{"id":1478,"date":"2025-11-14T01:09:00","date_gmt":"2025-11-13T23:09:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1478"},"modified":"2025-11-13T13:24:39","modified_gmt":"2025-11-13T11:24:39","slug":"vabaduse-labor-tuleviku-juuretis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/vabaduse-labor-tuleviku-juuretis\/","title":{"rendered":"Vabaduse labor, tuleviku juuretis"},"content":{"rendered":"

\u201eVabaduse labor\u201c on lugu sellest, kuidas 1960\u201370-ndate Tartus s\u00fcndis midagi enneolematut: tollal 20\u201330-aastaste \u00dclo Vooglaiu, Asser Murutari, Peeter Vihalemma, Marju Lauristini ja teiste nende \u00fcmber koondunud noorte kartmatul pealehakkamisel ning rektor Feodor Klementi toel asutati \u00fclikoolis sotsioloogialabor, mis esmakordselt ENSV-s kasutas sotsioloogiliste uuringute tegemiseks kaasaegseid l\u00e4\u00e4ne meetodeid.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t
\"Pildil
\u201eVabaduse labor\u201c on v\u00e4\u00e4rtuslik ajalooallikas, uni\u00adkaalne tunnistus asjaosalistelt endilt. Foto: Tiia K\u00f5nnussaar<\/figcaption><\/figure>\n

\u201eVabaduse labor\u201c<\/strong><\/h3>\n

600 lk<\/p>\n

Koostanud Marju Lauristin, Peeter Vihalemm ja Mati Heidmets, kaasautoreid 33<\/p>\n

Toimetanud Tiia K\u00f5nnussaar ja Renita Timak<\/p>\n

Kujundanud Kalle M\u00fcller<\/p>\n

Kirjastus Hea Lugu 2025<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Teadup\u00e4rast oli l\u00e4\u00e4ne sotsioloogia N\u00f5ukogude Liidus tollal p\u00f5lu all, isegi keelatud. Ometi sotsioloogia\u00adlabor s\u00fcndis ja tegutses, et uurida suletud \u00fchiskonnas Eesti elu \u2013 kuidas inimesed tegelikult elavad? \u2013 ja edendada \u00fchiskonnateaduslikku m\u00f5tet. Peeter Vihalemm nimetab laborit raamatus \u00f5igusega anomaalseks n\u00e4htuseks.<\/p>\n\n\n\n

\u201eVabaduse labor\u201c v\u00f5iks lisaks sotsioloogidele, \u00fchiskonnateadlastele ja ajaloolastele k\u00f6ita k\u00f5iki, keda huvitab, kuidas 1960\u20131970-ndate ENSV-s hakkama saadi, vaimu \u00e4rksana hoiti, elati ja t\u00f6\u00f6tati.<\/p>\n\n\n\n

Laborlased k\u00e4isid tehastes, vabrikutes ja autobaasides t\u00f6\u00f6tajaid k\u00fcsitlemas, samuti k\u00fcsitleti lehelugejaid. Talletatud uurimistulemused on unikaalsed, sest peegeldavad inimeste hoiakuid ilma kohustusliku puna\u00adideo\u00adloogilise kastmeta; ilmselt ei oleks meil nendeta praegu usaldusv\u00e4\u00e4rseid andmeid selle kohta, milline oli siis olme, argip\u00e4ev ja t\u00f6\u00f6keskkond, mida inimesed lugesid, millest unistasid.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik s\u00e4ilinud materjalid on praeguseks \u00fcle antud Tartu ja Tallinna \u00fclikooli arhiividele.<\/p>\n\n\n\n

Rikastavad kohtumised K\u00e4\u00e4rikul<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Raamatu kaanepilt, mille aluseks kujundaja Kalle M\u00fcller v\u00f5ttis omaaegses rotaprindil tr\u00fckitud K\u00e4\u00e4riku kogumikus ilmunud joonistuse, peegeldab tabavalt laborlaste \u00fchtehoidvat, ehk uljastki meeleolu.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4\u00e4rikul said 1960-ndate l\u00f5pul ja 1970-ndate algul \u00dclo Vooglaiu ja teiste labori inimeste eest\u00adv\u00f5ttel kokku tippsotsioloogid ja -filosoofid \u00fcle N\u00f5ukogude Liidu. Nende intellektuaalselt rikastavate ja teatud vastupanuvaimus kohtumiste p\u00f5hjal anti v\u00e4lja kolm \u00fclipopulaarset kogumikku, \u201eK\u00e4\u00e4riku I\u2013III\u201c. Nel\u00adjanda avaldamine keelati \u00e4ra, sest \u00fcsna varsti hakkas labori tegevus partei- ja julgeolekuorganitele n\u00e4rvidele k\u00e4ima.<\/p>\n\n\n\n

1975.\u00a0aastal h\u00e4vitati labor KGB abiga ja Vooglaid visati parteist v\u00e4lja. Raamatust leiab ka tolleaegseid arhiivi\u00addokumente, fotosid ja \u00fcli\u00adkooli parteikoosoleku protokolli \u2013 n\u00e4iteks v\u00f5ib lugeda Klementi ameti\u00adj\u00e4rglase Arnold Koobi p\u00f5rmus\u00adtavat s\u00f5na\u00adv\u00f5ttu \u00dclo Vooglaiu aadressil ning vastuseks Jaak Alliku, M\u00e4rt Kubo jt kaitsek\u00f5nesid.<\/p>\n\n\n\n

\u201eVabaduse labor\u201c on v\u00e4\u00e4rtuslik ajalooallikas, uni\u00adkaalne tunnistus asjaosalistelt endilt. Sotsioloogiliste uurimuste \u00fcle\u00advaadete ja kasutatud metoodika kirjelduste k\u00f5rval leiab sellest hulganisti laborlaste m\u00e4les\u00adtusi. Muu hulgas k\u00f5nelevad need Pikkar Joandi T\u00fc\u00fcstre talu poolp\u00f5randa\u00adalusest kul\u00adtuuri- ja seltsielust, milles osales ka Tartu kultuurirahvas ja boheemlaskond. T\u00fc\u00fcstrel v\u00f5is kohata n\u00e4iteks M\u00fclleri Sassi, Toomas Raudamit, Matti Miliust, Jaan Kaplinskit jt.<\/p>\n\n\n\n

\"Pildil<\/a>
Tartu \u00dclikooli \u00fchiskonna\u00adteaduste instituudis toimunud raamatuesitlusel \u00fctles Marju Lauristin, et idee s\u00fcnnist kuni raamatu valmi\u00admiseni l\u00e4ks ligi kaheksa aastat. Foto: Tiia K\u00f5nnussaar<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kaheksa aastaga ideest raamatuks<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige suurema t\u00f6\u00f6 raamatu kokku\u00adpanemisel tegid Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm, kes k\u00f5igepealt veensid omaaegseid kaas\u00adlaborlasi kirjutama. Toimetuse koosolekud toimusid nende Siili t\u00e4nava kodus, kus osalesid ka raamatu kolmas koostaja Mati Heidmets, toimetaja Renita Timak, kujundaja Kalle M\u00fcller ja siin\u00adkirjutaja. Vanade fotode, arhiivimaterjalide ja laborlaste kaast\u00f6\u00f6de hulgast valiti p\u00e4rast p\u00f5hjalikku kaalumist ja vaidlemist v\u00e4lja need, mis kaante vahele j\u00f5udsid.<\/p>\n\n\n\n

Toimetamist\u00f6\u00f6 osutus inspireerivaks ja n\u00f5udlikuks: raamat sai 600\u00a0lehek\u00fclje pak\u00adsune ja autoreid on\u00a0kokku 33, nende seas tead\u00adlased ja sotsioloogid (Peeter Vihalemm, J\u00fcri Kruusvall, Mati Heidmets, Ivi Proos, Iris Pettai jt), poliitikud ja \u00fchiskonnatege\u00adlased (Marju Lauristin, Jaak Allik jt) ning silmapaistvad kultuuritegelased (Merle Karusoo, Enn Tegova jt). Kaasa aitas varasem tutvus labori tegemistega: olin raamatusse \u201eTartu \u00fclikool ja legendid\u201c1<\/a><\/sup> kirjutanud peat\u00fcki \u201eSotsioloogia\u00adlabori hiilgus ja hukk\u201c ning hiljem toimetanud mahukat kogumikku2<\/a><\/sup>, mis avaldati labori \u00fche eest\u00advedaja, maasotsio\u00adloogi ja filosoofi Asser Murutari m\u00e4lestuseks.<\/p>\n\n\n\n

\n

60-ndad olid kordumatu aeg. Sinna, kus v\u00e4hegi tekkis rohkem \u00f5hku, kujunes \u00fchiskondlikult j\u00e4\u00e4tunud kaane alla omamoodi \u00f5humull.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikooli \u00fchiskonna\u00adteaduste instituudis toimunud raamatuesitlusel \u00fctles Marju Lauristin, et idee s\u00fcnnist kuni raamatu valmi\u00admiseni l\u00e4ks ligi kaheksa aastat. 60-ndad olid kordumatu aeg. \u201eSinna, kus v\u00e4hegi tekkis rohkem \u00f5hku, kujunes \u00fchiskondlikult j\u00e4\u00e4tunud kaane alla omamoodi \u00f5humull,\u201c kirjeldas Lauristin kujundlikult. Neisse \u201emullidesse\u201c koondusid sarnaselt m\u00f5tlevad inimesed, olgu siis teadlased, looduskaitsjad, kirjanikud v\u00f5i teised loovnatuurid, kes vahetasid tsenseerimata m\u00f5tteid ja elasid justkui ideoloogilisest survest vaba elu.<\/p>\n\n\n\n

Mullist v\u00e4ljapoole nende tegevusest suurt midagi ei paistnud, erandiks ehk Vooglaiu labor, mis tekitas \u00fclikoolis h\u00e4mmeldust juba pelgalt oma isemajandava toimetulekuga. Esitlusel viibinud vilistlane Hans H. Luik tsiteeris tabavalt Goethe \u201eFausti\u201c, vihjates laboris s\u00fcndinud oma\u00admoodi vaimsele alkeemiale, ja saal r\u00f5kkas r\u00f5\u00f5msas \u00e4ratundmises.<\/p>\n\n\n\n

ENSV oli olemuslikult okupat\u00adsiooni\u00adv\u00f5imude moodustis. Ent hinge ei saa okupeerida\u00a0\u2013 v\u00f5i v\u00e4hemalt saab sellele vastu seista. Sotsioloogialabori, vabaduse labori inimesed rajasid toonaste olude kiuste, kasinaid v\u00f5ima\u00adlusi kasutades ja v\u00f5ib-olla endalegi \u00fcllatuseks midagi, millest sai tuleviku v\u00e4gev juuretis.<\/p>\n\n\n\n

\u201eVabaduse labor\u201c on p\u00fchendatud labori asutajale ja oma\u00adaegsele juhata\u00adjale, m\u00f5tlejale ja \u00f5petajale \u00dclo Voog\u00adlaiule tema 90. s\u00fcnnip\u00e4eva puhul. Laulva revolutsiooni ajal m\u00e4ngis labori\u00adaastatega tekkinud v\u00f5rgustik olulist ja aktiivset rolli. Paljud selle liikmed t\u00f6\u00f6tasid v\u00f5i t\u00f6\u00f6tavad siiani m\u00f5jukatel ametikohtadel ise\u00adseisvuse taastanud Eesti Vabariigis. Laborist kasvas v\u00e4lja tugev sotsioloogide p\u00f5lvkond.<\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcd on toonase ajastu olud ja inimesed raamatusse raiutud ja ootamas uusi uurijate p\u00f5lvkondi.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Viited<\/p>\n\n\n

  1. 1 <\/sup>Menu kirjastus, 2012. \u21a9\ufe0e<\/a><\/li>
  2. 2 <\/sup>Inimeste maa. Aeg. Asser Murutar ja teekaaslased. MT\u00dc Heliraamat, 2022. \u21a9\ufe0e<\/a><\/li><\/ol>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    \u201eVabaduse labor\u201c on lugu sellest, kuidas 1960\u201370-ndate Tartus s\u00fcndis midagi enneolematut: tollal 20\u201330-aastaste \u00dclo Vooglaiu, Asser Murutari, Peeter Vihalemma, Marju Lauristini ja teiste nende \u00fcmber koondunud noorte kartmatul pealehakkamisel ning rektor Feodor Klementi toel asutati \u00fclikoolis sotsioloogialabor, mis esmakordselt ENSV-s …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1567,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":"[{\"content\":\"1 <\/sup>Menu kirjastus, 2012. \",\"id\":\"c7a37b03-f535-4a3f-a230-7889a1a748d8\"},{\"content\":\"2 <\/sup>Inimeste maa. Aeg. Asser Murutar ja teekaaslased. MT\u00dc Heliraamat, 2022.\",\"id\":\"3641def6-d2b5-4ab1-aa39-6f0a9a49e884\"}]"},"categories":[45,7],"tags":[],"class_list":["post-1478","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kaante-vahel","category-varia"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1478","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1478"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1478\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1642,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1478\/revisions\/1642"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1567"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1478"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1478"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1478"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}