. V\u00f5in julgelt v\u00e4ita, et olen n\u00e4inud muuseumi\u00addes enam kui 10\u00a0000 kunstiteost,\u201c \u00fctleb Esko.<\/p>\n\n\n\n

Vestlusest kolme teadlasega ilm\u00adneb, et kunsti omandamisel v\u00f5ib oluline olla k\u00fcll kunstniku professionaalsus ja teose kultuurilooline kontekst, kuid eelk\u00f5ige peab see isiklikult puudutama ja intrigeerima, olgu siis visuaalselt v\u00f5i sisuliselt.<\/p>\n\n\n\n

\u201eKunsti ostmine on kunst,\u201c \u00fctleb T\u00f5nu Esko. Valdav osa tema kogust on Tartu kaasaegsete kunstnike looming. \u201eKunsti ostame abikaasa Kaija\u00adga eelk\u00f5ige enda koju ja see\u00adp\u00e4rast on m\u00f5ned v\u00e4ga huvitavad, kuid liialt p\u00f6\u00f6rased t\u00f6\u00f6d ikkagi n\u00e4ituse- v\u00f5i oksjonisaali j\u00e4\u00e4nud.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\n

\u201eKunstiteos ei tohi olla \u00fcheplaaniline!\u201c \u2013 Margus Punab.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Punab on seadnud kunsti ostmisele kaks tingimust: esiteks peab teos teda k\u00f5netama ja teiseks olema mitme\u00adkihiline. \u201eSee ei tohi olla \u00fcheplaaniline! Eriti v\u00e4\u00e4rtuslikud on t\u00f6\u00f6d, mis panevad pikemalt m\u00f5tlema\u00a0\u2013 m\u00f5ni on suisa olulisel m\u00e4\u00e4ral mu maailmapilti avardanud,\u201c s\u00f5nab ta.<\/p>\n\n\n\n

Akkermanni huvitab kunst\u00adniku maailmatunnetus ja loome\u00adprotsess. \u201eMind v\u00f5lub, kuidas kunst\u00adniku k\u00e4ekiri v\u00f5ib muutuda, mingid teemad kaovad ja mingid j\u00e4\u00e4vad p\u00fcsima. Teose valikul v\u00f5in l\u00e4htuda koos\u00adm\u00f5just juba kodus olemas olevate teostega \u2013 v\u00f5i siis hoopis sellest, kuidas see teistest eristub.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Kas teadlase kunstieelistusi m\u00f5jutab ka tema eriala?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Akkermannile tundub, et erialast rohkem m\u00f5jutab kunstieelistusi tema enda loomus ja vahest ka k\u00e4esolev eluetapp. Samas t\u00f5deb ta, et kunstis on huvitav j\u00e4lgida kunstnike sisemaailma muutusi, nii et teatav \u00fchisjoon erialaga on siiski olemas.<\/p>\n\n\n\n

Punabi kunstikogu seevastu r\u00e4\u00e4gib otseselt tema erialast. \u201e\u00dcks kolmest minu kogu kesksest teemast on inimeseks olemise v\u00f5lu ja valu, p\u00f5hifookusega maskuliinsel ilmal,\u201c tunnistab ta. Tema arvates on teadusel ja kunstil palju \u00fchist. \u201eKord kunstnik Jaan Toomikuga pikemalt vestel\u00addes tajusin, et tema kunsti ja minu teadust\u00f6\u00f6 loome\u00adprotsess on v\u00e4ga sarnased.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\n

\u201eErialast rohkem m\u00f5jutab kunstieelistusi omaenda loomus ja vahest ka k\u00e4esolev eluetapp.\u201c \u2013 Kirsti Akkermann.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\u201eEi ole tajunud, et minu k\u00f5rgen\u00addatud huvi geenide vastu minu kunstieelistusi m\u00f5jutaks,\u201c s\u00f5nab Esko. \u201eK\u00fcll aga usun, et elu teadlasena m\u00f5jutab seda, kuidas ma kunsti tajun. Taies peab toetama loomingulist m\u00f5tlemist, olema anal\u00fc\u00fctiline ja rohkem kui lihtsalt \u00fcks ilus pilt. Samas, minu enda viimatine \u2013 ja ehk ka ainus \u2013 teos (installatsioon \u201eY-kromosoom\u201c, 2021 \u2013 toim<\/em>.) k\u00e4sitles inimese DNA informatsioonimahukust ning selle suhestumist \u00fchiskondlike normidega.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib t\u00f5deda, et teadlaste kunstikogud ei k\u00f5nele \u00fcksnes nende kunstimaitsest, vaid peegeldavad ka nende isiksust ja eriala.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5ppude l\u00f5puks on kunstil ja teadusel ju ka \u00fcks p\u00f5hjapanev sarnasus: m\u00f5lemad p\u00fc\u00fcavad paremini m\u00f5ista elu olemust.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Viide<\/p>\n\n\n\n