{"id":1476,"date":"2025-11-14T01:08:00","date_gmt":"2025-11-13T23:08:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1476"},"modified":"2025-11-13T13:25:33","modified_gmt":"2025-11-13T11:25:33","slug":"varsked-teadustood-vene-krimikirjandusest-nutisormusteni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/varsked-teadustood-vene-krimikirjandusest-nutisormusteni\/","title":{"rendered":"V\u00e4rsked teadust\u00f6\u00f6d: vene krimikirjandusest nutis\u00f5rmusteni"},"content":{"rendered":"

Septembris ja oktoobris Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uuriti muu hulgas n\u00e4idendite t\u00f5lkimist, kodaniku\u00fchenduste rolli de facto<\/em> iseseisvate riikide v\u00e4lissuhetes, teatud biomarkerite seost p\u00f5lveliigese osteoartroosiga ning nutis\u00f5rmuste kasutamist andmet\u00f6\u00f6tluses. K\u00f5igi kaitstud doktorit\u00f6\u00f6dega saab tutvuda Tartu \u00dclikooli digiarhiivis ADA<\/a> ja kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda \u00fclikooli raamatukogu lugemissaalis.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond<\/h2>\n\n\n\n

Marina Bulakhova<\/strong> kaitses vene kirjanduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201e\u0413\u0435\u043d\u0435\u0437\u0438\u0441 \u0440\u0443\u0441\u0441\u043a\u043e\u0439 \u0443\u0433\u043e\u043b\u043e\u0432\u043d\u043e\u0439 \u043f\u0440\u043e\u0437\u044b 1860\u20131890 \u0433\u0433\u201c<\/a> (\u201e1860.\u20131890. aastate vene kriminaalproosa genees\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s keskendutakse 1860.\u20131890. aastate vene kriminaalproosa \u017eanrilistele, kultuurilistele ja sotsiaal\u00adsetele erip\u00e4radele, et taastada varase vene krimikirjanduse sisemine loo\u00adgika ning m\u00e4\u00e4ratleda selle koht rahvusvahelises kontekstis. K\u00e4sitletakse umbes sadat kriminaalromaani, -jutus\u00adtust ja -novelli, millest suurem osa on seni j\u00e4\u00e4nud uurijate t\u00e4hele\u00adpanuta. V\u00e4itekiri t\u00e4idab olulise t\u00fchimiku 19.\u00a0sajandi vene massikirjan\u00adduse uuri\u00admises ja pakub uut vaatenurka selle arenguetappide m\u00f5testamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja kaasprof Roman Leibov, oponendid prof Ilya Vinitsky (Princetoni \u00dclikool) ja lektor Claire Eugenie Whitehead (Saint Andrewsi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Igor Kotjuh<\/strong> kaitses eesti kirjanduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eIgor Severjanin eesti kirjandusv\u00e4ljal ja eesti venekeelse kirjanduse identiteedi kujunemine (1918\u20131941)\u201c<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Uurimus keskendub vene modernisti Igor Severjanini (1887\u20131941) tegevusele Eesti Vabariigis aastatel 1918\u20131940. Eesm\u00e4rk on m\u00f5ista, miks j\u00e4i tema looming eesti kirjanduspildis marginaalseks, vaatamata tema aktiivsele osalusele Eesti kultuurielus. Severjanin l\u00f5imis oma luulesse eesti keelt ja kohalikke motiive ning osales aktiivselt siinsetes kirjandusv\u00f5rgustikes \u2013 see viitab enesem\u00e4\u00e4ratlusele, mis ei piirdu \u00fche kultuurilise kuuluvusega. Severjanini n\u00e4ide aitab \u00fcmber m\u00f5testada rahvuskirjanduse piire ning t\u00f5statab k\u00fcsimuse muukeelse loomingu rollist eesti kirjandusloos. Kuulumine eesti kirjandusse ei pea s\u00f5ltuma vaid keelelisest v\u00e4ljendusest, vaid ka kultuurilisest osalusest ja retseptsioonist.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Mart Velsker ja Aija Sakova (Tallinna \u00dclikool), oponent Mika Pylsy (Soome Kirjanduse Selts).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Raili Lass <\/strong>kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eN\u00e4idendi interlingvistilise t\u00f5lke osakaal ja roll lavastuses kui intersemiootilises t\u00f5lkes ja pol\u00fcsemiootilises struktuuris\u201c<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

See on eelk\u00f5ige t\u00f5lkijatele suunatud rakenduslik uurimus n\u00e4idendite t\u00f5lki\u00admisest ning sellest, kuidas m\u00f5jutab n\u00e4idendi funktsioon ja positsioon lavastuses t\u00f5lkija t\u00f6\u00f6d. Autor kaardistab lavastuse kui pol\u00fcsemiootilise struktuuri, milles t\u00f5lge on osa t\u00e4hendust loovast s\u00fcsteemist, ja pakub v\u00e4lja t\u00f5lkesemiootilise l\u00e4henemisviisi, mis seob t\u00f5lkija t\u00f6\u00f6 tihedamalt lavalise tegevuse ja rolliloomisega. T\u00f5lkija v\u00f5ib ammutada t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid n\u00e4itekirjanikelt ja n\u00e4itlejatelt, n\u00e4iteks kasutades Stanislavski meetodile sarnast karakterikeskset l\u00e4henemist.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Elin S\u00fctiste ja kaasprof Maria-Kristiina Lotman, oponent Anne Lange (vabakutseline).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Anu Lillak <\/strong>kaitses ajaloo alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eFrom ashes to interpretation: fragmented, commingled and cremated human remains in Estonian Roman Iron Age (50\u2012450 CE) tarand cemeteries\u201c<\/a> (\u201eTuhast t\u00f5usnud t\u00f5lgendused: fragmenteerunud, segatud ja p\u00f5lenud inimluud Eestis rooma rauaaja (50\u2013450 m.a.j) tarandkalmete n\u00e4itel\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s v\u00f5rreldakse Viimsi I ja Aakre Kivivare tarandkalmeid. Anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab piirkondlikke erinevusi matmiskommetes. Aakre kalmete materjalis olid esindatud k\u00f5ikide kehaosade luud, ent luude kogukaal v\u00f5rreldes isikute arvuga oli v\u00e4ike, s.t kalmetesse ei olnud j\u00f5udnud k\u00f5ik luud. Viimsis oli luudel m\u00e4rke l\u00f5ikej\u00e4lgedest ja \u00fche inimese luud v\u00f5isid olla kalmesse j\u00f5udnud nii p\u00f5letatult kui ka p\u00f5letamata. Seega ei olnud surnute p\u00f5letamine ja laibamatus tingimata kasutusel eri aegadel, vaid olid osa samadest matmiskommetest. T\u00f6\u00f6s r\u00f5hutatakse, et isegi fragmentaarne luumaterjal on mineviku m\u00f5istmisel v\u00e4\u00e4rtuslik materjal. \u00dclioluline on korrektne dokumentatsioon ja standardiseeritud meetodite kasutamine.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Mari T\u00f5rv, prof Ester Oras ja prof Tim Thompson (Maynoothi \u00dclikool), oponent kaasprof Jo Appleby (Leicesteri \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Ago Lilleorg<\/strong> kaitses teoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eUurimus koguduse kasvust Eesti protestantlike koguduste n\u00e4itel. Koguduse arengustrateegia s\u00f5nastamine\u201c<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Viimastel sajanditel on kristluse m\u00f5ju l\u00e4\u00e4ne kultuuriruumis j\u00e4rjekindlalt v\u00e4henenud. V\u00e4itekirjas uuritakse Eesti protestantlike koguduste n\u00e4itel, millised tegurid soodustavad koguduste kasvu postkristlikus \u00fchiskonnas. Anal\u00fc\u00fcsitakse kogudusi, mis on suutnud \u00fcldisest suundumusest hoolimata kasvada, ja tuuakse esile nende arengut toetavad tunnused. Tulemused n\u00e4itavad, et edukad kogudused \u00fchendavad vaimse arengu \u00fchiskonna teenimisega ja v\u00e4\u00e4rtustavad tasakaalustatud arengut. Uuringu p\u00f5hjal s\u00f5nastati strateegia, mis pakub kogudustele praktilist tuge kahanemisega toimetulekuks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja lektor Kaido Soom, oponent prof Kati Tervo-Niemel\u00e4 (Ida-Soome \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Anne-Liis Maripuu <\/strong>kaitses teatriteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eThe role of modern dance in shaping artistic and gender discourses in Estonia in the 1920s\u201c<\/a> (\u201eModerntants kunstilise ja soodiskursuse kujundajana Eestis 1920. aastatel\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse moderntantsu j\u00f5udmist Eestisse ning selle m\u00f5ju soolisele ja kunstilisele diskursusele 20. sajandi alguses. Moderntantsu juhtfiguurideks olid naised \u2013 see pakkus neile v\u00f5imaluse iseseisvaks eluks ja loominguliseks eneseteostuseks. Uus tantsuvorm t\u00f5rjus balleti k\u00f5rvale ning t\u00f5i lavale uued naistegelased ja liikumiskeele. Uurimus keskendub aastatele 1910\u20131930, eriti 1920-ndatele, ning selles anal\u00fc\u00fcsitakse kahe v\u00e4he uuritud tantsija ja koreograafi, Elmerice Partsi ja Gerd Neggo tegevust. Teoreetilise raamistiku kaudu k\u00e4sitletakse moderntantsu kultuurilist, kunstilist ja soolist transformatiivset potentsiaali.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Anneli Saro ja lektor Heili Einasto (Tallinna \u00dclikool), oponent lektor Hanna J\u00e4rvinen (Helsingi Kunsti\u00fclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Patrick O\u2019Rourke <\/strong>kaitses eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eLounaisit\u00e4merensuomi: lounaisten it\u00e4merensuomalaisten kielten murteellinen kehitys\u201c<\/a> (\u201eEdelal\u00e4\u00e4nemeresoome: edelapoolsete l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte murdeline areng\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse, kas kura- ja salatsiliivi keel ning p\u00f5hjaeesti saarte ja l\u00e4\u00e4nemurre v\u00f5ivad p\u00e4rineda \u00fchisest edelal\u00e4\u00e4nemeresoome algmurdest. Anal\u00fc\u00fcsitakse fonoloogilisi, morfoloogilisi ja (morfo)s\u00fcntaktilisi tunnuseid ning s\u00f5navara. Tulemused n\u00e4itavad, et mitmed keeletunnused toetavad h\u00fcpoteesi \u00fchise algmurde kohta, eriti tuletiste uuenduslik kasutamine. Rohkem tunnuseid viitab aga l\u00e4\u00e4nemeresoome murdeahelale, mis v\u00f5ib ulatuda tagasi keskalgsoome keeleni.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Karl Pajusalu ja dots Santeri Junttila (Helsingi \u00dclikool), oponent prof Rogier Blokland (Uppsala \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Nikolai Shurakov <\/strong>kaitses filosoofia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eExperimental contribution to contemporary ordinary language philosophy\u201c<\/a> (\u201eEksperimentaalne panus kaasaegsesse tavakeelefilosoofiasse\u201c).<\/p>\n\n\n\n

20. sajandil toetusid tavakeele kasutust uurivad filosoofid peamiselt oma keelevaistule. Nad p\u00fc\u00fcdsid m\u00f5ista ja kirjeldada, kuidas inimesed igap\u00e4evases k\u00f5nes v\u00e4ljendeid kasutavad. Nende v\u00e4iteid on kritiseeritud kontrollimatuse t\u00f5ttu, n\u00fc\u00fcd aga pakub eksperimentaalne filosoofia tavakeele uurimiseks empiirilisi meetodeid. V\u00e4itekirjas k\u00e4sitletakse teadmise omistamise s\u00f5ltuvust sellest, kui palju on kaalul; n\u00e4idatakse, et samasugune tundlikkus ei iseloomusta valetamise m\u00f5istet; v\u00f5rreldakse inimese ja tehistaibu arusaamu valetamisest ning anal\u00fc\u00fcsitakse \u00fcht eesti halvustavat s\u00f5na, mille mitmet\u00e4henduslikkus v\u00f5ib p\u00f5hjustada suhtlusriske.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Alexander Stewart Davies ja teadur Alexander Wiegmann (Granada \u00dclikool), oponent prof Vilius Dranseika (Jagielloonide \u00dclikool Krak\u00f3wis).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Carl Eric Simmul <\/strong>kaitses eesti keele alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eEesti konverbi\u00adtarindi semantika, infostruktuur ja s\u00f5naj\u00e4rg. des<\/em>-, mata<\/em>\u2013\u00a0ja\u00a0maks<\/em>-tarind\u201c<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s kirjeldatakse eesti keele des<\/em>-, mata<\/em>\u2013 ja maks<\/em>-konverbi\u00adtarindeid kasutusp\u00f5hises raamisti\u00adkus korpusanal\u00fc\u00fcsi meetodil, kes\u00ad\u00adken\u00addudes semantikale, info\u00adstruk\u00adtuurile ja s\u00f5naj\u00e4rjele. Konverbi\u00adtarindid v\u00e4ljendavad mitmesuguseid s\u00fcndmuse asjaolusid (nt aeg ja p\u00f5hjus: Koju j\u00f5udes viskas ta pikali<\/em>; J\u00f5udmata enam seista, viskas ta korraks pikali<\/em>) ja toimivad lauses erinevate infoelementidena. Konverbitarindi semantika ja infostruktuur on seotud. T\u00f6\u00f6s k\u00e4sitletakse ka konverbist l\u00e4htuvaid leksikaalselt iseseisvunud keelendeid ja nende funktsioone.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof K\u00fclli Habicht ja lektor Helen Plado, oponent prof Jussi Ylikoski (Turu \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Krista Simson<\/strong> kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eVisuaalkunsti v\u00e4ljendusvahendid semiootilise anal\u00fc\u00fcsi kontekstis\u201d<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4itekirja eesm\u00e4rk on uurida visuaalsemiootika ja kunstipraktikate l\u00f5imimise v\u00f5imalusi, r\u00f5hutades loomisprotsesside anal\u00fc\u00fcsi olulisust t\u00e4hendusloome k\u00f5rval. Anal\u00fc\u00fcs keskendub visuaalkunsti kompositsioonielementide protsessilisele k\u00e4sitlusele ja nende rollile t\u00e4henduse kujunemisel. Teoreetilises raamistikus seotakse 20. sajandi alguse vene avangardi ideed Praha Lingvistilise Ringi semiootikakoolkonnaga ja uue meedia tavadega. T\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja semiootilise anal\u00fc\u00fcsi ja kunstipraktika \u00fchendamise alused ning vajaliku terminoloogia l\u00e4htekohad.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Peeter Torop, oponent prof \u00dclo Pikkov (Eesti Kunstiakadeemia).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Aleksandra Sooniste<\/strong> kaitses religiooniuuringute alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eReligious literacy of Estonian basic school graduates\u201c<\/a> (\u201eEesti p\u00f5hikoolil\u00f5petajate religioonialane kirjaoskus\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Religioonialane kirjaoskus t\u00e4hendab v\u00f5imet m\u00f5ista religiooni t\u00e4hendust \u00fchiskonnas, suhtuda lugupidavalt eri maailmavaadetesse ja tulla edukalt toime olukordades, kus religioon v\u00f5i maailmavaated m\u00e4ngivad olulist rolli. Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse, kuidas Eesti kooliharidus selle p\u00e4devuse kujunemist toetab. Selgub, et religiooniga seotud teadmised on \u00f5ppekavades killustatud ja peamiselt varjatud kujul. Korraldatud k\u00fcsitluse tulemused viitavad ebakindlusele religiooni k\u00e4sitlemisel. Religioonialast kirjaoskust saab arendada eri ainetesse l\u00f5imitud ja noortele t\u00e4hendusliku l\u00e4henemisviisiga. Vaja on paremat \u00f5petajakoolitust, ajakohast \u00f5ppevara ja kriitilist m\u00f5tlemist toetavat \u00f5pet.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja kaasprof Olga Schihalejev, oponent kaasprof Martha Shaw (Londoni South Banki \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Sotsiaalteaduste valdkond<\/h2>\n\n\n\n

Butrint Berisha<\/strong> kaitses politoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eExploring the role of civil society organisations (CSOs) in foreign relations of de facto<\/em> states: a comparative analysis of Kosovo, Palestine and Taiwan\u201c<\/a> (\u201eKodaniku\u00fchenduste roll de facto<\/em> riikide v\u00e4lissuhetes: Kosovo, Palestiina ja Taiwani v\u00f5rdlev anal\u00fc\u00fcs\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse de facto<\/em> iseseisvate riikide nagu Kosovo, Palestiina ja Taiwani kodaniku\u00fchenduste tegevust rahvusvahelisel tasandil, kus nad t\u00e4idavad sageli mitteametlike diplomaatide rolli. Vaidlustatud riikluse tingimustes peavad nad otsima tasakaalu globaalsete ja rahvuslike eesm\u00e4rkide vahel. Kodaniku\u00fchenduste tegevus aitab suurendada de\u00a0facto <\/em>riikide rahvusvahelist n\u00e4htavust ja esindatust, samas vaidlustades ja kujundades riikluse norme nagu suver\u00e4\u00e4nsus, enesem\u00e4\u00e4ramine, territoriaalne terviklikkus jne.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Eiki Berg, oponent prof Fiona McConnell (Oxfordi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Michael Cole<\/strong> kaitses politoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eThe people, the elites and the Russia factor: a comparative study of populist discourses in Georgia and Ukraine\u201c<\/a> (\u201eRahvas, eliit ja Vene faktor: Gruusia ja Ukraina populistlike diskursuste v\u00f5rdlusuuring\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Autor uurib populistlikke diskursusi Gruusias ja Ukrainas, keskendudes m\u00f5lema riigi parem\u00e4\u00e4rmuslike poliitiliste toimijate ning Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i visuaalsele kommunikatsioonile. Arendatakse populismi k\u00e4sitlust, n\u00e4hes seda poliitikategemise viisina, mitte pelgalt ideoloogiana. Anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et Gruusia ja Ukraina populismil on nii \u00fchiseid jooni kui ka kontekstist tulenevaid erip\u00e4rasid, n\u00e4iteks suhtumine Venemaasse ja r\u00f5huasetus traditsioonidele v\u00f5i noortele. Zelensk\u00f5i kasutab s\u00f5jaolukorras populistlikke visuaalseid v\u00f5tteid, et tugevdada oma juhtpositsiooni ja k\u00f5netada rahvusvahelist \u00fcldsust.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Andrey Makarychev, oponent kaasprof Helge Blakkisrud (Oslo \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Helina Maasing <\/strong>kaitses sotsioloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eMeasuring immigration-related conflict risk: a case of Estonia\u201c<\/a> (\u201eSisser\u00e4ndega seotud konflikti riski m\u00f5\u00f5tmine Eesti n\u00e4itel\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Mured sisser\u00e4nde ja sotsiaalsete pingete p\u00e4rast on kasvanud kogu Euroopas, sh Eestis. Doktorit\u00f6\u00f6s hinnatakse sisser\u00e4ndega seotud sotsiaalsete pingete riski Eestis, kasutades selleks spetsiaalselt loodud indeksit MICRI (ingl measure of immigration-related conflict risk<\/em>). Kuigi \u00fcldine konfliktirisk on v\u00e4ike, on see piirkonniti erinev, sealjuures k\u00f5rgeim on riskitase Kirde-Eestis ning m\u00f5nes P\u00f5hja- ja L\u00f5una-Eesti omavalitsuses. MICRI toob esile, et Eestis ei tulene konfliktirisk mitte niiv\u00f5rd otsesest kontaktist sisser\u00e4ndajatega, vaid \u00fcldisest rahulolematusest, ja sisser\u00e4nne v\u00f5ib toimida pinget suurendava tegurina. MICRI aitab t\u00e4ita olulise t\u00fchimiku ennetuses ja seda saab kohandada ka teiste riikide jaoks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja kaasprof Mare Ainsaar, oponent kaasprof M\u0101ris And\u017e\u0101ns (Riia Stradi\u0146\u0161i \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Pille Nelis<\/strong> kaitses haridusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eA model for implementing inclusive education in early childhood education\u201c<\/a> (\u201eMudel kaasava hariduse rakendamiseks alushariduses\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Alusharidus kaasavas \u00f5pikeskkonnas avaldab pikaajalist ja soodsat m\u00f5ju laste akadeemilistele oskustele, sotsiaalsele arengule ja edasij\u00f5udmisele koolis ning seet\u00f5ttu on selle t\u00f5hus rakendamine koolieelsetes lasteasutustes v\u00e4ga oluline. Doktorit\u00f6\u00f6 keskendub kaasava hariduse rakendamist toetava teoreetilise mudeli loomisele ja selle rakendatavuse uurimisele alushariduses. Uuring n\u00e4itas, et mudel sobitub lasteaia praktikatega, kuigi kaasava hariduse rakendamisel esineb m\u00f5ningaid raskusi. Koolituse kaudu paranes osalejate tegevusv\u00f5imekus kaasava hariduse rakendamisel. Doktorit\u00f6\u00f6s antakse soovitused edasisteks uuringuteks, hariduspoliitika kujundamiseks ja \u00f5petajate koolitamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Margus Pedaste, oponent prof Hildegunn Fandrem (Stavangeri \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

George Spencer Terry <\/strong>kaitses politoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eDemanding subjectivity: the radical right\u2019s use of discursively empty referent objects within a post-foundational logics framework\u201c<\/a> (\u201eSubjektsust n\u00f5u\u00addes: diskursiivselt t\u00fchjade refe\u00adrent\u00adobjektide kasutus paremradikaalide poolt post-fundatsionalistlikus loogikas\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse, kuidas popu\u00adlistlikud ja paremradikaalsed liiku\u00admised loovad oma identiteeti ja \u00f5igustavad oma n\u00f5udmisi, kasutades mitmet\u00e4henduslikke ja t\u00fchje viitepunkte. Itaalia ja Eesti n\u00e4idete kaudu ilmneb, et hoolimata eri kontekstidest j\u00e4rgivad liikumised sarnast loogikat: m\u00e4\u00e4ratletakse end ainu\u00f5igete rahva esindajatena, tuginedes ebav\u00f5rdsusele, vaenulikkusele ja v\u00e4listamisele. K\u00e4sitledes paremradikaalsust kui kohanduvat loogikat, mitte j\u00e4ika ideoloogiat, pakuti doktorit\u00f6\u00f6s uut anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5tet nende liikumiste kujunemistee m\u00f5istmiseks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Andrey Maka\u00ad\u00ad\u00ad\u00ad\u00ad\u00ad\u00ad\u00ad\u00ad\u00adry\u00adchev, oponent prof Eirikur Bergmann (Bifr\u00f6sti \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n
    \n
  1. \n<\/ol>\n\n\n\n

    Meditsiiniteaduste valdkond<\/h2>\n\n\n\n

    Karl-Gunnar Isand<\/strong> kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eThe impact of frailty on outcomes following emergency laparotomy: enhancing risk prediction and clinical decision-
    making\u201c<\/a> (\u201eHapruse m\u00f5ju erakorralise laparotoomia ravitulemustele: prognostiliste mudelite ja otsustusprotsessi t\u00e4iustamisest\u201c).<\/p>\n\n\n\n

    Haprus on seisund, kus inimese keha\u00adline vastupanuv\u00f5ime on v\u00e4he\u00adnenud, mist\u00f5ttu v\u00f5ib isegi v\u00e4ike tervise\u00adm\u00f5jur p\u00f5hjustada t\u00f5siseid tagaj\u00e4rgi ja raskendada tervise taas\u00adtumist. Hapruse hindamiseks on olemas m\u00f5\u00f5dikud. Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse hapruse m\u00f5ju patsientidele, kes vajavad era\u00adkorralist k\u00f5hu\u00f5\u00f5ne\u00adoperatsiooni. Selgub, et haprus ei ole seotud ainult vanusega\u00a0\u2013 ka noored patsiendid v\u00f5ivad olla haprad, mis suurendab suremuse ja t\u00fcsistuste ohtu ning piken\u00addab taastumisaega. Hapruse lisamine riskimudelitele parandab nende t\u00e4psust ja aitab teha teadlikumaid ravivalikuid.<\/p>\n\n\n\n

    Juhendajad prof Peep Talving, prof Urmas Lepner, kaasprof Helgi Kolk ja lektor Sten Saar, oponent prof Folke Hammarqvist (Karolinska Instituut).<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Kristina Isand<\/strong> kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eNatural history of non-functioning pituitary microadenomas and venous thromboembolism in patients with pituitary adenomas and Cushing syndrome\u201c<\/a> (\u201eMittefunktsioneerivate h\u00fcpof\u00fc\u00fcsi mikroadenoomide loomulik kulg ja venoosse trombemboolia esinemus h\u00fcpof\u00fc\u00fcsi adenoomi ja Cushingi s\u00fcndroomiga patsientidel\u201c).<\/p>\n\n\n\n

    H\u00fcpof\u00fc\u00fcsi adenoomid on sagedased ajuripatsi eessagara kasvajad. Need jagunevad funktsioneerivateks adenoomideks, mis p\u00f5hjustavad hormonaalset h\u00fcpersekretsiooni, ja mittefunktsioneerivateks adenoomideks (NFPA), mis hormoone ei produtseeri. Cushingi s\u00fcndroomi korral on suur metaboolsete ja kardiovaskulaarsete t\u00fcsistuste ning venoosse trombemboolia (VTE) risk, kuid tromboprof\u00fclaktikaks puudusid seni \u00fchtsed juhised. Doktorit\u00f6\u00f6 p\u00f5hineb kolmel suurel retrospektiivsel uuringul ja n\u00e4itab, et mikro-NFPA-de (alla 1 cm) kulg on \u00fcldjuhul healoomuline, mist\u00f5ttu piisab konservatiivsest j\u00e4lgimisest. Cushingi s\u00fcndroomiga patsientide VTE risk viitab kasvajat\u00fc\u00fcbip\u00f5hise riskihinnangu vajadusele. Tromboprof\u00fclaktika on soovitatav ka v\u00e4hemalt kolme kuu jooksul p\u00e4rast haigusn\u00e4htude taandumist. Uuringu p\u00f5hjal koostati selliste patsientide tromboprof\u00fclaktikaks esimene rahvusvaheline juhend.<\/p>\n\n\n\n

    Juhendajad prof Vallo Volke, prof John Andrew Hall Wass (Oxfordi \u00dclikooli diabeedi-, endokrinoloogia- ja metabolismikeskus (OCDEM)) ja dr Aparna Pal (ODCEM), oponent kaasprof Sebastian J. C. M. M. Neggers (Rotterdami Erasmuse \u00dclikooli Meditsiinikeskus).<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Ankita Sunil Lawarde<\/strong> kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eIntegrative omics approaches for analyzing endometrial pathologies and cancer classification\u201c<\/a> (\u201eIntegratiivsed oomika meetodid endomeetriumi patoloogiate anal\u00fc\u00fcsimiseks ja v\u00e4hi klassifitseerimiseks\u201c).<\/p>\n\n\n\n

    MikroRNA-d reguleerivad geeniekspressiooni ning m\u00f5jutavad g\u00fcnekoloogiliste v\u00e4hkkasvajate ja endometrioosi kulgu. T\u00e4nu oma stabiilsusele kehavedelikes on nad potentsiaalsed mitteinvasiivsed biomarkerid. Uuringus kasutati masin\u00f5pet ja suurandmeid, et klassifitseerida v\u00e4hit\u00fc\u00fcpe mikroRNA ekspressiooni alusel, saavutades ligi 99% t\u00e4psuse. T\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja ka interaktiivne rakendus ExplORRNet, mis toetab signaaliradade anal\u00fc\u00fcsi ja seega uute biomarkerite avastamist. Endometrioosi koe anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas v\u00e4hile sarnaseid metaboolseid muutusi ja ts\u00fcklih\u00e4ireid, mida tuleb biomarkerite otsingul arvesse v\u00f5tta. Uuring toetab t\u00e4ppismeditsiini arengut onkoloogias ja reproduktiivmeditsiinis.<\/p>\n\n\n\n

    Juhendajad teadur Vijayachitra Modhukur ja prof Andres Salumets, oponent prof Anagha Joshi (Bergeni \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Monika Mets <\/strong>kaitses liikumis- ja sporditeaduste alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eEffect of a preoperative home exercise program on motor function in women with severe knee osteoarthritis scheduled for total arthroplasty\u201c<\/a> (\u201ePreoperatiivse koduse harjutusprogrammi m\u00f5ju motoorsele funktsioonile raskekujulise p\u00f5lveliigese osteoartroosiga naistel, kes on suunatud t\u00e4ielikule endoproteesimisele\u201c).<\/p>\n\n\n\n

    Uurimist\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk oli v\u00e4lja selgitada operatsioonieelse koduse harjutusprogrammi m\u00f5ju p\u00f5lveliigese raskekujulise osteoartroosiga naiste motoorsele funktsioonile, funktsionaalsele liikuvusele ja tajutud terviseseisundile. Uuringus osalejad tegid kaheksa n\u00e4dala v\u00e4ltel l\u00e4bi koduse programmi, mis koosnes 15 igap\u00e4evasest v\u00f5imlemisharjutusest. Selle tulemusel paranesid nii k\u00f5nnifunktsioon, tasakaal, jalgade lihasj\u00f5ud, p\u00f5lveliigese liikumisulatus kui ka hinnang oma terviseseisundile. Veerand osalejatest otsustas seej\u00e4rel liigesevahetuse operatsiooni edasi l\u00fckata. Uuring n\u00e4itab, et kodused harjutused on t\u00f5hus alternatiiv ambulatoorsele f\u00fcsioteraapiale.<\/p>\n\n\n\n

    Juhendajad dr Helena Gapeyeva (T\u00dc ja Ida-Tallinna Keskhaigla) ja em-prof Tiit Haviko, oponent em-prof Ari Heinonen (Jyv\u00e4skyl\u00e4 \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Taavi Torga<\/strong> kaitses arstitea\u00adduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eAssociation of mole\u00adcular markers CILP-2, DDR2 and C2C with the severity of tissue damage in knee osteoarthritis\u201c<\/a> (\u201eP\u00f5lve osteoartroosi molekulaar\u00adsete markerite CILP-2, DDR2 ja C2C seos koekahjustuse raskusastmega\u201c).<\/p>\n\n\n\n

    Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse kolme bio\u00admarkeri seost p\u00f5lveliigese osteoartroosiga, et paremini m\u00f5ista haiguse varajase etapi molekulaarseid muutusi. Tulemused n\u00e4itavad, et markerid CILP-2 (k\u00f5hre vahekihi valk 2) ja C2C (teist t\u00fc\u00fcpi kollageeni l\u00f5hustumise neo\u00adepitoop) sobivad h\u00e4sti koekahjustuse raskusastme hindamiseks. CILP-2 v\u00f5ib pidada paremaks osteoartroosi lokaalse kahjustuse markeriks kui DDR2 (diskoidiini domeeni retseptor\u00a02). Sellised markerid v\u00f5ivad tulevikus aidata osteo\u00adartroosi varajasel diagnoosimisel ja ravi kavandamisel.<\/p>\n\n\n\n

    Juhendajad prof Andres Arend, kaasprof Siim Suutre, prof Kalle Kisand ja kaasprof Marina Aunapuu, oponent kaasprof Val\u0113rija Groma (Riia Stradi\u0146\u0161i \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

    \n\n\n\n

    Loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkond<\/h2>\n\n\n\n

    St\u00eanio \u00cdtalo Ara\u00fajo Foerster<\/strong> kaitses zooloogia ja \u00f6koloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201ePhylogenetic comparative studies of body size in insects and arachnids: from predictions to applications\u201c<\/a> (\u201eKehasuuruse f\u00fclogeneetilis-v\u00f5rdlevad uurimused putukatel ja \u00e4mblikulaadsetel: ennustustest rakendusteni\u201c).<\/p>\n\n\n\n

    Kehasuurus m\u00e4\u00e4rab paljuski \u00e4ra loomade liikumisviisi, vastasm\u00f5ju keskkonnaga ja sageli ka paljunemisedukuse, kuid paljudel l\u00fclijalgsetel on seda keeruline vahetult m\u00f5\u00f5ta. F\u00fclogeneesip\u00f5hised allomeetrilised mudelid v\u00f5imaldavad prognoosida kehasuurust h\u00f5lpsasti m\u00f5\u00f5detavate kehaosade p\u00f5hjal, sh osaliselt s\u00e4ilinud isenditel. Doktorit\u00f6\u00f6s arendati allomeetrilisi mudeleid vaksiklaste ja skorpionide kehasuuruse prognoosimiseks, tuvastati m\u00f5\u00f5dud, mis ennustavad kehasuurust k\u00f5ige paremini, ning avastati seoseid kehasuuruse ja \u00f6koloogiliste tunnuste vahel. Leidis kinnitust, et sellised mudelid on selgrootute kehasuuruse hindamiseks igati sobivad.<\/p>\n\n\n\n

    Juhendajad prof Toomas Tammaru ja teadur John Clarke (Saksamaa Integreeritud Bioloogilise Mitmekesisuse Uuringute Keskus, iDiv), oponent prof Matja\u017e Kuntner (Sloveenia Riiklik Bioloogiainstituut).<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Baiba Br\u016bmele<\/strong> kaitses biomedit\u00adsiini tehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eUncovering the TRMT112 methyltransferase network and characterising the cellular functions of TRMT112-network member N6AMT1\u201c<\/a> (\u201eTRMT112 poolt aktiveeritavate met\u00fc\u00fcltransferaaside v\u00f5rgustiku kirjeldamine ja TRMT112-v\u00f5rgustiku liikme N6AMT1 raku funktsioonide iseloomustamine\u201c).<\/p>\n\n\n\n

    Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse evolutsiooniliselt konserveerunud met\u00fc\u00fcltransferaasi kofaktori TRMT112 ja selle interaktsioonipartneri N6AMT1 rolli inimrakkudes. Selgub, et TRMT112 seondub v\u00e4hemalt seitsme met\u00fc\u00fcl\u00adtransferaasiga ning nende koost\u00f6\u00f6 on vajalik ka vastastikuseks stabiilsuse tagamiseks. N6AMT1 osaleb rak\u00adkude jagunemise reguleerimises, m\u00f5jutades rakuts\u00fcklit ja ts\u00fckliini\u00a0E taset. T\u00f6\u00f6 tulemused aitavad paremini m\u00f5ista met\u00fc\u00fcltransferaaside t\u00e4htsust rakulistes protsessides.<\/p>\n\n\n\n

    Juhendajad prof Reet Kurg ja teadur Margit Mutso, oponent prof Marc Graille (\u00c9cole Polytechnique, Prantsusmaa).<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Alina Ismagilova<\/strong> kaitses teh\u00adnika ja tehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eSafety assessment of novel biobased polymers and compounds used in low carbon technologies\u201c<\/a> (\u201eUute biop\u00f5histe pol\u00fcmeeride ning madala s\u00fcsinikuheitega tehnoloogiates kasutatavate kemikaalide ohutuse hindamine\u201c).<\/p>\n\n\n\n

    Fossiilsel toormel p\u00f5hinevate plastide keskkonnam\u00f5ju on suurendanud huvi biop\u00f5histe alternatiivide vastu. Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse uute biop\u00f5histe monomeeride ja pol\u00fcmeeride toksilisust mitmesugustele organismidele ning inimese rakkudele. Selgub, et osa monomeere v\u00f5ivad olla toksilised, samas kui neile vastavad pol\u00fcmeerid enamasti mitte. Tulemused r\u00f5hutavad vajadust hinnata enne uute materjalide laiemat kasutuselev\u00f5ttu nende keskkonna- ja tervisem\u00f5ju.<\/p>\n\n\n\n

    Juhendajad kaasprof Lauri Vares ja kaasprof Veljo Kisand, oponent kaasprof Anita Jemec Kokalj (Ljubl\u00adjana \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Fahad Ali Kazmi <\/strong>kaitses kesk\u00adkonnatehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eThe role of microbiome in CH\u2084 and N\u2082O fluxes in temperate and tropical peatland forests\u201c<\/a> (\u201eMikrobioomi seosed metaani ja naerugaasi voogudega parasv\u00f6\u00f6tme ja troopika soometsades\u201c).<\/p>\n\n\n\n

    Soode kuivendamisel eralduvad kasvuhoonegaasid (CO\u2082, N\u2082O, CH\u2084), mis soodustavad kliimasoojenemist ja l\u00f5huvad osoonikihti. Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse mikroobide rolli kasvuhoone\u00adgaaside voogudes parasv\u00f6\u00f6tme (Eesti) ja troopika (R\u00e9union) soometsades, n\u00e4idates, kuidas erinevad keskkonnatingimused ja mikroobikooslused m\u00f5jutavad gaaside tootmist ja sidumist. Uurimus toob esile mikroobide keskse, kuid sageli alahinnatud t\u00e4htsuse soometsade kasvuhoonegaaside d\u00fcnaamikas. Selle m\u00f5istmine aitab parandada nende \u00f6kos\u00fcsteemide majandamist ja kliimam\u00f5ju ennustamist.<\/p>\n\n\n\n

    Juhendajad kaasprof Mikk Espenberg ja prof \u00dclo Mander, oponent teadur Marcela Hern\u00e1ndez (East Anglia \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Aditya Savio Paul <\/strong>kaitses f\u00fc\u00fcsika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eAdvancing the study of small solar system bodies through multi-agent mapping and characterization\u201c<\/a> (\u201eP\u00e4ikeses\u00fcsteemi v\u00e4ike\u00adkehade uurimine mitme agendiga kaardistamise ja iseloomustamise abil\u201c).<\/p>\n\n\n\n

    Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse, kuidas mitme kosmosesondi koost\u00f6\u00f6 abil paremini kaardistada ja anal\u00fc\u00fcsida P\u00e4ikeses\u00fcsteemi v\u00e4ikekehade, nt asteroidide ja komeetide kuju ja koostist. Uus l\u00e4henemisviis v\u00f5imaldab luua t\u00e4pseid 3D-mudeleid ka keerukates tingimustes. Tutvustatakse ka kosmosemissiooni Comet Interceptor, mis h\u00f5lmab seni tundmatute omadustega komeedi uurimist mitme agendiga m\u00f6\u00f6dalennumissioonil. V\u00e4itekirja \u00fcldine eesm\u00e4rk on toetada tulevasi kosmosemissioone ja planetaarkaitset ning s\u00fcvendada arusaamist v\u00e4ikekehade d\u00fcnaamikast.<\/p>\n\n\n\n

    Juhendaja kaasprof Mihkel Paju\u00adsalu, oponent kaasprof Bart Root (Delfti Tehnika\u00fclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Elisabeth Prangel <\/strong>kaitses botaanika ja m\u00fckoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eThe impacts of land-use change and ecological restoration on biodiversity and ecosystem service supply in semi-natural grasslands\u201c<\/a> (\u201eMaakasutusmuutuste ja taastamise m\u00f5ju liigirikkusele, \u00f6kos\u00fcsteemi h\u00fcvedele ja \u00f6kos\u00fcsteemi multifunktsionaalsusele niidukoosluste n\u00e4itel\u201c).<\/p>\n\n\n\n

    Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse poollooduslike rohumaade elurikkust ja \u00f6kos\u00fcsteemi h\u00fcvesid, keskendudes maakasutuse muutuste ja \u00f6koloogilise taastamise m\u00f5jule. Traditsiooniliselt majandatud rohumaad suudavad pakkuda mitmesuguseid h\u00fcvesid, kuid nende h\u00fclgamine, metsastamine ja maakasutuse intensiivistamine v\u00e4hendab liigirikkust ja multifuktsionaalsust. Projekt \u201eLIFE to Alvars\u201c n\u00e4itas, et loopealsed on taastumisv\u00f5imelised: nii elustiku liigirikkus kui ka \u00f6kos\u00fcsteemi multifunktsionaalsus kasvasid. Poollooduslike rohumaade kui v\u00e4\u00e4rtuslike \u00f6kos\u00fcsteemide kaitse, taastamine ja kestlik majandamine on elurikkuse hoidmiseks h\u00e4davajalik.<\/p>\n\n\n\n

    Juhendaja prof Aveliina Helm, oponent vanemlektor Alistair G. Auffret (Rootsi P\u00f5llumajandusteaduste \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Tarmo Puurand <\/strong>kaitses bioinformaatika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eHuman genome studies with k-mer fre\u00adquen\u00adcies\u201c<\/a> (\u201eInimese genoomi uuringud k-mer sagedustega\u201c).<\/p>\n\n\n\n

    Doktorit\u00f6\u00f6s kasutatakse inimese genoomi uurimiseks uudset meetodit, mis p\u00f5hineb nn\u00a0k-meride anal\u00fc\u00fcsil. K-merid on l\u00fchikesed DNA l\u00f5igud, mille esinemissagedust saab arvutada ilma k\u00f5iki \u00fche inimese j\u00e4rjestusi enne standardiga v\u00f5rdle\u00admata. See v\u00f5imaldab tuvastada genee\u00adtilisi muutusi senisest kiiremini ja v\u00e4iksema andmemahuga. Eriti edukalt rakendati seda Y-kromo\u00adsoomi p\u00f5lvnevusgruppide m\u00e4\u00e4ramisel. T\u00f6\u00f6 avab uusi v\u00f5imalusi t\u00e4pseks geneetiliseks anal\u00fc\u00fcsiks ka piiratud andmete korral.<\/p>\n\n\n\n

    Juhendajad prof Maido Remm ja kaasprof Lauris Kaplinski, oponent prof Kateryna Makova (Pennsylvania Osariigi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Ingmar Tulva<\/strong> kaitses keskkonnatehnika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eCauses and consequences of stomatal density in relation to atmospheric humidity\u201c<\/a> (\u201eP\u00f5hjused ja tagaj\u00e4rjed: \u00f5hul\u00f5hed erinevate \u00f5huniiskuste juures\u201c).<\/p>\n\n\n\n

    \u00d5hul\u00f5hed on taimelehel olevad mikroskoopilised avad, mille kaudu taim laseb \u00f5hku fotos\u00fcnteesivate rakkude juurde, p\u00fc\u00fcdes seejuures aurumise t\u00f5ttu mitte liialt vett kaotada. Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse taimede \u00f5hul\u00f5hede tiheduse seoseid \u00f5huniiskusega, keskendudes m\u00fc\u00fcrlooga n\u00e4itel geneetilistele ja f\u00fcsioloogilistele teguritele. Selgub, et liigsed \u00f5hul\u00f5hed v\u00f5ivad aeglustada kasvu, kuid mitte tingimata veekaotuse t\u00f5ttu. \u00d5hul\u00f5hed paiknevad \u00fcldjuhul lehe alak\u00fcljel, m\u00f5nel liigil ka \u00fclak\u00fcljel. Uuring n\u00e4itab, et paiknemise erinevused on seotud konkreetsete geenide toimega. Tulemusi hakatakse kontrollima p\u00f5llutaimedel.<\/p>\n\n\n\n

    Juhendaja kaasprof Hanna H\u00f5rak, oponent prof Tracy Lawson (Illinoisi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Triinu Veeorg <\/strong>kaitses matemaatika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eDaugavet and Delta-points in Banach spaces: Lipschitz-free spaces, their duals, and renormings\u201c<\/a> (\u201eDaugaveti ja Delta punktid Banachi ruumides: Lipschitzi-vabades ruumides, nende kaasruumides ja \u00fcmbernormeeringutes\u201c).<\/p>\n\n\n\n

    Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse Daugaveti ja Delta punkte erinevates Banachi ruumides, keskendudes nende esinemisele Lipschitzi-vabades ruumides, nende kaasruumides ja \u00fcmbernormeeringutes. Antakse kriteeriumid nende punktide tuvastamiseks ning n\u00e4idatakse, et klassikalised Banachi ruumid, sh refleksiivsed \u2113p-ruumid, on \u00fcmbernormeeritavad nii, et need sisaldavad Daugaveti punkte. Samuti tuuakse esile ruumiklassid, kus sellised punktid ei saa esineda. T\u00f6\u00f6 laiendab arusaamist punktip\u00f5histest diameeter-kaks-omadustest Banachi ruumide teoorias.<\/p>\n\n\n\n

    Juhendajad prof Rainis Haller ja prof Vegard Lima (Agderi \u00dclikool), oponendid prof Miguel Mart\u00edn Su\u00e1rez (Granada \u00dclikool) ja Eva Perneck\u00e1 (T\u0161ehhi Tehnika\u00fclikool Prahas)<\/em>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Septembris ja oktoobris Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uuriti muu hulgas n\u00e4idendite t\u00f5lkimist, kodaniku\u00fchenduste rolli de facto iseseisvate riikide v\u00e4lissuhetes, teatud biomarkerite seost p\u00f5lveliigese osteoartroosiga ning nutis\u00f5rmuste kasutamist andmet\u00f6\u00f6tluses. K\u00f5igi kaitstud doktorit\u00f6\u00f6dega saab tutvuda Tartu \u00dclikooli digiarhiivis ADA ja kaitsmisele tulevaid …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1588,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[42,6],"tags":[],"class_list":["post-1476","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-doktoritood","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1476","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1476"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1476\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2455,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1476\/revisions\/2455"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1588"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1476"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1476"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1476"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}