{"id":1467,"date":"2025-11-14T01:05:00","date_gmt":"2025-11-13T23:05:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1467"},"modified":"2025-11-14T04:19:33","modified_gmt":"2025-11-14T02:19:33","slug":"teaduseetika-ekspert-oppige-kuulama-jalgima-ja-avatult-raakima","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/teaduseetika-ekspert-oppige-kuulama-jalgima-ja-avatult-raakima\/","title":{"rendered":"Teaduseetika ekspert: \u00f5ppige kuulama, j\u00e4lgima ja avatult r\u00e4\u00e4kima"},"content":{"rendered":"

Akadeemilistes asutustes hinnatakse endiselt teadust rohkem kui \u00f5petamist, kuid see ei ole loogiline, \u00fctleb Amsterdami \u00dclikooli meditsiinikeskuse meditsiinieetika ja filosoofia professor Mari\u00ebtte van den H\u00f6ven. Kiire karj\u00e4\u00e4ri asemel tuleks esmat\u00e4htsaks pidada head teaduse tegemist.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mari\u00ebtte van den H\u00f6ven tegi oktoobri algul Tartus \u00fcli\u00adkooli eetikakeskuse korraldatud rahvusvahelisel teaduseetika seminaril ettekande ja r\u00e4\u00e4kis p\u00e4rast seda ka intervjuus UT-le, mida saaksid noored juhid teha teaduseetika edendamiseks oma meeskondades.<\/p>\n\n\n\n

Teil on seljataga teadust\u00f6\u00f6 kultuuri muutmine Amsterdami \u00dclikooli meditsiinikeskuses. Millest te seal alustasite?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Teaduseetika on kultuur, mida peaksid jagama ja hoidma k\u00f5ik organisatsiooni liikmed igal tasandil. Meie eesm\u00e4rk oli tuua teaduseetika inimestele l\u00e4hemale, osakondade tasandile\u00a0\u2013 ise protsessis sees olles tajutakse t\u00f5elist muutust ja teaduskultuur saab p\u00e4riselt areneda.<\/p>\n\n\n\n

See on olnud keeruline \u00fclesanne\u00a0\u2013 vahel tundub, et astume \u00fche sammu edasi ja kaks tagasi. Paljud kolleegid keskenduvad \u00fcleliia rahastuse hankimisele, m\u00f5tlemata sisule. Minu arvates tuleb t\u00f6\u00f6r\u00f5\u00f5m projekti sisust. Noore teadlase \u00fclesanne ei peaks olema oma t\u00f6\u00f6 rahastamine. Ma usun, et tuleb k\u00e4ia enda s\u00f5nade j\u00e4rgi, ja niisiis j\u00e4tsin rahastusega tegelemise teadlikult selle ala spetsialisti\u00addele. P\u00fc\u00fcan olla v\u00f5imalikult avatud v\u00e4rbamis\u00adpoliitikas ja doktorante kaasates. L\u00f5ime juhtkonnas isegi doktorantidele m\u00f5eldud koha, et anda neile v\u00f5imalus osakonna juhtimisel kaasa r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n\n\n\n

Mis puutub vastutustundlikku teadus\u00adt\u00f6\u00f6 kultuuri, siis p\u00fc\u00fcame soodus\u00adtada arutelusid ja koost\u00f6\u00f6d eri uuri\u00admis\u00ad\u00adr\u00fchmade vahel, et \u00fcksteiselt \u00f5ppida\u00a0\u2013 n\u00e4iteks selle kohta, kuidas kirjutada head taotlust eetikakomi\u00adteele, kuidas uuringuid registreerida v\u00f5i millised on teadus\u00adartiklite eeltr\u00fck\u00adkide v\u00f5imalused ja raskused. Tuleb ette ka kehvemaid olukordi, n\u00e4iteks sattus \u00fcks doktorant r\u00f6\u00f6vajakirja \u2013 seda saanuks v\u00e4ltida, kui oleksime varem sellistest ohtudest avatult r\u00e4\u00e4kinud.<\/p>\n\n\n\n

P\u00fc\u00fcame avameelselt k\u00f5neleda ka eba\u00f5nnestumistest. Meil on osakonnas suur kell, millega antakse m\u00e4rku, kui keegi tahab oma lugu jagada v\u00f5i on kooki toonud. Varem toodi teis\u00adtele kooki suure grandi saamise puhul, n\u00fc\u00fcd ka siis, kui see j\u00e4\u00e4b saamata. Inimesed tahavad jagada ka pettumust ja kehvemaid kogemusi, ning me pakume selleks v\u00f5imalusi. N\u00e4en, et nad hindavad avatust.<\/p>\n\n\n\n

\n

Miks peaks keegi olema tead\u00adlane \u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi?<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Siiski on palju t\u00e4helepanu gran\u00adtide saamisel ja t\u00f6\u00f6koormus on vahel liiga suur. Inimesed on nii keskendunud oma projektide elluviimi\u00adsele ja uute alustamisele, et nad unustavad suhelda teistega v\u00e4ljaspool oma projekti\u00admeeskonda. Akadeemiline elu ei peaks olema \u00fcksnes kastidesse linnu\u00adkeste tegemine ja j\u00e4rgmise \u00fcles\u00adande juurde t\u00f5ttamine. Tuleks harjutada end millegagi, mida ma nimetaksin aeglaseks teaduseks.<\/p>\n\n\n\n

Juhirolliga kaasneb kohus aidata teistel oma karj\u00e4\u00e4riga rahulikumalt toime tulla. M\u00f5ned tahavad j\u00f5uda tippu v\u00f5imalikult kiiresti, aga see pole sageli realistlik. Kui oled just l\u00f5petanud doktorantuuri, anna endale aega. \u00c4ra sihi profes\u00adsuuri kolme aastaga; tee seda, mida naudid, tee h\u00e4sti ja omal moel.<\/p>\n\n\n\n

Millist n\u00f5u annaksite noortele teadlastele, kes tunnevad sundi kiiresti karj\u00e4\u00e4ri teha? Kuidas sellist survet v\u00e4hendada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ljendage avatult, kuidas te m\u00f5istate teile esitatud ootusi ja millal on need liiga suured. Ei saa olla nii, et k\u00f5ik jooksevad nagu oravad rattas, ajades pidevalt taga k\u00f5ige suuremat m\u00f5jukoefitsienti. Meil on vaja aru saada, et akadeemiline elu on palju enamat. Kui \u00fctlete juhtidele v\u00f5i v\u00e4hemalt kolleegidele selgesti, kuidas te m\u00f5is\u00adtate teile seatud ootusi, aitate oma osakonnas neid arutelusid algatada.<\/p>\n\n\n\n

Ja miks peaks keegi olema tead\u00adlane \u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi? Tervislik t\u00f6\u00f6- ja eraelu tasakaal on v\u00f5imalik ja seda tuleb rohkem hinnata. Minu peamine s\u00f5num uutele tulijatele on alati sama: tahan, et tunneksite end siin mugavalt ja saaksite areneda. Kui inimesed tunnevad end turvaliselt ja kindlalt, on nad ka edukamad, ja nii\u00admoodi s\u00fcnnivad paremad ideed. \u00dcks mu \u00fclikooliaegne \u00f5ppej\u00f5ud \u00fctles alati: sul ei tule igal esmasp\u00e4eva hommikul uus hea idee. M\u00f5nikord on sel vaja aega kasvamiseks\u00a0\u2013 seda t\u00f5siasja peame endale ikka ja j\u00e4lle teadvustama.<\/p>\n\n\n\n

Juhid ilmselt n\u00f5ustuvad teiega, kuid tunnevad survet ka teiselt poolt. Mida soovitate juhtidele\u00a0\u2013 kuidas noori suunata, arvestades institutsionaalseid ja rahalisi pingeid?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00f5rgharidusvaldkonnas on aeg uutmoodi juhtimiseks. N\u00e4en \u00fcha enam v\u00e4rskete ideedega noori juhte, kes tahavad s\u00fcsteemi muuta. Probleemid, millega meie noorena maadlesime, on endiselt alles, nii et miks me j\u00e4tkame toonase s\u00fcsteemi kopeerimist ja aktsepteerimist? N\u00e4iteks teaduskirjastustest ja m\u00f5jukoefitsientide arvestamisest tuleneb m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne surve. Kui teadvustame, kust m\u00f5jukoefit\u00adsiendid alguse said\u00a0\u2013 see oli lihtsalt teadlase t\u00f6\u00f6 tulemuste arhiveerimise vahend, mitte punktid karj\u00e4\u00e4ri edendamiseks\u00a0\u2013, n\u00e4eme s\u00fcsteemi absurdsust.<\/p>\n\n\n\n

Soovitan juhikohale asujatel rohkem m\u00f5elda oma rolli ja vastu\u00adtuse \u00fcle. Noorematel kolleegidel saad aidata \u00f5ppida teadust\u00f6\u00f6 tegemise uusi viise ja samas seista vastu grandiorga\u00adni\u00adsatsioonide ja kirjastuste survele, sest sul on parem positsioon muu\u00adtuste elluviimiseks. See on \u00fcks neid vastutusvaldkondi, mida tuleb rohkem v\u00e4\u00e4rtustada, samuti arutelu selle \u00fcle, millist uurimisr\u00fchma sa tahad luua.<\/p>\n\n\n\n

Oleme isiklikke aspekte, heaolu ja sotsiaalse turvalisuse k\u00fcsimusi liiga kaua eiranud. Uued juhtimissuunad kutsuvad meid neid tegureid arvesse v\u00f5tma ja eeskujuks olema. N\u00e4iteks mina p\u00fc\u00fcan v\u00e4ltida n\u00e4dala\u00advahetusel kolleegidele e-kirjade saatmist, sest kirja saanud t\u00f6\u00f6taja arvab, et ootan ka temalt vastust enne esmasp\u00e4eva. Minul on m\u00f5nikord mugav kirjutada n\u00e4dalavahetusel, kuid teades, et olen eeskuju ja et see tekitab teistele survet, m\u00f5tlen enne j\u00e4rele, kui tegutsen.<\/p>\n\n\n\n

Vastutustundliku teadusega seoses r\u00e4\u00e4kisite sotsiaalsest turvalisusest. Mida see t\u00e4hendab? Mulle tundub, et see on \u00fcpris uudne viis k\u00e4sitleda juba kaua p\u00fcsinud probleeme.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Paljudes teaduseetika rikkumise juhtumites n\u00e4eme, et kaebusi esita\u00adtakse siis, kui inimesed ei saa omavahel l\u00e4bi; kaebuste taga on konfliktid, surve, hirmutamine v\u00f5i kiusamine. Sotsiaalne turvalisus h\u00f5lmab k\u00f5ike seda, mis lubab end t\u00f6\u00f6keskkonnas koduselt tunda.<\/p>\n\n\n\n

Edukad on tihti teatud t\u00fc\u00fcpi inimesed: alati esimesed, kiired, edukad grantide hankimisel ja artiklite avaldamisel. Need, kes ei suuda sammu pidada, tunnevad end ebaturvaliselt. Lisaks on veel v\u00f5imud\u00fcnaamika. \u00dclikooli hierarhias on see paratamatu, kuid seda esineb ka koost\u00f6\u00f6partne\u00adrite vahel. Nii v\u00f5ib koost\u00f6\u00f6d kahjustada, inimesed ei julge arvamust aval\u00addada, kardavad, et neid ei kuu\u00adlata. Kuigi \u00fclikoolides hoitakse sotsiaalse turvalisuse ja teaduseetika kaebusi eraldi, on need tegelikult tihedalt seotud.<\/p>\n\n\n\n

Inimesed ei pruugi m\u00fcrgist \u00f5hkkonda laboris v\u00f5i uurimisr\u00fchmas teadvustadagi. Peame \u00f5petama ini\u00admesi \u00e4ra tundma, et konkurentsi\u00adv\u00f5imelise ja atraktiivsena tunduv keskkond ei ole enamiku jaoks meeldiv ega mugav. Teaduskultuur ei peaks seisnema tippu ronimises \u00fcksteist alla surudes, pigem tuleks \u00fcksteist rohkem aidata.<\/p>\n\n\n\n

Tore on panna oma nimi artikli esimeseks autoriks, aga k\u00f5ik teavad, et suurem osa teadust\u00f6\u00f6d on meeskonnat\u00f6\u00f6. Isegi kui oled ainus autor\u00a0\u2013 nagu sageli humanitaarteadustes\u00a0\u2013, siis arutad ikkagi teemat kolleegi\u00addega ja saad tagasisidet. Oleme edukad ainult teistega koos t\u00f6\u00f6tades. Isegi kui teed k\u00f5ik ise, \u00f5pid palju, kui arutled n\u00e4iteks \u00fcli\u00f5pilastega oma uurimisteemade \u00fcle. Seda eitades j\u00e4etakse kahe silma vahele, et teadlane on inimene ja inimestel on sotsiaalsed suhted.<\/p>\n\n\n\n

Kui noored juhid tahavad teadus\u00adasutuses kultuuri muuta, j\u00f5uavad nad sageli t\u00f5demuseni, et teatud teemadele tuleb rohkem t\u00e4hele\u00adpanu p\u00f6\u00f6rata. Sageli ei ole nad saanud teaduseetika koolitust. Kust alustada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Esiteks peaksime pakkuma rohkem koolitusi ja t\u00f6\u00f6tube enamatele sihtr\u00fchmadele, mitte ainult doktoranti\u00addele. Teiseks ei pea muutuse tegemiseks tingimata koolitust l\u00e4bima. V\u00f5ib alus\u00adtada avatud aruteludest kolleegidega pea\u00adaegu k\u00f5igest, mida teaduses tehakse. Hollandis loodi hiilgavate eba\u00f5nnestu\u00admiste instituut (Instituut voor Bril\u00adjante Mislukkingen): tuleb lihtsalt r\u00e4\u00e4kida sellest, mis ei ole l\u00e4inud h\u00e4sti. Sel\u00adline jaga\u00admine, eriti kui oled kogenum tead\u00adlane, on teistele v\u00e4ga kasulik, sest n\u00e4itab, et ka juhtival kohal olevatel teadlastel on raskusi.<\/p>\n\n\n\n

Juhtimiskoolitustest on kasu \u00fcldisemalt; eelk\u00f5ige aitavad need m\u00f5ista, et iga inimene on isiksus. Me ei pea alati n\u00f5ustuma, aga peame p\u00fc\u00fcdma \u00fcksteist paremini m\u00f5ista. Dialoogi soosiv hoiak aitab. See on seotud v\u00f5imestamise ideega, mida ma propageerin.<\/p>\n\n\n\n

\n

Juhtimisest on eri arusaamu, aga valikutest ja raskustest ausalt k\u00f5nelemine teeb sind paremaks juhiks.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Olen optimistlik\u00a0\u2013 usun, et liigume \u00f5iges suunas. Akadeemiline kultuur on muutumas. \u00d5nneks on Euroopas selleks palju stiimuleid, m\u00f5ned neist kohustuslikud: k\u00e4itumis- ja eetikakoodeksid, nagu TRUST Code, koost\u00f6\u00f6 edendamine maailma p\u00f5hja- ja l\u00f5unapoolsete riikide vahel. Need l\u00fckkavad \u00f5iges suunas, kuid suhtu\u00admine, et peame ainult reegleid j\u00e4rgima, ka ei toimi. Peame olema rohkem avatud. \u00d5ppige kuulama, j\u00e4lgima ja neist teemadest r\u00e4\u00e4kima. Ongi k\u00f5ik, see pole kuigi keeruline.<\/p>\n\n\n\n

Kas kuulamine ja oma eba\u00f5nnestumistest r\u00e4\u00e4kimine ei muuda juhte haavatavaks? Kuidas julgustada neid selle haavatavusega leppima?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

See on hea viis n\u00e4idata, et oled samuti \u00fcksnes inimene. Juhtimise kohta on eri arusaamu, aga valikutest ja raskustest ausalt k\u00f5nelemine teeb sind paremaks juhiks. Vajame uusi juhtimisviise.<\/p>\n\n\n\n

Maailmas on \u00fcha rohkem poliiti\u00adkuid, kes pehmelt \u00f6eldes ei n\u00e4ita head eeskuju, aga meie \u00fclikoolides saame sellest palju \u00f5ppida. Inimeste t\u00f5rjumine ei toimi, pikemas plaanis pole see j\u00e4tkusuutlik. Peame muutma iseennast, et muuta \u00fclikool paremaks kohaks, kus inimesed naudivad t\u00f6\u00f6tamist.<\/p>\n\n\n\n

Meie k\u00f5igi eesm\u00e4rk on tead\u00admisi edendada, seega \u00fctleksin, et meil on \u00fchine kavatsus teha head teadust h\u00e4sti. Seadkem see esikohale, selle asemel et keskenduda ainult karj\u00e4\u00e4ri edendamisele, mis on osutunud \u00fcsna kahjulikuks hoiakuks. Kui ma oleksin nooremteadur, v\u00f5iks mind v\u00e4gagi muserdada asjaolu, et \u00fclikool toimib endiselt p\u00fcramiidmudelina, kus paljud kukuvad teel tippu alla.<\/p>\n\n\n\n

Eesm\u00e4rk ei peaks olema alati tippu j\u00f5udmine. Kasvada saab ka teistes suundades: silma paista \u00f5peta\u00admisel, \u00fchiskondlikus m\u00f5jus\u00a0\u2013 ja need on sama v\u00e4\u00e4rtuslikud. Paljud t\u00f6\u00f6tavad \u00fclikoolis peamiselt \u00f5ppej\u00f5u, mitte teadlasena, kuid me hindame endiselt teadust rohkem kui \u00f5petamist. See ei ole loogiline. Peame olukorra pare\u00admini tasakaalustama, ja ma arvan, et liigume \u00f5iges suunas.<\/p>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"Pildil\n\t\t\t
\n\t\t\t\tMari\u00ebtte van den H\u00f6ven<\/span>\n\t\t\t\tFoto: Mailis Vahenurm<\/span>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n

Mari\u00ebtte van den H\u00f6ven<\/strong> on teaduseetika \u00f5petamise ja koolitamise vallas \u00fcks juhtivaid asjatundjaid.<\/span><\/p>\n<\/div>\n

\n

Ta on Amsterdami \u00dclikooli meditsiinikeskuse meditsiinieetika professor, Hollandi teaduseetika v\u00f5rgustiku NRIN juhataja, Amsterdami Vaba \u00dclikooli teaduseetika ja avatud teaduse keskuse RIOS kaasesimees ning hariduse ja teadust\u00f6\u00f6 kvaliteedi v\u00f5rgustiku NERQ kaasasutaja. Van den H\u00f6ven on koordineerinud programmi \u201eHorisont 2020\u201c projekti \u201eIntegrity\u201c, mille eesm\u00e4rk oli koolitada tegema teadust\u00f6\u00f6d vastutustundlikult.<\/span><\/p>\n<\/div>\n\t<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Akadeemilistes asutustes hinnatakse endiselt teadust rohkem kui \u00f5petamist, kuid see ei ole loogiline, \u00fctleb Amsterdami \u00dclikooli meditsiinikeskuse meditsiinieetika ja filosoofia professor Mari\u00ebtte van den H\u00f6ven. Kiire karj\u00e4\u00e4ri asemel tuleks esmat\u00e4htsaks pidada head teaduse tegemist. Mari\u00ebtte van den H\u00f6ven tegi oktoobri …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1595,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-1467","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1467","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1467"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1467\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1667,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1467\/revisions\/1667"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1595"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1467"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1467"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1467"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}